Rohealad ja looduskaitse

Viimsi vald on kaitsealade poolest rikas – üle poole meie territooriumist on kaitse all. 

Rohevõrgustik on oluline

Metsad, haljakud ja rohealad tervikuna on iga viimsilase jaoks olulised. Inimestele on need kohad, kus puhata, tarbida erinevaid loodushüvesid, mh korjata metsasaadusi või sportida. Looduses viibimine on hea nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Loomade ja lindude, aga ka muu eluslooduse jaoks on see koht, kus elada, toituda, sigida ja talvituda. Mida sidusam on rohevõrgustik, seda elurikkam ning tervem on siinne keskkond ja seda rahulolevamad on omakorda meie valla elanikud. Seetõttu on oluline tagada hästi toimiv rohevõrgustik ja viia ellu tegevusi, mis seda saavutada aitavad.

Rohevõrgustiku jaoks on olulised kõik tema komponendid. Iga rohekoridor aitab organismidel tuumalade ja/või astmelaudade vahel liikuda ja nende säilimine on väga oluline. Viimsi valla kehtiva mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" määrati ära, millised rohevõrgustiku komponendid valla territooriumil esinevad, kus nad asuvad ja kuidas nende väärtusi hoida ning kaitsta. Teemaplaneeringuga saad tutvuda siin. Edaspidises tegevuses lähtutakse ka nimetatud teemaplaneeringu auditist, millega saad tutvuda siin. 

54% vallast kaitse all

Viimsi valla territooriumil asub kokku 5 riiklikul tasandil kaitstavat loodusobjekti (Prangli hoiuala, Prangli maastikukaitseala (MKA), Naissaare looduspark, Viimsi mõisa park ja Haabneeme sanglepik), kogupindalaga ligi 2325 ha. Neile lisanduvad veel püsielupaigad. 

Vallas asub ka 8 kohaliku kaitse all olevat maastikukaitseala, kogupindalaga 1628 ha, kus kaitseala valitsejaks on Viimsi vald. Esimene kohaliku omavalitsuse tasandil kaitseala loodi 2005. aastal ja selleks oli Mäealuse MKA. See oli ka esimene mitteriiklik kaitseala Eestis. 2009. aastal loodi teemaplaneeringuga "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" Krillimäe MKA, Leppneeme-Tammneeme MKA, Haabneeme klindiastangu MKA ja Rohuneeme MKA. Omal ajal oli Viimsi valla teemaplaneering üsna innovaatiline samm kohalikul tasandil looduse kaitseks. 2011. aastal loodi Lubja klindiastangu MKA ja 2023. aastal Kelvingi MKA ning Viimsi keskosa MKA. Tegemist on kaitsealadega, mis moodustati väärtuslike maastike kaitseks eesmärgiga hoida ja säilitada kohalikku loodust kogu selle mitmekesisuses ning luua seeläbi paremad elutingimused nii inimestele kui kogu ülejäänud elusloodusele. 

Seega on Viimsi vallas kokku 13 kaitseala, mis kõik panustavad kvaliteetse elukeskkonna säilimisse ja loodushoidu. Viimsi valla maismaast on üle poole ehk 3954 ha looduskaitse all. Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu ja Kihnu valdades ning neile järgneb Viimsi vald, kus kaitstavad alad moodustavad valla maismaa pindalast ligi 54%. Viimsi vald planeerib ka tulevikus luua uusi kaitsealasid ja/või olemasolevaid laiendada. Pikemas perspektiivis annab suure arenguhüppe rohealade kaitstusele ja laienemisele hetkel töös olev Viimsi valla üldplaneering.

Igaühe panus on oluline

Nii uue üldplaneeringu valguses kui ka rohevõrgustiku parima toimivuse huvides on oluline tõhustada koostööd erametsaomanikega, et ka erametsi majandataks võimalikult säästlikult ning et need oleksid samuti osa kaitsemetsadest ja maastikukaitsealadest. Koostöö on võti rohevõrgustiku parema toimivuse ning mitmekesisuse tagamaks. Tähtis on iga maaomaniku panus rohekoridoride säilimisse ja seda mitte üksnes rohelise alana vaid ka elusorganismidele läbipääsetava alana. Oluline on laiendada rohevõrgustikku ka avamaastikele ja rannaniitudele, et tagada võimalikult paljude erinevate elupaikade säilimine. Kaitseala ei tähenda, et nüüd ei tohi enam seal midagi teha – pigem tähendab see jätkusuutlikku ja elurikkusega arvestavat kestlikku majandamist. Viimsis on kooslusi, maastikke, eriilmelisi elupaikasid, pärandkultuuri, elurikkust – kõike seda tasub eesmärgipäraselt hoida ja säilitada. 

Fotod: Maris Markus

KONTAKT

Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist 
602 8877
maris.markus@viimsivv.ee