Kehtetuks tunnistatud detailplaneeringud

Randvere küla, Oja I ja Oja II maaüksuste detailplaneering

Viimsi Vallavolikogu võttis 12.12.2023 vastu otsuse nr 56 „Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 otsusega nr 55 „Detailplaneeringu kehtestamine: Oja I ja Oja II maaüksused“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.

Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 otsusega nr 55 kehtestati Randvere küla, Oja I ja Oja II maaüksuste detailplaneering, millega Oja I maaüksusele planeeriti lasteaed ning Oja II maaüksusele põhikool koos spordiväljakutega ja puurkaev-pumbamaja ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 8,43 ha.
Oja I ja Oja II maaüksuste detailplaneering käsitleb maaüksusi Oja I, mille aadress on praegu Kibuvitsa tee 1 (katastritunnus 89001:010:2381, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 15 051 m²), kus asuvad MLA Viimsi Lasteaedade Randvere maja ja Viimsi Hoolekandekeskuse Randvere Päevakeskus, ning Oja II, mille aadress on praegu G. H. Schüdlöffeli tee 4 (katastritunnus 89001:010:1903, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 6,88 ha), kus asub Randvere Kool.

Oja I ja Oja II maaüksuste detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 26.05.2022 ja 21.09.2022 koosolekutel. Planeerimiskomisjoni 26.05.2022 koosolekul tegi komisjon ettepaneku tunnistada nimetatud detailplaneering kehtetuks tervikuna.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on G. H. Schüdlöffeli tee 4 kinnistule ja selle kõrval olevale Ojamaa kinnistule (katastritunnus 89001:010:2647, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14 809 m², munitsipaalomandis alates 06.10.2023) rajada u 3,5 ha suurune avalikuks kasutuseks mõeldud mitmekülgne rekreatsiooniala – Randvere spordipark, millest G. H. Schüdlöffeli tee 4 kinnistu läänepoolsele osale on praeguste plaanide kohaselt kavandatud rajada BMX ja tõukeratta rada, elamusspordikeskus (või muu spordipargi funktsioone toetav teenindushoone), ca 50-kohaline parkla ja pargiala koos kelgumägedega, ning Ojamaa kinnistule pargiala koos jalgratta seiklusradade ja laste trikirajaga. Mõlemat kinnistut ühendav pargiala toimib Viimsi valla rohevõrgustikku toetava rohekoridorina, sh toimib ka loomade liikumisteena. Sellest tulenevalt pole uude spordiparki teatud alasid sulgevaid piirdeid ette nähtud, v.a turvalisuse kaalutlustel võib piirdeid rajada mingites osades vajadusel nii, et kogu spordipargiala jääb siiski avatuks.

Oja I ja Oja II maaüksuste detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 22 aastat tagasi. Kohaliku omavalitsuse üksusel puudub huvi detailplaneeringu kehtima jäämise ja selle kehtestatud kujul elluviimise osas. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist on mõistlik viia läbi maakorraldustoimingud selliselt, et nii Randvere Kool, uus spordipark kui ka praegusel Ojamaa kinnistul paiknev liikluspind oleksid erinevatel katastriüksustel. Selleks tuleb järgida maakorraldusseadust. Edasisel projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida planeerimisseadust ning aluseks võtta ehitusseadustik, kõikide toimingute aluseks on alati ka kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

Randvere küla, Kangru maaüksuse detailplaneering

Viimsi Vallavolikogu võttis 10.10.2023 vastu otsuse nr 44 „Viimsi Vallavalitsuse 26.10.2007 korraldusega nr 702 „Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere küla, maaüksus Kangru“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.

Viimsi Vallavalitsuse 26.10.2007 korraldusega nr 702 kehtestati Randvere küla, Kangru maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti kaheksa krunti – kuus elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ja üks tootmismaa krunt. Elamumaa ja tootmismaa kruntidele määrati ehitusõigus. Planeeritava ala suurus oli 12 082 m². Kangru maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala hõlmab Randvere külas praeguse Kangru katastriüksuse (katastritunnus 89007:003:0012, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 12 077 m²), mis asub Muuga tee ja Länneaia tee vahel.

Kangru maaüksuse detailplaneeringu koostamise menetluse käigus sõlmiti Viimsi valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku vahel 17.10.2007 notariaalne leping, mille eesmärk oli Kangru kinnistu (registriosa nr 9714302, mis koosnes neljast, praegu kolmest, katastriüksusest, sh praegu vaadeldavast Kangru katastriüksusest, mille katastritunnus on 89007:003:0012) jagamisel tekkiva iseseisva kinnistu (pindalaga ligikaudu 2185 m², sihtotstarbega transpordimaa 100%, detailplaneeringu põhijoonisel krunt nr 7) moodustamine ja selle tasuta Viimsi valla munitsipaalomandisse andmine ning moodustatavale kinnistule avalikult kasutatava tee väljaehitamine ja selle tasuta Viimsi valla munitsipaalomandisse üleandmine.

Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse volikogul iga viie aasta tagant üldplaneeringu ülevaatamise kohustus. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 5 kohaselt vaadatakse üle ka kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus. Detailplaneeringute ülevaatamise käigus on leitud, et Kangru maaüksuse detailplaneeringut ei ole praeguseni asutud ellu viima ehk elluviimiseks ei ole tehtud mingeid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevaid tegevusi. Lisaks ei ole detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik täitnud eespool viidatud lepingust tulenevaid kohustusi.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist reguleerib PlanS § 140, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima, ning sama sätte punkti 2 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesoleval juhul tunnistas kohaliku omavalitsuse üksus detailplaneeringu kehtetuks PlanS § 140 lõike 1 punkti 1 alusel – Kangru maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 15 aasta ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Kangru maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on väärtustada Viimsi valla looduskeskkonda ning olemasoleva maatulundusmaa säilimine/säilitamine maatulundusmaana.

Leppneeme küla, AÜ Leppneeme maa-ala detailplaneering - Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.08.2023 vastu otsuse nr 37 „Viimsi Vallavolikogu 08.02.2000 otsusega nr 28 „Detailplaneeringu kehtestamine: AÜ Leppneeme maa-ala“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute osas“.

