Viimsi saared

Saartevaheline ühendus

NAISSAAR 

Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar köidab ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandi naissaar-ekskursioon-miinilaod 8ja suvise kultuurifestivaliga. Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning looduslike rannaroosidega rannad. Enamik saarest on kaetud metsaga, kus juulis saad noppida värskeid mustikaid, augustis-septembris aga pohli. Uuri ka suuri rändrahne, mille liustikujää on kaasa toonud. Kogu saar on looduskaitse all. Naissaarel on kolm 10–13 km pikkust matkarada: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada, kõik viitadega tähistatud. Jalgsimatka asemel võid tellida hoopis giidiga ekskursiooni jalgrattal, nõukogudeaegses kastiautos või maasturil. Asukoha tõttu on Naissaarel läbi sajandite olnud oluline kaitsefunktsioon. Peeter Esimese ajal ehitati  suurtükipatarei, et sulgeda kahuritulega ligipääs Tallinnale Soome lahelt. Saare lõunaosast leiad mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase, samuti on pärandiks kitsarööpmeline raudtee pärandiks ajast, kui saar oli Nõukogude sõjaväe valduses. Omari küün on igal suvel traditsioonilise Nargenfestivali toimumispaik, võõrustades kontserte ja teatrietendusi. Regulaarne laevaühendus Naissaarega on mai lõpust septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga. Sadama lähedal on telkimisala, ööbida saad ka kämpingus ja mugavustega puhkemajades.

Naissaare saarevanem: Toomas Luhaäär
E-post: toomas.luhaaar@cobalt.legal
Telefon: 514 7238
Naissaare Looduspark
www.naissaarele.ee

PRANGLI 

Prangli saar Tallinna külje all on Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus kolme küla peale on C38U1751 Kelnase sadam linnulennult2-1 largekokku u 100 elanikku ja säilinud aastasadade pikkune kaluriküla-kultuur. See on ainus saar Põhja-Eestis, kus on elatud pidevalt üle 600 aasta. Lisaks heale ligipääsetavusele hiilgab Prangli mitmekesise looduse ning ilusate maastikega. Saare kivises lääneosas on soolalembese taimestikuga rannaniidud, ida- ja kirdeosa on liivase pinnasega. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis vaheldub kivikülvide ja rändrahnudega. Saarel elutseb ligi 40 liiki veelinde ja õnne korral võib kevaditi tabada hülgeid. Pranglil esineb tohu –  udu, mis tekib sooja mere auramisel ning mida saarlased eristavad tavalisest udust. Külmal talvel näeb omapärast nähtust, kus jäävaba mere kohal on taevas tumedam ning jääga kaetud aladel heledam. Legendi järgi olnud Prangli mereröövlite saar ja röövlid elanud paksus kuusemetsas. Et nendest lahti saada, olevat see maha põletatud ja saarele kasvanud männimets. Mereröövlite varandus on siiani leidmata, matmispaigaks aga oletatavasti saare kõrgeim koht Kullamägi. Kindlasti astu läbi muuseumist: Vanani talu näitustemaja tutvustab pranglilaste eluolu, Mardi talus asuvad ajaloolised võrgukuurid.

KERI 

1280px-Keri saar 2010Soome lahes, veidi enam kui 3 meremiili Prangli saarest põhjapool, asub Eesti üks põhjapoolsemaid saari – meretuulte meelevallas seisev uhke siluetiga Keri saar. Leppneeme sadamast on saar 18 km ja Piritalt 33 km kaugusel. Saar on nii tilluke, et isegi päris puid seal ei kasva. Kes vähegi sportlikum, võib mööda kivist rannaäärt saarele ringi peale teha 20 minutiga. Ühtpidi on saar umbes 400 meetrit pikk ja teistpidi 80 meetrit lai, seda sõltuvalt vee tasemest. Juttude järgi võib suuremate talvetormide ajal merevesi isegi maja aknani  lennata ning uksest mererannani on ka vaiksel päeval vaid mõned meetrid astuda. Täpsemalt on saarel suurust alla kolme hektari. Keril pole sellist kohta, kust merd ei näeks ega kuuleks  – meri on igal pool ja ümberringi. Igast aknast avaneb miljonivaade. Keri saar tekkis peale viimase jääaja jää taandumist, liustiku jõgede ja jää poolt siia toodud kivipurust. Seega ei ole ta kuigi vana. Selle kruusa, savi ja klibu all aga paikneb jääaja eelne pinnas, mis sisaldab orgaanilist materjali, ehk et suur hulk eelajaloolisi metsi ning taimestikku on kusagil meie all peidus. Keri saare moodustab õhutihe savikiht, mille alla lagunevast orgaanikast koguneb gaasi. Saar, mis on suures osas kaetud munakivide ning kruusaga, on omanud suurt tähtsust lugematutele meremeeste põlvkondadele. Seda tänu Peeter I poolt 1719. aastal asutatud Keri tuletornile, mille järgi meremehed juba mitmeid aastasadu Soome lahel navigeerinud on. Keri saar kuulub Viimsi valda. Keri saart haldab MTÜ Keri Selts. Tuletorni hooldab Veeteede Amet. Saarel on palju hooneid: tuletorn kõrvalhoonega, kinomaja, paadikuur, puukuur, saun, kaevumaja, elumaja, uus generaatorimaja ja ilmajaam. Lisaks asub saarel mälestusmärk Kaleva postilennukile ja kopteri maandusmisplats. Suvel toimetavad saarel korralised saarevahid. Talvel on saar enamasti asustamata, kuna keeruliste ilmastikuolude tõttu on saarele pääs raskendatud. Sel perioodill tehakse vaid üksikuid külastusi akude laadimiseks ning muude hädavajalike toimingute teostamiseks.