Energiahinna tõusu hüvitis

Kui sinu leibkonna sissetulek jääb alla meetmega arvestatud piiri, siis riik kompenseerib kuni 80% sinu energiakulude hinnatõusust. Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ehk jaanuaris 2022 võib esitada taotlusi 2021. a septembri, oktoobri, novembri ja/või detsembri kuu eest. Taotlusi saab esitada 2022. a 31. maini. 

Millal algab taotluste vastuvõtt?

Viimsi vallas saab energiahinna hüvitist taotleda juba 11. jaanuarist. Arvestades täiendavat koormust palume toetuse taotlemisel kasutada Viimsi Vallavalitsuse iseteenindust. Abi iseteeninduses taotluse esitamisel saab eelkõige oma lähedastelt, kuid loomulikult ka Viimsi Vallavalitsusest. Elektroonilise taotlemisega aitavad ka Viimsi Päevakeskused.

HÜVITISE TAOTLEMISEKS VAJUTA SIIA

Taotluste paberkandjal vastuvõtmist Vallavalitsuses alustame 17. jaanuaril. Kes soovib kohapeal konsultatsiooni ja abi dokumentide täitmisel, palume aja broneerida. Energiatoetuse konsultatsiooni telefoninumber on 602 8867.

Samuti saab toetuse taotlusi saab täita kodulehelt allalaetaval dokumendil (TAOTLUSE VORM TÄITMISEKS .doc või TAOTLUSE VORM PRINTIMISEKS .pdf)  ja saates e-posti aadressile energiatoetus@viimsivv.ee

Taotluste menetlemisaeg on kuni 35 tööpäeva.

Toetuse saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 

1. elektri hind arvel on kõrgem kui 120€/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh) – Viimsis pakub kaugkütet Adven Eesti AS ja 31.12.21 on kaugkütte hinnaks 73,57 €/MWh, mis on madalam kompenseerimisele kuuluvast hinnatasemest. 

2. leibkonna netosissetulek jääb alla piirmäära. 
Leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui netosissetulek (kätte saadav raha) jääb alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. 

Näiteks: 

  • 1 inimese kohta – 1126 eurot 
  • 1 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) –  1463 eurot 
  • 2 täiskasvanuga pere (sh üle 14-aastane laps) – 1689 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) –  2026 eurot 
  • 3 täiskasvanuga pere kohta (sh üle 14-aastane laps) – 2252 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (alla 14-aastased)- 2364 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (1 alla 14-aastane ja 1 üle 14-aastane) – 2589 eurot 
  • 2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (üle 14-aastased)- 2815 eurot 

Arvuta enda netosissetuleku piir siin: energiakulude kalkulaator - kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. Hüvitise täpsema, lõpliku arvutuse teeb vallavalitsus. 

Sissetulekute hulka kuuluvad: 

  • palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu; 
  • ettevõtlustulu; 
  • kasu vara võõrandamisest; 
  • renditulu ja litsentsitasud; 
  • intressid ja dividendid; 
  • pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud; 
  • kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist; 
  • madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu. 

Sissetulekute hulka EI kuulu: 

  • üksi elava pensionäri toetus; 
  • riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused (näiteks ei arvata sissetuleku hulka omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus);
  • omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi, näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiutoetust. 
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (v.a. puudega vanema toetus). Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka. 
  • riigi tagatisel antud õppelaenu; tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust; 
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust; 
  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni; 
  • õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi; 
  • konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (konkreetse asja purunemise/kadumise/hävimise korral selle sama asja asendamiseks makstud hüvitis); 
  • lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi. 

Valitsuse info energiakulude hüvitamise kohta leiab Rahandusministeeriumi koduleheküljelt.

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid:

  • andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sh tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta (nende olemasolu korral), ning linnavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse. Toetuse taotlemisel pärast 10. kuupäeva ei pea maksustatud tulude kohta tõendeid esitama, sest toetust menetleval spetsialistil on õigus ja võimalus teha päringuid vastavatesse registritesse, sh Maksu- ja Tolliametisse, Töötukassasse, Sotsiaalkindlustusametisse jmt.
  • eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse (elekter, gaas ja/või kaugküte).
  • tõendid, et tegemist on taotleja ja tema perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus vmt).
  • kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal.

Arvetel peavad olema tuvastatavad järgmised andmed:

  • tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
  • tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
  • kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas; kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.
  • Kui taotleja arvel puuduvad eelnimetatud andmed, peab taotleja täiendavalt esitama korteriühistu väljavõtte nõutud andmetega vastava eluruumi kohta või korteriühistu puudumise korral kortermajale esitatud arve ja arvestuse taotleja eluruumi osa kohta.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kas toetust makstakse ainult neile tarbijatele, kel on börsihinnaga elektripakett või ka fikseeritud hinna puhul?

Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui arvutuslik ühikuhind ületab piirmäära, mis on elektril 12 s/kWh.

Keda loetakse toetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?

Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Ühiseks perekonnaks loetakse suhtes olevad isikud ka siis, kui perekonnal on mitu elukohta ja nad on erinevatesse kohtadesse rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud. Perekonna osaks loetakse ka isikud, kes ajutiselt viibivad mujal (nt töö tõttu). Määravaks on nende peamine või alaline elukoht. Üldjuhul ei moodusta alla 18-aastased lapsed ja noorukid oma vanematest eraldi perekonda.
Ühises eluruumis (majas, korteris) elavad isikud moodustavad üldjuhul ühe perekonna. Eluruumis võib ka elada isikuid, kes ei kuulu ühte perekonda. Seda juhul, kui neil on kindlaks määratud eraldi elamispind (vähemalt tuba või eraldatud osa toast), kusjuures osa ruumidest võib olla leibkondade ühiskasutuses, ning kui nad majandavad iseseisvalt, kasutades omaette rahalisi, toidu ja muu majapidamisressursse.

Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?

Toetust saab taotleda üksnes oma rahvastikuregistri-järgsest valla- või linnavalitsusest. Vastavale omavalitsusele saab esitada taotlust oma tegeliku elukohaga seotud energiakulude toetuse saamiseks ka siis, kui see elukoht asub teises omavalitsuses. Samas tuleb siis arvestada kohustusega tõendada, et tegemist on taotleja pere tegeliku peamise elukohaga ja kuludega. Näiteks esitades üürilepingu. Kui pereliikmed on sisse kirjutatud erinevatesse omavalitsustesse, tuleb taotlus esitada sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu on taotluse esitaja sisse kirjutatud. Soovitatav on perekonna elukoha andmed rahvastikuregistris korrektseks muuta enne taotluse esitamist, see hõlbustab ka toetuse taotlemist.

Millise perioodi sissetulekuid arvestatakse?

Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui jaanuaris esitatakse taotlus septembri kuni detsembri energiakulude toetuseks, siis võetakse arvesse samuti septembri kuni detsembri keskmine sissetulek (sissetulekud neljal kuul kokku liidetuna ja jagatud neljaga). Erandina, kui perekonnaliikmed on saanud sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Näiteks võib sellised tulud olla sünnituspuhkuse rahade laekumine mitme kuu eest korraga või II sambast korraga välja võetud rahad. Siis neid ei arvestata tuludest välja, vaid sept-nov asemel võetakse arvesse juuli-detsember keskmine sissetulek. Kui ühel kuul saadi ühekordselt sedavõrd kõrget sissetulekut, et ka mitme kuu keskmise tulemusena ületatakse toetuse määramisel aluseks võetavat sissetuleku piirmäära, siis vastava kuu eest toetust ei saa. Teiste kuude energiakulude kallinemise katteks on siis aga siiski võimalik toetust taotleda.

Kas energiakulude võlgnevuste katmiseks saab toetust taotleda?

Toetust saab taotleda vaid perioodi september 2021 kuni  märts 2022 energiakulude katmiseks. Tekkinud võlgnevustega ei arvestata. Teiste kuude energiakulude kallinemise katteks on siis aga siiski võimalik toetust taotleda.

Kuidas võetakse arvesse laps, kes saab vahepeal 14-aastaseks?

Lapse vanust arvestatakse taotluse esitamise kuupäevaga. Kui näiteks taotlus esitatakse 10. jaanuaril, et saada hüvitatud energiakulud septembrist detsembrini ja laps sai 5. jaanuaril 14-aastaseks, siis arvestusliku piiri leidmisel võetakse ta arvesse vähemalt 14-aastase isikuna.

Kuidas saab toetust küttekulude kallinemiseks juhul, kui eluase ei asu kaugkütte piirkonnas ja kütab ühistu või eraomanik ise?

Kui kortermaja kütmist korraldab korteriühistu ise elektri või gaasiga, on taotlejal võimalik küsida toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude kallinemise kulude toetamise korras eeldusel, et korteriühistu väljastab arve, kus on toodud taotleja elukoha (korteri) tarbimiskogus ja -kulu andmed. Kortermaja ühiskulusid (nt üldelekter) ei kaeta.

Kas ma saan iseteeninduses esitatud taotlust muuta või tühistada?

Jah, seni kuni taotlus pole menetlusse võetud saate te iseteeninduses oma taotlust muuta või selle tühistada. Juba esitatud (registreeritud) taotlused leiad sisse logides "Minu Andmed" menüüst.image 24

Valides enda nime kõrvalt image 26Jõuate lehele, kus kõik teie esiatud taotlused on ära toodud. Kui olete taotluse juba esitanud, leiate selle  "Registreeritud" alt ning õige taotluse kõrval on nupud nii parandamiseks kui tühistamiseks:

image 25