Veeteenuse hinna kujunemine

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanali teenus vee teenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kallim protseduur.

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Konkurentsiamet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

• põhjendatud tegevuskulud;
• investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
• keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud;
• kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud;
• põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
• ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Viimsis maksis veeteenus (vesi + kanal) erakliendile 3,84 eurot, uue hinnakirja alusel on see nüüd 3,64 eurot kuupmeeter. Eesti Vee-ettevõtete Liidus olevate vee-ettevõtete hulgas kõige odavam teenuse hind on 1,65 eurot ja kalleim 5,04 eurot.

Alates oktoobrist 2020 hakkas vesi maksma erakliendile 1,44 eurot (veehinnad Eestis 0,74 – 2,51 eurot) ning kanaliteenus 2,2 eurot (Eestis 0,71 – 3,42 eurot) kuupmeeter. Välja toodud hinnad sisaldavad käibemaksu.

Viimsi valla näol on tegemist pidevalt areneva piirkonnaga, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgustike loomine on nõudnud ning nõuab ka edaspidi suuri investeeringuid (veepuhastusjaama ehitus, reoveepuhasti rajamine, trasside ehitus ja projekteerimine, puurkaevude ja pumplate rajamine jne). Suuremahulisi investeeringuid on teostatud üsna lühikese aja jooksul, samal ajal kui enamus linnades on olnud võimalik samu investeeringuid teostada oluliselt pikema perioodi vältel.

Tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta ka väiksemad. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud kus kliendiks on ühistu. Vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepere elamul, kuid sealt saadav müügitulu sadades kordades erinev.

Näiteks Viimsi mõnes külas on ca 300 tarbimiskohta, mis on oma müügimahtude poolest oleksid võrreldavad kahe üheksakorruselise korterelamuga. Sellise hulga klientide teenindamiseks on rajatud mitu reoveepumplat, ligikaudu 10-15 km torustikke, paigaldatud 300 veearvestit ning iga kliendiga arveldatakse eraldi. Eelnevalt võrdluseks toodud korrusmajade jaoks on vee-ettevõtja ehitanud liitumispunktini mõnikümmend meetrit toru, paigaldanud kaks veearvestit ning arveldab kahe kliendiga. Seega on kulud sama hulga klientide teenindamiseks hajaasustusega aladel võrdluseks olevate korterelamutega sadades kordades suuremad ning ka teenusehinnad kõrgemad.

Lisaks tuleb igapäevaselt endiselt Viimsis tegeleda ka omavolilise veetarbimisega ehk veevargusega. Üha enam avastatakse lubamatuid veeühendusi, mis tähendab teenuse tarbimist selle eest tasumata. AS Viimsi Vesi seab järgnevatel aastatel üheks prioriteediks senisest veel enam kinnistute kontrolli selliste ühenduste avastamiseks.

Ühtlasi teeme ka üleskutse kõikidele viimsilastele – kui sul on kahtlus, et maksad kinni ka naabrimehe või külamehe vee tarbimise, palun anna sellest meile teada!

Infot tariifide ja teenuste kohta leiab AS Viimsi Vesi kodulehelt.