Ehitamine

PLANEERIDES EHITISE PÜSTITAMIST, LAIENDAMIST, ÜMBEREHITAMIST VÕI LAMMUTAMIST TOIMIGE JÄRGNEVALT

  • Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtestatud detailplaneering või projekteerimistingimused. Huvitatud isik selgitab välja, kas kinnistul on kehtiv detailplaneering. Kui mitte, siis reeglina on tarvis taotleda projekteerimistingimused.
  • Info ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta on ehitusseadustiku Lisa 1.
  • Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse riikliku ehitisregistri  kaudu logides sisse ID kaardi või mobiil ID-ga.
  • Riigilõiv projekteerimistingimuste taotlemisel on 25 €Riigilõivu info leitav SIIT.
  • Detailplaneeringu olemasolu saab kontrollida SIIT. Juhul, kui andmebaasis elektroonilist materjali ei ole, pöörduge planeeringute osakonna planeeringute vanemspetsialisti poole.
  • Huvitatud isik tellib ehitusprojekti ja selleks vajaliku topo-geodeetilised uuringud (kehtivus üks aasta) ning vajadusel geoloogilised uuringud vastavat kvalifikatsiooni omavalt isikult. Ehitusseadustik võimaldab iseendale maja ehitada, kui maja ehitajal ei ole vastavat elukutset ega kvalifikatsiooni.
  • Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
  • Valminud ehitis peab vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti tuleb ehitamise ajal järgida kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõuded vastava objekti eripärast tulenevas mahus, sh vajadusel lubade taotlemine või teadete esitamine, projekti koostamine, ehitise dokumenteerimine, omanikujärelevalve jms.
  • Ehitusluba taotletakse või ehitusteatis esitatakse elektrooniliselt läbi www.ehr.ee veebikeskkonna. Taotlusele lisatakse ehitusprojekt ning tasutakse riigilõiv. Riigilõivu info leitav SIIT.
  • Taotlust menetleb ehitus- ja kommunaalosakond.
  • Huvitatud isik korraldab ehitamise vastavalt ehitusseadustiku nõuetele ja ehitusprojektile.
  • Vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist tuleb esitada ehitamise alustamise teatis läbi ehitisregistri. Teatisele tuleb märkida ehitaja ja omanikujärelevalve tegija andmed.
  • Ehitis tuleb projekti järgi maha märkida vähemalt 5. taseme kutsetunnistust omava geodeedi poolt. Mahamärkimise joonis ja akt esitada 10-päeva jooksul peale töö lõpetamist järelevalve osakonnale.
  • Hoone 0- tsükli valmimisel teostada vundamendi kontollmõõdistamine vähemalt 5. taseme kutsetunnistust omava geodeedi poolt. Vundamendi teostusjoonis esitada 10-päeva jooksul peale töö lõpetamist mõõtkavalises PDF-s ja DWG või DGN vormingus järelevalve osakonnale.
  • Ehitustööde käigus teostada vähemalt 5. taseme  kutsetunnistust omava geodeedi poolt lahtise kaevikuga kõikide trasside, k.a. maakütte teostusmõõdistused.  Teostusjoonised  esitada geodeedi poolt 10-päeva jooksul peale tööde lõpetamist mõõtkavalises PDF-s ja DWG või DGN vormingus keskkonna- ja planeerimisosakonnale.
  • Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.
  • Peale ehitustööde lõppemist taotleb huvitatud isik ehitisele kasutusloa. Kasutusloa taotlemisest saab lugeda SIIT

 

ANDMETE KORRASTAMINE/MUUTMINE EHITISREGISTRIS

EHITISREGISTRIST PUUDUVATE EHITISTE REGISTRISSE KANDMINE

  • Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb korrastada ehitisregistri andmed ehitiste osas. Ehitisregistri andmete korrastamiseks on seaduse kohaselt aega kuni 2020. aasta 1. jaanuarini.
  • Andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Palume kõikidel elanikel kontrollida oma kinnistutel asuvate suuremate, kui 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamise seaduslik alus (ehitusluba, kasutusloa olemasolu) ja kas ehitis on ehitisregistris olemas või mitte (www.ehr.ee  – sisestades kinnistu aadressi otsinguribale). Probleemi ilmnemisel palume ühendust võtta  ehitusjärelevalve osakonnaga vajalike juhiste saamiseks.
  • Ehitus- ja kommunaalosakond alustab ka ise hoonete ehitisregistrisse kandmiseks kontrolli. Hoonete ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.