Viimsi Vallavolikogu 08.02.2000 otsusega nr 28 kehtestati Leppneeme küla, AÜ Leppneeme maa-ala detailplaneering, millega planeeriti 11 väikeelamumaa krunti ja määrati ehitusõigus. Planeeritava ala suurus oli 10 882 m². 

Lehelinnu tee 2 kinnistu omanik, Lehelinnu tee 6 kinnistu omanik ja Lehelinnu tee 4 kinnistu omanikud esitasid Viimsi Vallavalitsusele 23.03.2023 taotluse kinnistutel kehtiva AÜ Leppneeme maa-ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute osas, sest omanikud soovivad Lehelinnu tee 4 kinnistu jagada võrdselt kaheks ning sellest nii Lehelinnu tee 2 kinnistule kui ka Lehelinnu tee 6 kinnistule liita juurde 516 m². Selline on ka kinnistute praegune tegelik maakasutus.

AÜ Leppneeme maa-ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotlust Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute osas arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 29.03.2023 koosolekul, kus sellega nõustuti. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on muuta Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute piire, et viia need vastavusse tegeliku maakasutusega. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tuleb edasiste maakorraldustoimingute läbiviimisel järgida maakorraldusseadust ning aluseks võtta kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

AÜ Leppneeme maa-ala detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 23 aastat tagasi. Lehelinnu tee 2 kinnistu omanikul, Lehelinnu tee 6 kinnistu omanikul ja Lehelinnu tee 4 kinnistu omanikel puudub huvi detailplaneeringu kehtima jäämise ja elluviimise suhtes nimetatud kinnistute osas. Ka kohaliku omavalitsuse üksus toetab kinnistute praeguse tegeliku maakasutuse jätkumist ning seetõttu puudub vallal huvi detailplaneeringu kehtima jäämise ja elluviimise suhtes nimetatud kinnistute osas. Kohaliku omavalitsuse üksus toetab, et detailplaneeringuga planeeritud kolme ehitusõigusega krundi asemel moodustatakse kaks olemasoleva hoonestusega kinnistut. AÜ Leppneeme maa-ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist selle kehtima jäävas osas. Tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist.

Püünsi küla, Miku IV maaüksuse detailplaneering - Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas (osaliselt kehtetuks tunnistamisest keeldumine)

Viimsi Vallavolikogu võttis 13.06.2023 vastu otsuse nr 31 „Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsusega nr 385 „Detailplaneeringu kehtestamine: Püünsi külas MIKU IV maaüksus“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest keeldumine Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas“.

Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsusega nr 385 kehtestati Püünsi küla, Miku IV maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti kümme krunti – viis elamumaa krunti (põhijoonisel krundid M1, M2, M3, M6 ja M9), millest neli on ehitusõigusega, kaks maatulundusmaa krunti ilma ehitusõiguseta (krundid M4 ja M5) ja kolm transpordimaa krunti (krundid M7, M8 ja M10) ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 13 685 m².

Püünsi küla, Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute (krundid M4 ja M5) omanik esitas 17.02.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Miku IV maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas. Omaniku soov on planeerida juurdepääs Miku kinnistule läbi Leevikese tee 1 kinnistu ning määrata mõlemale kinnistule üksikelamu ja võimalusel ka abihoone ehitamiseks ehitusõigus. Kuna Leevikese tee 1 ja Miku kinnistud on katastris elamumaa sihtotstarbega, siis on kinnistute omanikul ootus nende hoonestamiseks.

Leevikese tee 1 (katastritunnus 89001:003:4130, katastri sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1337 m²) ja Miku (katastritunnus 89001:003:0730, katastri sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1336 m²) kinnistutel kehtiva Miku IV maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on Leevikese tee 1 (krunt M4) ja Miku (krunt M5) kinnistute maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa ning kruntide kasutamine elamumaana on võimalik vaid nende liitmisel mõnega kõrvalasuvatest kruntidest, kusjuures kruntide liitmisel moodustatud uue katastriüksuse ehitusõigust vaadeldakse koos juba olemasoleva ehitusõigusega.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Leevikese tee 1 ja Miku kinnistud alal, mille juhtfunktsioon on looduslik rohumaa (AH). Viimsi valla mandiosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1.

Leevikese tee 1 ja Miku kinnistutel kehtiva Miku IV maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 09.03.2022 ja 21.09.2022 koosolekutel ning Viimsi Vallavolikogu 06.04.2022 ja 14.09.2022 maa- ja planeerimiskomisjoni koosolekutel.

Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 21.09.2022 koosolekul otsustati, et kuivõrd ei ole pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist võimalik anda kinnistutele välja projekteerimistingimusi põhjusel, et tegemist on üldplaneeringukohase loodusliku rohumaaga, ning ühtlasi ei olnud kõik piirinaabrid Miku IV maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas nõus, siis ei ole detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise protsessiga jätkamine otstarbekas ning mõistlik on Miku IV maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas keelduda. Viimsi Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni 14.09.2022 seisukoht oli nimetatud kinnistutele elamuid mitte ette näha.

Kuigi Miku IV maaüksuse detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 25 aastat tagasi, on kohalikul omavalitsuse üksusel ja enamusel kaasatud lähinaabritel jätkuvalt huvi detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas.

Lubja küla, Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu maaüksuste osaline detailplaneering - Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 13.06.2023 vastu otsuse nr 30 „Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 42 „Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja küla, maaüksused Kallaku, Serva, Pärtlepõllu (osaline)“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas“.

Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 42 kehtestati Lubja küla, Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu maaüksuste osaline detailplaneering (edaspidi Pärtlepõllu maaüksuse osaline detailplaneering), millega planeeriti neli krunti – ühiskondlike hoonete maa krunt lasteaia ehitamiseks (krunt nr 1, maakatastris aadressiga Pärtlepõllu tee 2), transpordimaa krunt lasteaiale juurdepääsuks (krunt nr 2, maakatastris aadressiga Pärtlepõllu tee L1), üldkasutatava maa krunt Mäealuse maastikukaitseala osale (krunt nr 3, maakatastris aadressiga Pärtleniidu) ja tootmismaa krunt alajaamale (krunt nr 4, maakatastris aadressiga Pärtlepõllu tee 2a) ning kahele krundile (nr 1 ja 4) määrati ehitusõigus. Planeeritava ala suurus oli 15 078 m².

