Hispaania teeteod – kuidas toimida? 

Viimasel ajal on palju räägitud Hispaania teetigudest nii avalikus ruumis kui ka koduaedades. Eriti rohkelt võib neid limuseid märgata vihmaperioodidel või sellele järgnevail päevil, kui nad kogunevad teekatetele ja sillutistele, tulles välja veega küllastunud pinnaselt. Rohkem on neid näha hommiku- ja õhtutundidel, mil õhk jahedam ning maapind niiske. 

Hispaania teetigu põhjustab probleeme paljudes Euroopa riikides. Esimest korda registreeriti see liik Eestis 2008. aastal, aga tänaseks on ta levinud üle riigi. Harjumaal on neid kõige rohkem ja mure kõige suurem. Siiski leidub Eestis ka palju selliseid kohti, kus neid võõrnälkjaid veel kohatud ei ole ja see peab nii ka jääma. Teine võõrliigist nälkjas – mustpeanälkjas – on samuti viimastel aastatel aedadesse jõudnud. Mõlemad liigid toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest ning ohustavad meie kodumaiseid liike.

Limused satuvad aeda taimede ja mullaga 

Hispaania teetigu on Euroopa vallutanud paraku tänu inimesele. Enamasti jõuavad need limused aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Sageli tuuakse nad kaasa ka mullakoormate ja täitemullaga, aga ka ilutaimede sissetoomise, müügi ja vahetamistega. Viimsis võib Hispaania teetigusid leida nii avalikest parkidest, eramaadelt, kaitsealadelt, metsadest kui ka rannaniitudelt.  

Kuidas nad levivad?  

Peamisi levikuviise on kaks: esiteks populatsiooni loomulik laienemine ümbritsevatele aladele ning teiseks biolagunevate ja haljasjäätmete vedu võõrale krundile. Viimane on eriti tõsine probleem ja aitab oluliselt kaasa limuste levikule. Lisaks võidakse sel viisil levitada erinevaid haigusi, kahjureid, parasiite ja teisigi võõrliike. Rõhutame, et biolagunevaid ja haljastusjäätmeid ei tohi vedada ei naabri kinnistule (kui teil pole just registreeritud ühine kompostimine), valla maale ega RMK metsaalale. Nii saame ühiselt piirata meie loodust ohustavate liikide levikut. Lisaks hoiame sel viisil ka meie ümbritseva looduse ilusa, sest pole sugugi kaunis, kui loodusradade servad, mereääred, metsaalused ja raudteeäärsed alad on kaetud aedadest välja viidud haljastusjäätmetega. Paiguta haljastusjäätmed oma kinnistul ühte kuhilasse ja muud biolagunevad jäätmed kinnisesse komposterisse või anna jäätmevedajale üle. 

Limuste tõrje on pidev töö 

Tuleb tõdeda, et Hispaania teeteod on tulnud, et jääda. Nende arvukust saab ohjeldada vaid järjepideva tööga, mis nõuab aega ja kannatlikkust. Uuringud on näidanud, et parimaid tulemusi annab järjepidev võõrnälkjate ja nende munade korje. Alati seda teha ei saa ja siis on parim erinevaid meetmeid kombineerida: korjamine, niidurežiimi muutmine ning vajadusel piiratud ulatuses keemiliste tõrjevahendite kasutamine. Eriti looduskaitsealadel, nagu Viimsi mõisapark, tuleb arvestada, et laustõrje mürkkemikaalidega ei ole lubatud ega keskkonnasõbralik. 

Kogemused kemikaalidega 

Preparaat, mis on mõeldud elusorganismi surmamiseks, pole kunagi 100% ohutu. Tuleb meeles pidada, et isegi loodusliku toimeainega (või kõrvalainega) preparaadid võivad olla ohtlikud teistele loomadele ja keskkonnale laiemalt ning seda eriti siis, kui neid valesti kasutatakse. Oht teistele organismidele võib tuleneda otseselt mürgi söömisest (linnud peavad graanuleid teradeks), kemikaalide imendumisest läbi niiskete pindade (näiteks lemmiklooma nina, kui loom graanuli vastu läheb), aga ka kaudselt, kui loomad või linnud mürki tarbinud nälkjaid söövad. Lisaks on mürkide kasutamisel probleemiks see, et mürk ei tee vahet kodumaisel ja võõrnälkjal, mis tähendab, et hävitame ka oma looduslike liikide esindajaid. On uuringuid, mis näitavad, et nälkjamürgid võivad põhjustada kahju näiteks vihmaussidele.

Kui tõesti pead vajalikuks kasutada limuste tõrjeks mürkkemikaale, siis ülioluline on järgida täpselt kasutusjuhendit. Kahjuks on Viimsi vallas nähtud juhtumeid, kus graanuleid on laotatud avalikku ruumi paksu kihina, nii et maa lausa helendab. Graanuleid tuleb puistata ainult taimede vahele, mitte sillutisele või teekattele. Veekaitsevööndis ei tohi mürke üldse kasutada. Liigne kemikaalide kasutamine võib muuta looduslikult liigirikkad alad elutuks. 

