Ettevõtlus Viimsi vallas

Viimsi vallavalitsuse soov on rikastada siinset elukeskkonda ja jätkuvalt toetada algatusi ning arendusi, mis muudavad meie elukeskkonna mitmekesisemaks. Selle üheks oluliseks osaks komponendiks on ettevõtlus.  

Põhjalike kogukondlike arutelude tulemusel valminud Viimsi pikaajaline arengukava sõnastab strateegilise eesmärgina selle, et 2045. aastaks on Viimsis mitmekesised elukohad, töökeskkonnad ja võimalused vaba aja veetmiseks. See tähendab paljude erinevate tegevuste elluviimist, sh bussiterminali ehitust, supluskohtade edasiarendamist, sporditaristu, sh spordihoonete ehitamist, matkaradade pikendamist, parkide arendamist ja uute loomist, kaugemas tulevikus ka rannapromenaadi, sadamaalade arendust, külakeskuste ja külamajade arendamist.

Pikemaajalistes tegevustes ka äripiirkondade väljaarendamist ja tihedamat liikluskoormust. Kohaliku elu mitmekesistamine tähendab, et väheneb vajadus liikuda iga päev üle valla piiri linna, saab rohkem aega veeta koduvallas. 

Mitmekesisema valla eesmärgi täitmisel on suur roll täita erasektoril – ettevõtjale  soodne keskkond määrab selle, kas Viimsi on magala või multifunktsionaalne elukeskkond, kus on muuseas olemas vajalikud töökohad.

Kohalik omavalitsus ei ole vedav jõud ettevõtluse arengus, küll aga saab olla selle soodustavaks või takistavaks jõuks. Elanike hulgas on olnud kohati märgata vastuseisu uutele arendustele ja ehitustele, seda peljatakse, kuna kardetakse, et see muudab nende elukeskkonna halvemaks. On selge, et igasugune arendus peab toimuma kooskõlas ümbritseva keskkonna ja elanike heaolu arvestades.

Viimsi vallas on käimas ka 2023. aastal alguse saanud üldplaneeringu koostamise protsess. Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi arutelud, et leida sobivad piirkonnad, mis sobivad ärilinnakuks, mis kohvikute või vaba aja veetmise asukohaks. Valla roll ei seisne ettevõtluse vedamises, kuid siiski on vallal võimalus kujundada ettevõtlusmaastikku ja toetada selle arengut. 

Vallavalitsuse eesmärk on muuta Viimsi atraktiivseks neile arendajatele ja ettevõtetele, kes soovivad panustada elukeskkonna parandamisse ning toetavad terviklikku lähenemist piirkondade väljaarendamisel. Näiteks kui planeeritakse ärihoonet, siis sinna kõrvale peab jääma ruumi kergliikuritele, parkimiskohtadele, parkidele ja loodusele, ühendusteedele teiste hoonete või kergliiklusteedega, ühendustele teiste avaliku ruumi asukohtadega, kohvikutega, bussiterminalidega ja toidupoodidega.

Need on paratamatult tiheasustusega alad, kus liigub rohkem inimesi, mistõttu on vajalik läbi mõelda ka elanike liikumissuunad ja sagedus. Kuid samas peab arvestama, et tarbitavad teenused on inimestel tihti sarnased. Kui teenuste kättesaadavus on koondunud ühte kohta, võimaldab see ettevõtlusel paremini ellu jääda. Sama muster peaks korduma mitte ainult valla keskuses Haabneemes või Viimsi alevikus, vaid ka suuremates külakeskustes. 

Uuringud on näidanud, et Viimsi elanikud väärtustavad eelkõige rohelust, puhtust, ilusat avalikku ruumi ja kiiret internetiühendust kodus. Samuti on oluline pakkuda töökohti, mis vastaksid elanike profiilile. Ootus on olnud ka, et Viimsis oleks koostöötamise keskus, kus teiste omasugustega suhelda, vajadusel kliendiga kohtuda ja koosolekuid korraldada, et ei oleks vajadust alati linna sõita. Samas see peaks pakkuma paindlikke lahendusi ja soodsaid renditingimusi.  

