Kinnisasja osade vahetamine
Kinnisasja osade vahetamine on maakorraldustoiming, milles kõrvuti asetsevad kinnisasjad annavad mingi osa ära ja saavad mingi osa juurde. Kinnisasjade osade vahetamine viiakse läbi omanike kokkuleppel.
Kinnisasja osade vahetamise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Vahetatavate kinnisasjade osadest ei moodustata iseseisvaid kinnisasju. Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel. Riigile kuuluva kinnisasjaga osade vahetamine toimub väärtuse põhiselt.
Kinnisasjade osade vahetamiseks:
- pöörduvad maaomanikud vallavalitsusse, et selgitada, kas kinnisasja osade vahetamiseks on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
- maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sh maamõõtjat);
- maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel);
- pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastavad mõlema kinnisasja omanikud maakorralduskava - kava allkirjastamisega nõustuvad maaomanikud maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
- kava kooskõlastatakse kaasomanike, vallavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
- kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
- vallavalitsus koostab maakorralduskava kooskõlastamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu, millega määrab moodustatavatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
- katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
- kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomaniku rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja - maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
- maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
- katastripidaja teeb otsuse katastriüksuste registreerimise või sellest keeldumise kohta;
- katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
- katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
- pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud;
- teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.