Pärtlepõllu maaüksuse osaline detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Viimsi Vallavolikogu 26.03.2019 otsusega nr 16 täpse kasutamise otstarbe osas, millega oli ette nähtud, et krundile nr 1 on lubatud ehitada üksnes lasteaed. Ülejäänud osas jäi detailplaneering kehtima. Praegu asub Pärtlepõllu tee 2 katastriüksusel eakatekodu Viimsi Pihlakodu.

Lubja küla, Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse (katastritunnus 89001:001:0385, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 6262 m²) omanik pöördus 2022. a kevadel Viimsi Vallavalitsuse poole seoses sooviga laiendada eakatekodu Viimsi Pihlakodu hoonet. Eakatekodu hoone võimalikke juurdeehitusvariante arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 04.05.2022 koosolekul. Komisjon nõustus Lubja teega külgneva hooneosa laiendamisega juhul, kui vee-ettevõtjal on võimalik tagada veeressurss ja väljastatakse tehnilised tingimused. Ühtlasi leidis komisjon, et võimalik juurdeehitus eeldab kinnistul kehtiva Pärtlepõllu maaüksuse osalise detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas.

Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse omanik esitas 27.05.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Pärtlepõllu maaüksuse osalise detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas, et projekteerimistingimuste kaudu ehitada katastriüksusel paiknevale eakatekodu Viimsi Pihlakodu hoonele juurdeehitus. Taotlust arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 08.06.2022 koosolekul. Komisjon nõustus Lubja teega külgneva hooneosa laiendamisega, kuna selleks ajaks oli välja selgitatud, et Viimsi Pihlakodu veetarbimine on väiksem kui lepinguga tagatav veekogus ja ärajuhitav reoveekogus. Ühtlasi tõdes komisjon, et Pärtlepõllu maaüksuse osalise detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas on võimalik edasi liikuda alles peale seda, kui on täidetud veel kehtiva detailplaneeringu järgsed kohustused. Sellest tulenevalt sõlmiti 08.03.2023 Tallinna notar Erki Põdra notaribüroos leping ning seati Viimsi valla kasuks Pärtlepõllu tee 2 ja Pärtleniidu katastriüksuseid hõlmava kinnistu avalikuks kasutuseks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on ehitada kinnistul paiknevale eakatekodu Viimsi Pihlakodu hoonele juurdeehitus. Viimsi Vallavalitsus nõustub detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas juhul, kui laiendatakse ainult Lubja teega külgnevat hooneosa ja ilma uut detailplaneeringut koostamata kuni 33% hoone esialgu kavandatud mahust. Hoonestuse kõrgus ei tohi ületada seni detailplaneeringuga kehtinud 9 m. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist tuleb edasisel projekteerimisel ja ehitamisel järgida planeerimisseadust ning aluseks võtta ehitusseadustik, kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

Pärtlepõllu maaüksuse osaline detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 11 aastat tagasi. Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse omanikul puudub huvi detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas. Pärtlepõllu maaüksuse osalise detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist selle kehtima jäävas osas. Tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist.

Haabneeme alevik, Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneering - Rohuneeme tee 38 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 16.05.2023 vastu otsuse nr 22 „Viimsi Vallavolikogu 14.08.2007 otsusega nr 76 „Viimsi Vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 „Detailplaneeringute kehtestamine“ kehtestatud Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Rohuneeme tee 38 kinnistu osas“.

Viimsi Vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 „Detailplaneeringute kehtestamine“ kehtestati Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneering, millega planeeriti 174 elamumaa krunti ja viis krunti alajaamadele ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli u 24,5 ha, millest elamumaa kruntideks planeeriti 174 496 m² ja alajaama kruntideks 228 m² ehk kokku 174 724 m². Detailplaneeringuga on antud võimalus suvilate ümberehitamiseks elamuteks.

Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 38 kinnistu (katastritunnus 89001:009:0890, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 1359 m²) omanik on Viimsi vald. Kinnistul asub hoone, milles on aastatel 1997–2022 tegutsenud Viimsi Muusikakool. 2022. aastal kolis muusikakool Viimsi Artiumisse ning Viimsi vallale kuuluv hoone jäi tühjaks. Viimsi Vallavalitsus soovib hoone rekonstrueerida, et võtta see kasutusele hoolekandeasutusena, ega soovi rajada kinnistule elamut.

Rohuneeme tee 38 kinnistul asuva hoone rekonstrueerimise võimalikkust arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 26.01.2023 koosolekul. Komisjon otsustas, et kuna kinnistul kehtiva Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneeringuga on Rohuneeme tee 38 kinnistule planeeritud elamumaa sihtotstarve ning hoone rekonstrueerimine hoolekandeasutuseks ei ole detailplaneeringu olemasolul võimalik, aga Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Rohuneeme tee 38 kinnistu juhtotstarve üldkasutatavate hoonete maa, mis tähistab riigi- ja omavalitsusasutuste ning üldkasutuses olevate sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiehitiste maad, tuleb kinnistul kehtiv Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneering tunnistada Rohuneeme tee 38 kinnistu osas kehtetuks.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on Rohuneeme tee 38 kinnistul asuva ja seni muusikakoolina kasutatud hoone kasutuselevõtmine hoolekandeasutusena. Olemasoleva hoone kasutuselevõtmine hoolekandeasutusena eeldab hoone rekonstrueerimist ja ligipääsetavuse parandamist. Tulevases hoolekandeasutuses plaanitakse osutada töökeskuse teenuseid, igapäevaelu toetamise teenust, päeva- ja nädalahoiu teenust ning erinevaid teraapiateenuseid. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist tuleb edasisel projekteerimisel ja ehitamisel järgida planeerimisseadust ning aluseks võtta ehitusseadustik, kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 25 aastat tagasi. Kohaliku omavalitsuse üksusel, olles seejuures Rohuneeme tee 38 kinnistu valitseja, puudub huvi detailplaneeringu kehtima jäämise ja elluviimise suhtes Rohuneeme tee 38 kinnistu osas. Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Rohuneeme tee 38 kinnistu osas ei takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist selle kehtima jäävas osas. Tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist.

