Korduma kippuvad küsimused

1. Miks üldse on vaja kontrollida inimeste segaolmejäätmete sisu? 

Seirel on mitu eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on saada teavet Viimsi valla elanike liigiti kogumise harjumuste kohta, mis võimaldab meil edasisi jäätmekäitluse edendamiseks vajalikke tegevusi paremini planeerida. Teiseks oluliseks eesmärgiks on anda vallaelanikele personaalset tagasisidet selle kohta, kas nende jäätmemajandus vajaks parendamist ja kuidas seda tegema peaks. 

2. Kuidas prügikastide kontroll praktikas välja näeb: mitu inimest kontrolli läbi viib, kui kaua iga prügikasti kontrollimine aega võtab?  

Prügikastide vaatlused toimuvad tavapärasel tühjenduspäeval, kuid erineva prügiauto poolt. Vaatlus toimub peale konteineri sisu kallutamist prügiveokisse. Vaatluse viib läbi üks isik, kes sel päeval prügiveokiga kaasa sõidab. Kontroll võtab tavalise tühjendusega võrreldes umbes 3-4 korda kauem aega, kuid kõigil klientidel tühjendatakse mahuti tavapärasel tühjenduspäeval. 

3. Miks on vaja prügikotid avada? 

Valdavalt on kodumajapidamistes tekkinud jäätmed pakendatud musta või mõnda teist värvi läbipaistmatusse kilekotti, mis ei võimalda kotti lahti lõikamata tuvastada, millised jäätmeliigid võivad segaolmejäätmete hulgas esineda. Prügikottide avamisele järgneb põgus vaatlus ning individuaalselt jäätmete hulka kuuluvaid esemeid läbi ei vaadata. 

4. Kellel on fotodele ja muule kontrolli käigus kogutud andmetele ligipääs? 

Kontrolli käigus kogutud andmetele on ligipääs kohalikul omavalitsusüksusel ja piiratud mahus vaatluseid  läbi viima volitatud isikutel.  

5. Kuidas kontrolli käigus kogutud andmeid hoiustatakse? 

PrügiBinGO mooduli näol on tegemist jäätmevaldajate registri lisamooduliga. Kogutud andmete hoiustamine toimub Viimsi vallavalitsuse jäätmevaldajate registri põhimääruses sätestatud korras. Nimetatud registri eesmärgiks on muuhulgas Viimsi vallavalitsuse  varustamine  informatsiooniga jäätmehoolduse kavandamise, korraldamise ja järelevalve teostamiseks. 

6. Milline on kontrolli läbiviimise õiguslik alus? 

Jäätmete liigiti kogumise kohustus on sätestatud keskkonnaministri 3.06.2022 määruses nr 28 “Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused (1)”, mis on kehtestatud jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel. Liigiti kogumise nõudeid täpsustab Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrus nr 15 “Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine”. Jäätmeseaduse § 119 lõike 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle Keskkonnaamet ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Vastavalt jäätmeseaduse § 119 lõikele 4 teostab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil pidevalt järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.  

7. Kas kontrollija teab, kes antud aadressil elab? 

Kontrollijale kuvatakse see info ainult juhul, kui ühe kinnisasjaga on seotud mitme erineva isiku jäätmeveo lepingud. Kontrolli puhul on aga oluline, et tagasiside läheks õigele isikule. Selline olukord on tavaline näiteks ettevõtete puhul, aga ka ridaelamutel, kui boksidel on individuaalsed jäätmeveo lepingud.   

8. Mida jäätmete liigiti kogumise kontroll kui endast täpsemalt kujutab? 

See on ühest küljest elanike jäätmekäitumise tagasisidestamise teenus, aga samas väga vajalik töövahend kohalikele omavalitsusüksustele jäätmete liigiti kogumise seireks ja jäätmenõustamiseks. Seire võimaldab anda personaalset tagasisidet korteriühistu või eramaja jäätmete liigiti kogumise olukorra kohta. Parim on see, kui vaatluste käigus tuvastame ka eeskujulikke, jäätmehoolduseeskirjadest juhinduvaid majapidamisi ja tekib võimalus neid tunnustada. Ka Viimsi loosib edukate liigiti kogujate vahel käesoleval aastal välja viis 50-eurost Piletilevi kinkekaarti.  