Kokkuvõttes saab öelda, et Viimsi vald on valinud tasakaalustatud lähenemise, kus vallavalitsus ei ole ettevõtluse eestvedaja, kuid toetab arengut. Koostöö ettevõtjate, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel on võti mitmekesise elukeskkonna ja ettevõtluse edendamisel. Viimsi valla eesmärk on olla atraktiivne, elav ja mitmekülgne piirkond, mitte ainult magala. Et selline visioon reaalsuseks saaks, mängib olulist rolli kohalik omavalitsus ning selle suhted ettevõtjatega.

Viimsi ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed kohtusid ettevõtluspäeval 4. oktoobril Viimsi Artiumis 2023. Teist korda toimunud ettevõtluspäev keskendus kogukonna ettevõtlikkusele ja inspireerivatele kogemustele. Üritusel sai kuulata teiste ettevõtjatega kogemusi ja laiendada oma valdkonna kontaktide võrgustikku.

Loe 2023. aasta ettevõtluspäevast SIIT. Pildigalerii on SIIN. 

Projektidele aitavad toetusi leida maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot nii eurotoetuste kohta kui ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta.

Viimsi ettevõtetele (Harjumaal tervikuna) pakub tasuta nõustamist Harju ettevõtlus- ja arenduskeskus

SA Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse (HEAK)  eesmärk on aidata kaasa Harju maakonna terviklikule ja jätkusuutlikule arengule. HEAK on toeks Harjumaa ettevõtjatele, kodanikeühendustele ja omavalitsustele kohalikku arengut toetavate ideede elluviimisel ja omavahelise koostöö arendamisel lähtudes maakondlikust tasakaalustatud regionaalarengust. Harjumaa ettevõtja ning kodanikuühenduse esindajatele, on konsultatsioonid tasuta. HEAK korraldab koolitusi, vahendab rahastus- ja koolitusuudiseid, algatab projekte ja on partneriteks maakondlikes suurprojektides.

Teenused alustavale ettevõtjale

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA - EASi ja Kredexi ühendasutus) pakub alustavale ettevõtjale toetusi ja nõustamisteenuseid ning ka praktilisi koolitusi ja töötubasid, mida juhendavad valdkonna eksperdid.

Töötukassa toetus töötule ettevõtluse alustamiseks

Töötukassast saab ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu või tööotsijana registreeritud mittetöötav vanaduspensioniealine inimene, kes:

• on vähemalt 18-aastane ja
• on läbinud ettevõtluskoolituse vähemalt 56 tundi või
• kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemust vähemalt 1 aasta.

Toetuse suurus on kuni 6000 eurot.

Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana. Loe täpsemalt SIIT.

Euroopa Liidu struktuurifondide toetused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest on võimalik taotleda toetusi konkreetsete toetusmeetmete raames ning avatud taotlusvoorude kaudu, mida korraldavad rakendusüksused.

Üksikasjalikumaid nõuandeid projekti kavandamiseks ja elluviimiseks leiate Riigi tugiteenuste keskuse (RTK) kodulehelt.

Stardilaen alustavale ettevõttele KredExist

Alustavad ja kuni kolm aastat tegutsenud väike- ja keskmised ettevõtted saavad taotleda äri alustamiseks stardilaenu sihtasutusest Kredex. Riiklik sihtasutus KredEx käendab laenu kuni 75% ulatuses. Võrreldes tavalaenuga on stardilaenu eelis see, et ettevõtjal tuleb oma isikliku varaga vähem riskida.

Stardilaenust on abi eelkõige ettevõtetel, kes tegevust alles alustavad, sest neil on lühikese krediidiajaloo tõttu pangalaenu keeruline saada. Laen tuleb võtta panga vahendusel. Ühele taotlejale väljastatav suurim laenusumma on 100 000 eurot, millest võib kuni 50 000 eurot kasutada käibevahenditeks.