Leppneeme küla, Hülge I maaüksuse detailplaneering ning Hülge ja Hülge II–IV maaüksuste detailplaneering

Viimsi Vallavolikogu võttis 16.05.2023 vastu otsuse nr 21 „Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 44 „Detailplaneeringu kehtestamine: mü Hülge I“ ja Viimsi Vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr 198 „Detailplaneeringu kehtestamine: Hülge ja Hülge II–IV maaüksused“ kehtestatud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine“.

Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 44 kehtestati Leppneeme küla, Hülge I maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti üks elamu- ja üldmaa krunt ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 3000 m². Detailplaneering kehtis seni praegusel Leppneeme Sadama tee 12 kinnistul (katastritunnus 89001:003:5280, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2688 m²).

Viimsi Vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr 198 kehtestati Leppneeme küla, Hülge ja Hülge II–IV maaüksuste detailplaneering, millega planeeriti neli elamumaa krunti, kusjuures ehitusõigusega kahe elamu püstitamiseks, ja määrati hoonestustingimused. Ühtlasi muutis see detailplaneering osaliselt varem kehtestatud Hülge I maaüksuse detailplaneeringut. Planeeritava ala suurus oli 4799 m². Detailplaneering kehtis seni praegusel Leppneeme Sadama tee 10 kinnistul (katastritunnus 89001:003:1701, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4875 m²).

Leppneeme Sadama tee 10 kinnistu kaks kaasomanikku ja Leppneeme Sadama tee 12 kinnistu omanik (sama, kes on üks Leppneeme Sadama tee 10 kinnistu kaasomanikest) esitasid 07.03.2022 Viimsi Vallavalitsusele avalduse kinnistute piiride muutmiseks vastavalt avalduse juurde esitatud skeemile. Kinnistute piiride muutmise eesmärk oli viia kinnistute piirid vastavusse tegeliku maakasutusega. Leppneeme Sadama tee 10 ja Leppneeme Sadama tee 12 kinnistute piiride muutmise avaldust arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 30.03.2022 koosolekul. Komisjon nõustus kinnistute piiride korrastamisega avalduses esitatud kujul, kuid selle eelduseks oli kinnistutel kehtivate detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine.

Leppneeme Sadama tee 10 kinnistu kõik omanikud ja Leppneeme Sadama tee 12 kinnistu omanik esitasid 30.08.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse kinnistutel kehtivate Hülge I maaüksuse detailplaneeringu ning Hülge ja Hülge II–IV maaüksuste detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, sest soovivad muuta kinnistute piire, et viia need vastavusse tegeliku maakasutusega.

Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise eesmärk on muuta Leppneeme Sadama tee 10 ja Leppneeme Sadama tee 12 kinnistute piire, et viia need vastavusse tegeliku maakasutusega. Pärast detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist tuleb edasiste maakorraldustoimingute läbiviimisel järgida maakorraldusseadust ning aluseks võtta kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

Hülge I maaüksuse detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 23 aastat tagasi ning Hülge ja Hülge II–IV maaüksuste detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 22 aastat tagasi. Nii Leppneeme Sadama tee 10 kinnistu omanikel, Leppneeme Sadama tee 12 kinnistu omanikul kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel puudub huvi nii Hülge I maaüksuse detailplaneeringu kui ka Hülge ja Hülge II–IV maaüksuste detailplaneeringu kehtima jäämise ja elluviimise osas.

Haabneeme alevik, Kuuse maaüksuse detailplaneering - Põdra tee 2 ja Karu tee 7a kinnistute osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 18.04.2023 vastu otsuse nr 13 „Viimsi Vallavolikogu 14.08.2007 otsusega nr 76 „Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, maaüksus Kuuse” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Põdra tee 2 ja Karu tee 7a kinnistute osas“.

Viimsi Vallavolikogu 14.08.2007 otsusega nr 76 kehtestati Haabneeme alevik, Kuuse maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti 30 krunti – 21 elamumaa krunti, üks tootmismaa krunt, kolm üldmaa krunti ja viis transpordimaa krunti ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 6,76 hektarit.

Haabneeme alevik, Põdra tee 2 kinnistu omanikud esitasid 25.08.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Kuuse maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Põdra tee 2 kinnistu osas (katastritunnus 89001:001:1734, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3338 m²) seoses abihoone planeerimisega. Kinnistu omanikud soovivad detailplaneeringuga lubatud kahe abihoone asemele planeerida ühe, kuid lubatud hoonestusalast väljapoole. Taotlust arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 14.09.2022 koosolekul, kus leiti, et detailplaneering on vaja osaliselt kehtetuks tunnistada ka Karu tee 7a kinnistu osas (katastritunnus 89001:001:1735, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 47 m²), sest olemasolev olukord ei vasta detailplaneeringuga planeeritule.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on Põdra tee 2 kinnistule abihoone planeerimine detailplaneeringuga lubatud hoonestusalast väljapoole, kuivõrd detailplaneeringuga planeeritud hoonestusala on väike ega võimalda krundile mõistlikul viisil abihoonet paigutada. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist tuleb edasisel projekteerimisel ja ehitamisel järgida planeerimisseadust ning võtta aluseks ehitusseadustik, kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

Kuuse maaüksuse detailplaneering kehtestati rohkem kui 15 aastat tagasi ning nii Põdra tee 2 kinnistu omanikel kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel puudub huvi Kuuse maaüksuse detailplaneeringu kehtima jäämise ja elluviimise osas Põdra tee 2 ja Karu tee 7a kinnistute osas. 

Kuuse maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Põdra tee 2 ja Karu tee 7a kinnistute osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist selle kehtima jäävas osas. Tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist.

Pringi küla, Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneering 

Viimsi Vallavolikogu võttis 18.04.2023 vastu otsuse nr 12 „Viimsi Vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 „Detailplaneeringute kehtestamine” kehtestatud Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine”.