ENNE EHITUSSEADUSTIKU JÕUSTUMIST EHITATUD EHITISREGISTRISSE KANDMATA EHITISTE VÄLJASELGITAMINE

  • Kontrollimisel lähtutakse korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest.
  • Kontrollimise käigus selgitatakse eelkõige välja ehitise ehitamise õiguslik alus, ehitise ehitisealune pind, ehitise kasutamise otstarve, ehitise ehitamise aeg, vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave ning muud olulised asjaolud.
  • Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist.
  • Enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Ehitiste kontrollimisel lähtutakse ehitise ehitamise ajast.

ENNE EHITUSSEADUSE JÕUSTUMIST EHITATUD EHITIS

  • Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui eespoolnimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.
  • Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel. Ehitise ehitamise õiguspärasuse hindamisel arvestatakse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 14 sätestatuga.
  • Ehitusseadustiku kehtivuse ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.
  • Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit.
  • Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.

ENNE EHITUSSEADUSTIKU JÕUSTUMIST EHITATUD EHITISREGISTRISSE KANDMATA EHITIS 

  • Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust. Ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.
  • Ehitusseadustiku kehtivuse ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja § 12 sätestatud nõuetele. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib omanik.
  • Ehitus- ja kommunaalosakond otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust, ehitise ehitamise aega, ehitise kasutamise otstarvet, kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset. Kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu vajadus, teeb ehitusjärelevalve osakond ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

KORTERPLAANIDE KINNITAMINE KORTERIOMANDITE MOODUSTAMISEKS

Vastutava projekteerija poolt digiallkirjastatud plaanid saata e-postile: ehitus@viimsivv.ee.

Ehitus- ja kommunaalosakonna vastutav spetsialist kontrollib esitatud materjalide vastavust ehitusloa saanud ehitusprojektile ja vastavuse korral kinnitab esitatud plaanid ning saadab digiallkirjastatud konteineris tagasi taotlejale

Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva hoone üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega ehitisregistri kaudu omavalitsusele menetlemiseks. 10 päeva jooksul omavalitsus kontrollib, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb:

  • Viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse.
  • Kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega.
  • Esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid.
  • Kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

Kui esinevad eeltoodud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada 2 aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

  1. Muudetakse hoone piirdekonstruktsioone.
  2. Muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone.
  3. Paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet.
  4. Muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat.
  5. Viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega.
  6. Taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamu laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist hoone olemasolevat mahtu (m3). Kui hoonet laiendatakse vähem kui 33% hoone ehitisregistrijärgsest mahust, siis tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamut laiendatakse rohkem kui 33% võrra ehitisregistrijärgsest mahust, tuleb ehitusseadustiku järgi taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Kõigi mitteelamute üle 60m2 (nt kaubandushooned, teenindushooned jms) ümberehitamiseks ja igasuguseks laiendamiseks tuleb taotleda ehitusluba ning koostada nõuetele vastav ehitusprojekt. Mitteelamu ehitusloa taotluse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 €.

  • Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 €. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 €.
  • Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 €. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 €.
  • Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spordi- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 €. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 €.
  • Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kanalisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 €. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 €.

Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks peab vastama Majandus- ja taristuministeeriumi määruse nr 97 (vastu võetud 17.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“ §25. Minimaalselt peab projekt sisaldama asendiplaani ja seletuskirja. Lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 €.