9. Kuidas on tagatud, et kontrolli käigus ei koguta või jäädvustata isiklikke andmeid? 

Kontrolli eesmärgiks on võimalikult kiirelt tuvastada segaolmejäätmete seast need jäätmeliigid, mis seal ei peaks olema. Foto tehakse korraga tervest jäätmeveokisse kallatud konteineri sisust ning individuaalselt esemeid või dokumente läbi ei vaadata. Kui tegemist on tähtsate andmetega, mille avalikuks saamist soovite kindlasti vältida (näiteks ID-kaardi PIN-koodid, pangakonto väljavõtted vms), siis selliseid dokumente ei tohiks ka muul ajal segaolmejäätmete konteinerisse visata või tuleks muuta andmed enne seda loetamatuks. Headeks lahendusteks on näiteks põletamine kaminas, purustamine või permanentse musta markeriga andmete ülevärvimine.   

10. Miks ei või panna segaolmejäätmete hulka kõiki jäätmeid, kui pole huvi neid liigiti koguda? 

Jäätmete liigiti kogumise nõuded on kehtestatud nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Kogudes kõiki olmejäätmeid segamini, on nendest võimalik hiljem välja sorteerida ja ringlusse võtta vaid väga väike osa, mistõttu jõuab enamik prügist põletusse või ladestatakse prügimäele. Kuigi põletamine võib tunduda mõistliku lahendusena, kui kasutada põletuses tekkinud energiat näiteks kütteks, läheb sellega siiski kaotsi kogu väärtuslik materjal, mida jäätmete hulgas leidub. See tähendab, et uute toodete või pakendite valmistamiseks tuleb see uuesti loodusest kogutud ressursside abil toota. Mida rohkem inimesi ja mida eeskujulikumalt liigiti kogub, seda paremad on meie võimalused jäätmete ringlussevõtuks ning kogutud materjalidest uute toodete valmistamiseks.  

1. Kellel peab alates 1. jaanuarist 2023. a olema pakendikonteiner?

Pakendijäätmete mahuti kohustus on kinnistutel, millel on vähemalt viis korterit. Siia alla kuuluvad ka ridaelamud, kus on vähemalt viis boksi.

2. Kelle poole tuleb pöörduda, kui sooviksite hakata pakendijäätmeid liigiti koguma?    

Pakendijäätmete mahutit või eramajade puhul pakendikoti teenust saate tellida pöördudes taaskasutusorganisatsioonide poole:

OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
633 9240
info@pakendiringlus.ee

Lepinguid sõlmib ja vedu teostab Eesti Keskkonnateenused AS, kontaktisik Priit Rebane priit.rebane@keskkonnateenused.ee.

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
640 3240
eto@eto.ee

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO)
681 1480
info@tvo.ee

3. Mida teha, kui kortermajal pole pakendikonteineri paigaldamiseks ruumi?

Antud ruum tuleb siiski leida. Näiteks on selleks hea võimalus vähendada seniste segaolmejäätmete konteinerite kogust, kuna suure osa liigiti kogutud jäätmetest moodustavadki tegelikult pakendid ning segaolmejäätmeid tekib õigesti sorteerides väga vähe.

4. Kas klaaspakendikonteiner on ka kohustuslik?

Käesoleval hetkel ei ole Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt klaaspakendi eraldi kogumine kohustuslik. Küll aga ei tohi taaskasutusorganisatsioonide poolt pakutavasse segapakendi konteinerisse klaaspakendit panna. Taaskasutusorganisatsioonid pakuvad tasuta klaaspakendi konteineri tühjendust ja ka renti.

5. Kas ja millised on võimalused Molok tüüpi konteinerite tühjendamiseks?

Hetkel selline võimalus on vaid siis, kui Molok tüüpi konteineris kogutakse eraldi nii klaaspakendit, segapakendit (plast- ja metallpakend ning joogikartong) kui ka papp- ja paberpakendit. 