Viimsi Vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 kehtestati Pringi küla, Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneering, millega planeeriti 12 elamumaa krunti kokku kolmele ridaelamule ja ühele kaksikelamule (või kahele üksikelamule), üks transpordimaa krunt ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 14 897 m². Detailplaneering kehtis seni vaid Rohuneeme tee 47 kinnistu osas (katastritunnus 89001:003:1090, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4484 m²), ülejäänud osas oli detailplaneering üle planeeritud ja enam ei kehtinud.

Kehtetuks tunnistatud Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneeringu kohaselt oli Rohuneeme tee 47 kinnistule lubatud ehitada üks kahekorruseline kolmeboksiline ridaelamu, kusjuures detailplaneering nägi igale boksile ette iseseisva krundi moodustamise. Seega oleks kinnistu tulnud jagada kolmeks, kuid omanik soovib kinnistule projekteerida ja püstitada ühe üksikelamu. Üksikelamu ehitamise võimalikkuse küsimust Rohuneeme tee 47 kinnistule arutati Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni 17.08.2022 koosolekul. Komisjon tegi ettepaneku tunnistada Viimsi Vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 kehtestatud Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneering kehtetuks.

Rohuneeme tee 47 kinnistu omanik esitas 20.10.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse kinnistul kehtiva Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, sest soovib detailplaneeringu elluviimisest kehtestatud kujul loobuda.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on ühe kahekorruselise kolmeboksilise ridaelamu asemel projekteerida ja püstitada kinnistule üks üksikelamu. Ühtlasi ei vasta Rohuneeme tee 47 kinnistu pindala (4484 m²) enam detailplaneeringuga sellele ette nähtud kolme krundi kogupindalale (2727 + 1200 + 1300 = 5227 m²) – see oleks 743 m² võrra väiksem. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tuleb edasisel projekteerimisel ja ehitamisel järgida planeerimisseadust ning aluseks võtta ehitusseadustik, kehtiv üldplaneering ja üldplaneeringu teemaplaneeringud.

Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneering kehtestati rohkem kui 25 aastat tagasi ning nii Rohuneeme tee 47 kinnistu omanikul kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel puudub huvi Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneeringu kehtima jäämise ja elluviimise osas.

Viimsi alevik, Tulbiaia tee 3 detailplaneering - Tulbi tee 3 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 16.08.2022 vastu otsuse nr 32 “Viimsi Vallavolikogu 09.03.1999 otsusega nr 30 „Detailplaneeringu kehtestamine: AS Enko maa-ala” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tulbi tee 3 kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 09.03.1999 otsusega nr 30 „Detailplaneeringu kehtestamine: AS Enko maa-ala” kehtestati Viimsi alevik, Tulbiaia tee 3 detailplaneering, millega planeeriti 14 väikeelamutega elamumaa krunti ja üks suur ärimaa-tootmismaa-sotsiaalmaa-transpordimaa krunt ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 44 599 m².

Tulbi tee 3 kinnistu omanik esitas 05.05.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Tulbiaia tee 3 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tulbi tee 3 kinnistu osas, kuna ei soovi detailplaneeringut kehtestatud kujul ellu viia. Omaniku soov on kavandada stock-office’i tüüpi ärihoone, mis osaliselt leiaks kasutust padelikeskusena. Ühtlasi on Viimsi Vallavalitsus väljastanud 06.08.2021 Tulbilehe tee ja Tulbiõie tee projekti koostamiseks tehnilised projekteerimistingimused, mis enne ärihoone kavandamist eeldavad Tulbi tee 3 kinnistu maakorralduse uuendamist avalikult kasutatavate transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste moodustamiseks.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on Tulbi tee 3 kinnistu maakorralduse uuendamine avalikult kasutatavate transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste moodustamiseks vastavalt olemasolevatele tehnilistele projekteerimistingimustele Tulbilehe tee ja Tulbiõie tee projekti koostamiseks ning stock-office’i tüüpi ärihoone kavandamine.

Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on kinnistu omanikul võimalik läbi viia maakorralduslikud toimingud ja seejärel taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse tingimused hoone ehitusprojekti koostamiseks. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tulbi tee 3 kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse detailplaneering - Käbi tee 7 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 16.08.2022 vastu otsuse nr 31 “Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Käbi tee 7 kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 kehtestati Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti 11 elamu- ja metsamaa krunti, üks sotsiaalmaa krunt, üks tootmismaa krunt, kolm transpordimaa krunti ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 21 399 m². Jaani-VI maaüksuse detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Viimsi Vallavolikogu 15.06.2021 otsusega nr 29 Käbi tee 1 ja Käbi tee 3 kinnistute osas.

Käbi tee 7 kinnistu omanikud esitasid 11.05.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Jaani-VI maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Käbi tee 7 kinnistu osas, kuna soovivad muuta krundi hoonestusala ja suurendada täisehitusprotsenti.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on krundi hoonestusala muutmine, selleks et säilitada kinnistul kasvavaid kõrge väärtusega puid, arvestades seejuures päikese liikumise ja valguse jaotusega kinnistul, ning täisehitusprotsendi suurendamine vastavalt kehtivale Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20.

Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on kinnistu omanikel võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse üldplaneeringu teemaplaneeringuga kooskõlas olevad tingimused ehitusprojekti koostamiseks. Ühtlasi on projekteerimistingimustes vajalik märkida dendroloogilise hindamise tulemusel ka säilitamise kohustusega puud. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Käbi tee 7 kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Viimsi alevik, AS Viimsi Soojus detailplaneering (kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.03.2022 vastu otsuse nr 14 “Viimsi Vallavolikogu 08.09.1998 otsusega nr 438 „Detailplaneeringu kehtestamine: AS VIIMSI SOOJUS” kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine”.

Viimsi Vallavolikogu 08.09.1998 otsusega nr 438 kehtestati Viimsi aleviku AS Viimsi Soojus detailplaneering, mis nägi ette alale täiendavalt tootmistegevusele spordikompleksi, Katlamaja tee laienduse, parklate ja spordikompleksi teede rajamise. Planeeritava ala suurus oli 41 000 m².

Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a ja Kannikese tee 19 katastriüksuste omanik esitas 26.01.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse AS Viimsi Soojus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Detailplaneering hõlmab Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a ja Kannikese tee 19 katastriüksuseid. Omanik ei soovi kehtivat detailplaneeringut ellu viia.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on rajada vastavalt tänapäeval kehtivatele nõuetele ja vajadustele avalikuks kasutuseks mõeldud hoone. Samuti tuleb arvestada, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud rohkem kui 23 aastat ning selle aja jooksul ei ole asutud detailplaneeringut ellu viima, mis tõendab, et kehtiva detailplaneeringu lahendus ja tingimused olid sobilikud kehtestamise ajal ning ei vasta enam tänapäevastele väljakujunenud ühiskondlikele soovidele ja vajadustele. Detailplaneeringu kehtivuse ajal on olulisel määral muutunud kogukonna elulised vajadused ja huvid ning nägemus piirkonna ruumilise arengu suundadest (sh arvestades asjaolu, et tootmistegevus ei sobitu elukondliku ala vahetusse lähedusse).

Haabneeme alevik, Karulaugu tee 1 detailplaneering - Randvere tee 6 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.03.2022 vastu otsuse nr 13 "Viimsi Vallavolikogu 09.04.2002 otsusega nr 72 „Detailplaneeringu kehtestamine: Karulaugu tee 1“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Randvere tee 6 kinnistu osas".

Viimsi Vallavolikogu 09.04.2002 otsusega nr 72 kehtestati Haabneeme alevik, Karulaugu tee 1 detailplaneering, mis nägi ette kinnistu jagamise elamumaaks, ärimaaks, haljasmaaks ja transpordimaaks ning hoonestusõiguse seadmise. Planeeritava ala suurus oli 47 723 m².

Randvere tee 6 kinnistu omanik esitas 11.10.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Karulaugu tee 1 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Randvere tee 6 kinnistu osas. Omaniku soov on olemasoleva hoone rekonstrueerimine ja laiendamine.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on ehitisealuse pinna suurendamine, et oleks võimalik olemasoleva hoone laiendamine. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Püünsi küla, Viigi III ja IV maaüksuste detailplaneering - Püünsi tee 28 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.03.2022 vastu otsuse nr 12 "Viimsi Vallavolikogu 09.10.2001 otsusega nr 206 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksused Viigi III ja IV“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Püünsi tee 28 kinnistu osas".

Viimsi Vallavolikogu 09.10.2001 otsusega nr 206 kehtestati Püünsi küla, Viigi III ja IV detailplaneering, mis nägi ette viie krundi moodustamise, hoonestustingimuste määramise ja sihtotstarbe muutmise elamumaaks. Planeeritava ala suurus oli 8174 m².

Püünsi tee 28 kinnistu omanik esitas 03.01.2022 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Viigi III ja IV detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Püünsi tee 28 kinnistu osas. Omaniku soov on ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, kuna kehtiv ehitisealune pind ei vasta omaniku elulistele vajadustele.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on hoone ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20. Antud kinnistul oleks võimalik ehitisealune pind üldplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt ca 250 m².

Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse tingimused ehitusprojekti koostamiseks.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Haabneeme alevik, Ranna maaüksuse detailplaneering - Taluranna tee 3 kinnistu piiride ja täisehitusprotsendi osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.02.2022 vastu otsuse nr 8 “Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 otsusega nr 56 „Detailplaneeringu kehtestamine: Ranna maaüksus“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Taluranna põik 3 kinnistu piiride ja täisehitusprotsendi osas”

Viimsi Vallavolikogu 13.03.2001 otsusega nr 56 kehtestati Haabneeme alevik, Ranna maaüksuse detailplaneering, millega nähti ette 20 krunti, millest 15 olid elamukrundid. Lisaks kruntide moodustamisele oli üheks planeeringu põhiideeks teeühenduse loomine Hundi tee ja Männi tee vahele, millelt hargneb elamukvartali sisetee Ranna maaüksusel. Planeeritava ala suurus oli 31 000 m².

Haabneeme alevik, Taluranna põik 3 kinnistu omanik esitas 24.11.2021 Vallavalitsusele taotluse Ranna maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Taluranna põik 3 kinnistu piiride ja täisehitusprotsendi osas, sooviga muuta naaberkinnistu Salu tee 8 omanikuga kokkuleppel kinnistute vahelist piiri ning Taluranna põik 3 kinnistu täisehitusprotsenti.

Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik maakorralduslike toimingute ja ehitusseadustikust tulenevate menetluste läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove, kuivõrd kehtiv detailplaneering ei vasta omaniku elulistele vajadustele.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on Taluranna põik 3 ja Salu tee 8 kinnistute vahelise piiri muutmine, vastavalt omanike kokkuleppele, mis tagab mõlema kinnistu kuju ja piiride vastavuse maakorraldusseaduse §-s 5 sätestatud nõuetele ning Taluranna põik 3 kinnistu täisehitusprotsendi vastavuse kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Lubja küla, Kase maaüksus (osaline) detailplaneering - Kähriku tee 23, Kähriku tee 25, Kähriku tee 39, Kähriku tee 43, Nõmme tee 9, Palumetsa tee 10 kinnistute osas ja Palumetsa tee 11 tehnovõrkude liitumise ja mahasõidu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 18.01.2022 vastu otsuse nr 5 „Viimsi Vallavolikogu 10.07.2001 otsusega nr 87 „Detailplaneeringu kehtestamine: Kase maaüksus (osaline)“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Kähriku tee 23, Kähriku tee 25, Kähriku tee 39, Kähriku tee 43, Nõmme tee 9, Palumetsa tee 10 kinnistute osas ja Palumetsa tee 11 tehnovõrkude liitumise ja mahasõidu osas".

Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001 otsusega nr 87 kehtestati Viimsi vald, Lubja küla, Kase maaüksuse (osaline) DP (edaspidi Kase DP), millega planeeriti 22 väikeelamu krunti, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 85 000 m².

Haabneeme alevik, Kähriku tee 23, Kähriku tee 25 ja Nõmme tee 9 kinnistute omanikud esitasid 14.06.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Kase DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Kähriku tee 23, Kähriku tee 25 ja Nõmme tee 9 kinnistute osas, kuna tänaseks päevaks ei vasta moodustatud kinnistud kehtivale detailplaneeringule. Samuti soovitakse muuta Kähriku tee 23 ja Kähriku tee 25 kinnistute piire läbi maakorralduslike toimingute. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikel võimalik ehitusseadustikust tulenevate menetluste ja maakorralduslike toimingute läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove.