Soovitused võitlemiseks Hispaania tigudega  

Parim lahendus on võõrnälkjate korjamine ja seda tuleb teha igapäevaselt. Kui aeg ja ala seda võimaldab, siis niita ka muru/hein madalaks, aga samas peame jälgima, et kogu Viimsi tiheasustusala liigivaeseks madalmuruplatsiks ei muutuks. Ühegi meetmega ei tohiks äärmustesse minna, sest see mõjutab looduslikku tasakaalu, elukeskkonna üldpilti. 

  Korjamine. Kõige tõhusam meetod on võõrnälkjate ja nende munade igapäevane korjamine, eriti hommikuti, õhtuti või pärast vihma. Kasuta kindaid või suuremaid pintsette ja pane limused suletavasse anumasse. Surma kogutud limused keeva vee pealekallamisega ja seejärel võid need asetada segaolme- või bioprügikonteinerisse, kallata kompostihunnikusse või maha matta. 

  Niitmine. Hoia muru ja hein madalana (kus seda saab teha), sest lühike rohi muudab elutingimused nälkjatele ebasoodsamaks. 

  Hooldus. Kontrolli üle aias asuvad lahtised lauad, puidust detailid, kivid ja muud esemed, mille all limused varjuda võiksid. 

  Tõkked. Võimalusel kasuta nälkjatele vastumeelseid tõkkeid, näiteks vase- või liivavööd peenarde ümber. 

  Looduslikud vaenlased. Soodusta aias lindude, siilide ja konnade elupaiku – nemad aitavad limuste arvukust looduslikult piirata. 

  Kompostihaldus. Toidujäätmeid tohib panna vaid kinnisesse komposterisse või biolagunevate jäätmete konteinerisse. Aia- ja haljasjäätmeid on lubatud kompostida avatud kompostihunnikus (aunas). Kui tead, et sul on probleem võõrnälkjatega, siis ole aia- ja haljastusjäätmete oma kinnistult äraviimisega (näiteks jäätmekäitluskohta) ettevaatlik, et sa võõrliiki edasi ei levitaks. Arvesta, et võõrnälkjad võivad muneda kompostihunnikusse, mistõttu võib komposti laialikandmine neid edasi levitada. Kindlasti ei tohi viia aia- ja haljastusjäätmeid loodusesse, näiteks kaitseala metsa. 

  Tõrjevahendid. Kui kasutad tõrjevahendeid, eelista raudfosfaadil põhinevaid preparaate, mis on ohutumad lindudele ja loomadele. Väldi metaldehüüdil põhinevaid mürke. Kindlasti järgi pakendil toodud kasutusjuhiseid. 

Limused avalikus ruumis 

Võõrnälkjad on tänaseks kõikjal, sh avalikus ruumis, metsades, parkides. Pärast vihma kipuvad nad tulema teekattele, sillutistele, madala heintaimedega alale, metsaradadele jne. Paraku ei ole võimalik kõikjalt metsadest ja rannaroostikest või puisniitudelt nälkjat korjata, kuna need alad on suured ja koristamine töömahukas. Seetõttu kasutatakse teatud aladel meetodeid, kus niidetakse heina sagedamini (teemaad) ning puhastatakse kergteede katteid ja seeläbi koristatakse limused ära, eriti vihmaperioodil või sellele järgneval ajal. Ka ei panda metsadesse või niitudele preparaati, seda pannakse vaid kolletele.  

Kui märkad avalikus ruumis suuremat limuste kollet, teavita sellest kohalikku omavalitsust – nii saame vajadusel muuta niitmisrežiimi või teha teehooldustöid, mis aitavad levikut piirata ja tagavad ala korrastatuse. Kaitsealadel ja looduskaitse all olevatel aladel tuleb alati arvestada sealsete piirangutega ning nendes kohtades rakendatakse loodussäästlikke tõrjemeetmeid.  

Oodatud on ka talgud ja kogukondlik liikumine avalikus ruumis võõrnälkjatest puhastamisel – suured tänud siinkohal õpilasmalevale, Randvere küla elanikele ja MTÜ-le Roheline Poolsaar, kes on head eeskuju näidanud! Valla poolt saame talgulisi varustada kinnaste ja vahenditega.  

Kaitseme kodumaiseid liike 

Hirm limuste ees ja teadmatus on pannud inimesi hävitama ka kodumaiseid liike, näiteks seatigusid. Õpi liikidel vahet tegema. Näiteks on keskkonnaametil oma kodulehel väga head õpetused, kuidas eristada kodumaiseid liike võõrliikidest. Kodumaised nälkjaliigid on ökosüsteemi olulised osad, aidates lagundada orgaanilist ainet ja rikastada mulda ning on toiduks meie teistele liikidele. Kui leiad aias suure seateo või musta seateo, ära teda hävita. Võid ta peenrast eemale tõsta, aga las ta ajab looduses oma asja. 

Hispaania teetigude tõrje on pidev töö, mis nõuab kogukonna ühist pingutust. Järgi soovitusi ja hoolda oma aeda regulaarselt. Nii saame ühiselt aidata kaasa selle võõrliigi leviku piiramisele ning hoida meie koduaedade ja looduse liigirikkust.  

Loe lisaks: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/voornalkjad  

Alar Mik
abivallavanem

Fotod: Alar Mik