Keskkonda ja põhjavett tuleb Viimsis hoida

16. jaan 2020
vesi

Põhjavesi, kui meie peamine joogiveeallikas, ei ole ammendamatu ressurss. Selle kasutamisel peame mõtlema keskkonnahoidlikult

Suvisel perioodil on tulnud hetki, kui vee surve on langenud ja oleme pidanud oluliselt rohkem jälgima oma veetarbimise loogikat. Paljuski on see tingitud just sellest, et kasutame oma ilusate aedade hoolduseks joogivett. Viimsis on kuival perioodil tekkinud probleeme ööpäevaste kogustega, kui mitmel järjestikusel päeval on tarbimine ületanud 40-50% tavatarbimisest. Kui kastmisveeks tarbitav vee hulk jaguneks aasta lõikes ühtlaselt, ei tekiks probleemi. Probleemi tekitab asjaolu, et kastmine langeb ühele väga lühikesele perioodile aastas, mille tagajärjeks on langenud veesurve. 

Tarbimiskohti on Viimsis kokku 5820, neist ca 1/3-l on paigaldatud eraldi kastmisvee näidik. Viimsi Vesi kutsub suveperioodi alguses viimsilasi üles joogivett hoidma ja kasutama seda minimaalselt kastmiseks. Hea meel on tõdeda, et viimsilased hoolivad oma keskkonnast ja suveperioodil on joogivee tarbimine aasta-aastalt tänu teavituskampaaniale langenud. See näitab, et inimesed on hakanud oluliselt rohkem mõtlema koduaia kastmisel alternatiivsetele lahendustele.

vee tarbimine aasta lõikes

Miks vee tarbimist jälgida?

Vee intensiivne kasutamine eriti kuivaperioodil võib põhjustada veevarude kahanemist ohtlikule tasemele. Halvimal juhul võib liigtarbimise tagajärjel tekkida nn depressioonilehter, kus põhjavee tase alaneb ja merevesi võib sattuda põhjavette. See oht tekib eelkõige mereäärsetes piirkondades nagu seda on ka Viimsi. Et seda vältida, on piirkondlikult määratud tarbeveevarud, kus ei ole arvesse võetud vee kasutamist kas tehnoloogilisel või muul eesmärgil, näiteks kastmisveena. Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjon on määranud, et Viimsis on maksimaalne ööpäevas lubatud veevõtt 4500 m3 , millest AS-ile Viimsi Vesi on eraldatud 3958 m3  ööpäevas. Tavatarbimise juures on keskmine veetarbimine ca 3200-3500 m3  ööpäevas, nii jätkub kvaliteetset vett kõigile.

Tagamaks piisavalt joogi- ja tarbevett ka kuivaperioodil, peame piirama massilist niisutussüsteemide kasutamist. Seetõttu tuleb tarbijaid keskkonnasäästlikumale mõtteviisile suunata. Kastmisvee eraldi arvestamine on üks meede mitmest, et teemaga laiemalt tegelema hakata. Sama teed on mindud 2018. aastal Harku vallas ning seda plaanib teha ka Rae vald.

Kastmiseks soovitatakse koguda ning kasutada sademevett, mille puhul kanalisatsiooni eest tasuda ei tule. Sademevee kogumise terviklahendusi pakuvad Eestis mitmed ettevõtted.

Veemõõdusõlmed korda

Liitumispunkti ja veemõõdusõlme vaheline veetorustik tuleb rajada keevisliitmikega, et poleks võimalik vett enne veemõõdusõlme kõrvale juhtida, mida kontrollimisel sageli tuvastatakse. Kahjuks esineb siiani illegaalseid veeühendusi, ka kastmisvee puhul. Siinkohal kutsume üles inimesi tähelepanelikkusele – kui teile tundub, et nt naabril on mitu erinevat veevõtusõlme, siis palume kindlasti AS-i Viimsi Vesi teavitada. Kui veemõõdusõlm ei vasta vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele või tarbija ei luba veemõõdusõlme kontrollida, võib vee-ettevõtja teenuse peatada, sest tarbimise mahtu ei ole võimalik kontrollida.

Seni määruses olnud alternatiivne võimalus, kus veearvesti puudumisel määratakse vee hulk 10 m3  ühe inimese kohta kuus, on välja jäetud. Lähtutud on seadusest tulenevast põhimõttest, et tarbitavat vett peab mõõtma veemõõtjaga. Ainsaks alternatiiviks on sätestatud arvestusmetoodika veearvesti rikke korral kuni uue veearvesti paigaldamiseni. Sellisel juhul lähtutakse veearvesti rikkele eelnenud perioodi keskmisest tarbimisest.

Lisainfo: SIIT