6. Kas enne pakendijäätmete äraviskamist tuleb pakend ära pesta?

Pakend tuleks loputada selliselt, et see ei määriks teisi pakendeid. Otseselt pesema pakendit ei pea. Näiteks mahla- või piimapaki puhul piisab ka lihtsalt pakendi sisu tühjendamisest. 

7. Mida teha pakendiga, mis on määrdunud ning mida ei ole võimalik pesta?

Selline pakend tuleks panna segaolmejäätmetesse, et mitte rikkuda teisi taaskasutusse suunatavaid pakendijäätmeid. 

8. Mis saab siis, kui pakendijäätmete konteinerisse on keegi pannud valed jäätmed?

Sellisel juhul jätab taaskasutusorganisatsioon konteineri tühjendamata ning saadab korterühistule vastava teate koos pildiga konteinerist, kus on näha valed jäätmed. Korterühistu  peab kas enda jõududega valed jäätmed konteinerist eemaldama või tellima Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuselt (TJT-lt) erandkorras sellele konteinerile segaolmejäätmete tühjenduse.

9. Kuidas edendada korteriühistus liigiti kogumist?  

Esmatähtis on kindlasti elanike teavitamine ja harimine. Alustage sellest, et teavitate korteriühistu liikmeid liigiti kogumise olulisusest ja sellest, kuidas seda õigesti teha. Selleks saate jagada näiteks vastavaid trükiseid, mida leiate kas Viimsi valla kodulehelt või Keskkonnaministeeriumi lehelt. Paigaldatud prügikastid peaksid olema korrektselt märgistatud, et elanikud teaksid, millised jäätmed kuhu käivad. Sorteerimisjuhendid võiksid olla pidevalt nähtaval kohal ka nt infostendidel. 

1. Mis muutus alates 1. jaanuarist 2023 biolagunevate jäätmete liigiti kogumise juures?

1.jaanuarist 2023. a hakkas Viimsi vallas kehtima uus jäätmehoolduseeskiri, mille kohaselt on kõikidel kohustuslik oma kinnistul biolagunevaid jäätmeid liigiti koguda. 

2. Kas mahuti asemel tohib kompostida?

Biolagunevaid jäätmeid võivad omal kinnistul kompostida üksik- ja paariselamud, kuid toidujäätmeid võib kompostida ainult kinnises mahutis, mis välistab haisu ja kahjurite levikut. Kui kinnistul kompostimisega ei tegeleta või tehakse seda osaliselt, siis on ka üksik- ja paariselamul kohustuslik sõlmida leping biolagunevate jäätmete äraveoks. 

Biolagunevate jäätmete mahuti kohustus on kinnistutel, millel on vähemalt kolm korterit.

3. Mida tähendab nõuetekohane komposteerimine?

Kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises (kaanega ning igast küljest kinnine) kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

4. Kas ja kuhu tuleks teatada, kui komposteerin biolagunevaid jäätmeid nõuetekohaselt enda kinnistul?

Vald on hetkel välja töötamas vastava teavituse tarbeks iseteeninduskeskkonda, kuid kuni see keskkond veel ei toimi, siis tuleks sellest kindlasti teada anda keskkonna vanemspetsialist Toomas Luhse-le e-maili teel toomas.luhse@viimsivv.ee. Teavituse juurde tuleb kindlasti lisada pilt nõuetekohasest komposteerimisest.

5. Kas rida- või korterelamus pole kompostimise võimalust?

Biolagunevate jäätmete äravedu ei tähenda, et kompostimisega ei tohiks kinnistul tegeleda, see õigus jääb ikka alles. Kui aga kõik korteriomanikud või kaasomanikud soovivad ja on valmis kompostima 100% biolagunevatest jäätmetest, on võimalik taotleda vabastus biolagunevate jäätmete mahutist. Sellisel juhul on aga vaja kinnistu kõigi korteri- või kaasomanike kirjalikku nõusolekut ning taotlejad peavad suutma tõestada, et kinnistul kompostimisega reaalselt tegeletakse. Viimsi Vallavalitsusel on ka õigus seda tegevust kontrollida.