KSH algatamata jätmine

Viimsi Vallavolikogu võttis 16. aprilli 2024 istungil vastu otsuse nr 35 Viimsi alevikus, Nelgi tee 25 katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks ja lähteseisukohtade kinnitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta maa kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks ning ehitusõiguse andmine ühe üksikelamu ning abihoone püstitamiseks katastriüksusel, mille suurus on väiksem kui lubatud elamumaa krundile üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 4 ja 5 sätestatust ning § 33 lg 6 kohaselt asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH algatamine vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3.  Planeeringualal  ja  lähipiirkonnas  ei  paikne  Natura  2000  võrgustiku  alasid,  kaitsealasid negatiivselt ei mõjutata; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või ehitustegevusele; 6. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Viimsi Vallavolikogu algatas 10.10.2006 otsusega nr 92 Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu detailplaneeringu. Detailplaneering algatati eesmärgiga üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast ja osaliselt tootmismaast väikeelamute maaks ja kaitsealuseks maaks. Detailplaneering algatati 2006. aastal ulatuslikumale maa-alale, sealhulgas Pärtlepõllu kinnistule, kus uus detailplaneering on praeguseks kehtestatud.

Kinnistute Kallaku ja Serva detailplaneeringu eesmärgiks on Lubja küla Kallaku ja Serva kinnistutel ehitusõiguse andmine nelja ühepereelamu ja kahe väikeettevõtlusele suunatud ärihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva üldplaneeringu kohase sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast enamasti väikeelamute maaks ja osaliselt ärimaaks ning seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust.

KSH kaalumisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 3-5 sätestatust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringule koostati KSH eelhinnang (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 12.2021 töö nr 21KT88) ja küsiti sellele seisukohta Keskkonnaametilt. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

  1. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist, ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist;
  2. Tegemist on tavapäraste ehitustöödega ja nende käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid;
  3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist. Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega;
  4. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, lähtuvalt tegevuse iseloomust. Piirkonnas puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad, samuti kultuurilise väärtusega vm tundlikud objektid ja alad;
  5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline kumulatiivne mõju nii looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Keskkonnaamet asus 10.05.2022 kirjaga talle esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist lähtudes seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Viimsi alevik, kinnistute Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 26.10.2022 korraldusega nr 437. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist viia ellu üldplaneeringut, mis näeb Kannikese tee 1 katastriüksusele ette üldkasutatavate hoonete maa. Üldplaneeringus on märgitud üldkasutatavate hoonete maa põhimõtteline asukoht Vehema tee, Halli tee, Jasmiini tee ja Kannikese tee vahelisel alal. Algatatava planeeringuga täpsustatakse katastriüksuste suuruseid ja piire vastavalt üldkasutatava maa eesmärgile. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeerida hoonestusala spordihoonele ja seda teenindavale olmehoonele ning spordihoonega seotud rajatistele.

Tulenevalt kõrgendatud avalikust huvist ning asjaolust, et kavandatud spordihall on naaberhoonestusega võrreldes suure hoonestusmahu ning seetõttu ka linnaruumilise mõjuga, on Viimsi Vallavalitsus pidanud põhjendatuks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang võimaliku olulise keskkonnamõju väljaselgitamiseks.

Viimsi Vallavalitsus jättis KSH algatamata, sest eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik. Detailplaneeringu elluviimine ei too eeldatavasti kaasa tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, näiteks negatiivne mõju pinnasele, veerežiimile või hüdrogeoloogilistele tingimustele; detailplaneeringu elluviimine eskiisil toodud mahus ei too eelduste kohaselt kaasa muud olulist negatiivset keskkonnamõju, võttes arvesse planeeringuala ja selle lähiümbruse maakasutust ning planeeringuga seatavaid keskkonnatingimusi; planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; võimaliku jääkreostuse olemasolu ning ulatuse väljaselgitamine ning vajadusel vastavate reostuse likvideerimise meetmete määramine on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise käigus (selleks viiakse detailplaneeringu koostamise käigus läbi jääkreostuse uuring); planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.