Kähriku tee 39, Kähriku tee 43 ja Palumetsa tee 10 kinnistute omanikud esitasid 25.06.2021 Vallavalitsusele taotlused projekteerimistingimuste väljastamiseks detailplaneeringu olemasolul eramu püstitamiseks ehitusõiguse määramiseks. Kuna kinnistud vastavad üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kehtestatud tingimustele, on võimalik väljastada projekteerimistingimused ainult juhul, kui kehtiv detailplaneering tunnistatakse nimetatud kinnistute osas kehtetuks, misjärel oleks võimalik rakendada teemaplaneeringuga määratud ehitusõiguse tingimusi.

Palumetsa tee 11 kinnistu omanik esitas 26.08.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Kase DP osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Palumetsa tee 11 kinnistu tehnovõrkude liitumise ja mahasõidu osas. Detailplaneeringuga on ette nähtud tehnovõrkude liitumised ja kinnistule mahasõit liikluspinnalt Kähriku tee. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on tagada tehnovõrkude liitumised ja kinnistule mahasõit liikluspinnalt Palumetsa tee.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Randvere küla, maaüksus Tamme 2 detailplaneering - Tõru tee 4 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 18.01.2022 vastu otsuse nr 3 „Viimsi Vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr 103 „Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere külas, maaüksus Tamme 2“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tõru tee 4 kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr 103 kehtestati Randvere küla, Tamme 2 detailplaneering, mis nägi ette kinnistu jagamise elamumaaks, hoonestustingimuste määramise ja maaüksuse sihtotstarbe muutmise. Planeeritava ala suurus oli 16 900 m².

Randvere küla, Tõru tee 4 kinnistu omanik esitas 07.07.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Tamme 2 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tõru tee 4 kinnistu osas. Omaniku soov on taotleda olemasolevale hoonele kasutusluba.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on Tõru tee 4 täisehitusprotsendi suurendamine vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mis näeb ette üksikelamu krundile täisehitusprotsendiks kuni 20 krundi pindalast. Tõru tee 4 kinnistul olemasoleva hoone ehitisealune pind ületab kehtiva Detailplaneeringu järgset täisehitusprotsenti, mistõttu ei vasta kinnistul faktiliselt olev ehitis kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse näitajatele. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist kehtib Tõru tee 4 kinnistul üldplaneeringu teemaplaneeringuga sätestatud täisehitusprotsent, mis võimaldaks asuda kasutusloa taotlemiseks vajalikke toiminguid tegema. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Haabneeme alevik, Heldri maaüksuse detailplaneeringu korrektuur Heldri tee 11 ja Heldri tee 21 kinnistute osas (kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 18.01.2022 vastu otsuse nr 2 „Viimsi Vallavalitsuse 10.02.1999 korraldusega nr 261 „Detailplaneeringu korrektuuri kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine”.

Viimsi Vallavalitsuse 10.02.1999 korraldusega nr 261 kehtestati Heldri maaüksuse detailplaneeringu korrektuur Heldri tee 11 ja Heldri tee 21 kinnistute osas, mis nägi ette kinnistute kokku liitmist. Planeeritava ala suurus oli 3179 m².

Haabneeme alevik, Heldri tee 11 ja Heldri tee 21 kinnistute omanik esitas 13.10.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Heldri maaüksuse detailplaneeringu korrektuuri kehtetuks tunnistamiseks, kuna soovib muuta läbi maakorralduslike toimingute Heldri tee 11 ja Heldri tee 21 kinnistute piire.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on Heldri tee 11 ja Heldri tee 21 kinnistute piiride muutmine, et olemasolev hoone jääks ühele kinnistule ning tühjale kinnistule oleks võimalik taotleda projekteerimistingimused uue elamu püstitamiseks. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist on kinnistute omanikul võimalik läbi maakorralduslike toimingute realiseerida aja jooksul muutunud soove, kuivõrd kehtiv detailplaneering ei vasta omaniku ajas muutunud elulistele vajadustele.

Haabneeme alevik, AS Same Sport maa-ala detailplaneering (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 14.12.2021 vastu otsuse nr 77 „Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001 otsusega nr 31 „Detailplaneeringu kehtestamine: AS Same Sport – maa-ala“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Sõpruse tee 5 kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001 otsusega nr 31 kehtestati Viimsi vald, Haabneeme alevik, AS Same Sport detailplaneering, mis nägi ette kinnistu jagamise neljaks maaüksuseks ning maa sihtostarvete täpsustamise. Planeeritava ala suurus oli 56 208 m².

Haabneeme alevik, Sõpruse tee 5 kinnistu omanik esitas 06.08.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse AS Same Sport detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Sõpruse tee 5 kinnistu osas (registreeritud Viimsi valla dokumendiregistris nr 10-10/4378). Omaniku soov on olemasoleva spordikeskuse laiendamine padelikeskuse näol. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik ehitusseadustikust tulenevate menetluste läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove, kuivõrd kehtiv detailplaneering ei vasta omaniku elulistele vajadustele.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on ehitisealuse pinna suurendamine, et oleks võimalik olemasoleva spordikeskuse laiendamine, kuna Viimsi vallas on rahvaarv kasvanud ning sportimise soov suurenenud. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Haabneeme alevik, „M/Ü Salu“ detailplaneering (osaliselt kehtetu) ja "Salu tee 10-ne ehituskrundi maa-ala"

Viimsi Vallavolikogu võttis 14.12.2021 vastu otsuse nr 76 „Viimsi Vallavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 195 kehtestatud „M/Ü Salu“ detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Salu tee 8 kinnistu osas ning Salu tee 12 ja Salu tee 12a kinnistute piiride osas ning Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 46 „Detailplaneeringu kehtestamine: Salu tee 10-ne ehituskrundi maa-ala“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine”.

Viimsi Vallavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 195 kehtestati Viimsi vald, Haabneeme alevik, M/Ü Salu detailplaneering, mille eesmärk oli suvilaühistu ümberplaneerimine elamukvartaliks. Planeeritava ala suurus oli ca 31 599 m².

Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 46 kehtestati Viimsi vald, Haabneeme alevik, Salu tee 10 detailplaneering, mille eesmärk oli korrigeerida krundi piire. Planeeritava ala suurus oli 1380 m².

Haabneeme alevik, Salu tee 8, Salu tee 10 ja Salu tee 10a kinnistute omanik esitas 15.07.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse M/Ü Salu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Salu tee 8 kinnistu osas ning Salu tee 10 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks (hõlmab Salu tee 10 ja Salu tee 10a kinnistuid) (registreeritud Viimsi valla dokumendiregistris nr 10-10/3815), sooviga liita läbi maakorralduslike toimingute Salu tee 8, Salu tee 10 ja Salu tee 10a kinnistud kokku. Pärast kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik maakorralduslike toimingute läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove, kuivõrd kehtivad detailplaneeringud ei vasta omaniku ajas muutunud elulistele vajadustele.

M/Ü Salu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ja Salu tee 10 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on detailplaneeringutega määratud kinnistute, Salu tee 8, Salu tee 10 ja Salu tee 10a kokku liitmine ning peale liitmist olemasolevate hoonete lammutamine ja uue elamu ehitamine. Pärast kehtetuks tunnistamist on kinnistute omanikul võimalik läbi maakorralduslike toimingute liita kokku kinnistud ning taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse üldplaneeringu teemaplaneeringuga kooskõlas olevad tingimused uue elamu ehitusprojekti koostamiseks.

Kuna taotlus on esitatud M/Ü Salu detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise kohta Salu tee 8 kinnistu osas, kuid M/Ü Salu detailplaneering hõlmab ka Salu tee 12 ja Salu tee 12a kinnistuid, mis on looduses ühe omaniku poolt kasutusel, siis on otstarbekas kehtetuks tunnistada M/Ü Salu detailplaneering ka Salu tee 12 ja Salu tee 12a kinnistute piiride osas. Pärast osaliselt kehtetuks tunnistamist on kinnistute omanikul võimalik läbi maakorralduslike toimingute kinnistud kokku liita.

Tammneeme küla, Mereääre tee 50/Jaagu maaüksuse detailplaneering - Jaagu kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 14.12.2021 vastu otsuse nr 75 „Viimsi Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 26 „Detailplaneeringu kehtestamine: Tammneeme küla, Mereääre tee 50/Jaagu maaüksus“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Jaagu kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 26 kehtestati Tammneeme küla, Mereääre tee 50/Jaagu maaüksuse detailplaneering, mille eesmärk oli maa sihtotstarbe osaline muutmine maatulundusmaast (põllumajandusmaast) elamumaaks, krundijaotuskava koostamine ja ühele krundile ühe üksikelamu ehitusõiguse määramine. Planeeritava ala suurus oli 22300 m².

Tammneeme küla, Jaagu kinnistu omanik esitas 14.07.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Mereääre tee 50/Jaagu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Jaagu kinnistu osas (reg nr 10-10/2788-5), sooviga jagada läbi maakorralduslike toimingute kinnistu kaheks, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuteks. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik maakorralduslike toimingute läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove, kuivõrd kehtiv detailplaneering ei vasta omaniku elulistele vajadustele.

Arvestades, et kõnealune detailplaneering on kehtestatud rohkem kui 12 aastat tagasi ning selle aja jooksul on muutunud kinnistu võõrandamisel ja omanike vahetumise tõttu nii omaniku huvid ja soovid, on praegusel juhul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Seetõttu tuleb nentida, et kinnistu omaniku eesmärke on võimalik realiseerida läbi kehtivas õiguses sätestatud menetluste, uut detailplaneeringut koostamata.

Metsakasti küla, kinnistu Lepiku (Jäätma tee 12) detailplaneering - Jäätma tee 4 kinnistu piiride osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 17.08.2021 vastu otsuse nr 44 „Viimsi Vallavolikogu 09.12.2014 otsusega nr 88 „Metsakasti küla, kinnistu Lepiku (Jäätma tee 12) detailplaneeringu kehtestamine” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Jäätma tee 4 kinnistu piiride osas”.

Viimsi Vallavolikogu 09.12.2014 otsusega nr 88 kehtestati Metsakasti küla, kinnistu Lepiku (Jäätma tee 12) detailplaneering, millega planeeriti 16 väikeelamukrunti, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 30 000 m².

Metsakasti küla, Jäätma tee 4 kinnistu omanikud esitasid 29.06.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Metsakasti küla, kinnistu Lepiku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Jäätma tee 4 kinnistu piiride osas. Omanike soov on muuta kinnistu piire läbi maakorralduslike toimingute.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on detailplaneeringuga määratud kinnistu piiride muutmine, et Jäätma tee 4 ja Kaasiku kinnistute vahel olevat piiri oleks võimalik muuta vastavalt naabrite vahelisele kokkuleppele. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikel võimalik maakorralduslike toimingute läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Jäätma tee 4 kinnistu piiride osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Pärnamäe küla, Künka V, Lageda tee 21 maaüksuste detailplaneering - kruntidele määratud ehitisealuse pinna, hoonete arvu ja krundi piirist lubatud ehitusala (hoonestusala) kauguse osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 17.08.2021 vastu otsuse nr 43 „Viimsi Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 164 „Detailplaneeringu kehtestamine: Künka V, Lageda tee 21 maaüksused” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine kruntidele määratud ehitisealuse pinna, hoonete arvu ja krundi piirist lubatud ehitusala (hoonestusala) kauguse osas”.

Viimsi Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 164 kehtestati Pärnamäe küla, Künka V, Lageda tee 21 maaüksuste detailplaneering, millega planeeriti 16 väikeelamukrunti, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 17 884 m².

Pärnamäe küla, Künka tee 2 // Lageda tee 27 kinnistu omanik esitas 21.05.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Künka V, Lageda tee 21 maaüksuste detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Künka tee 2 // Lageda tee 27 kinnistu osas. Omaniku soov on ehitisealuse pinna, hoonete arvu ja krundipiirist lubatud ehitusala (hoonestusala) kauguse muutmine vastavalt kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” (edaspidi üldplaneeringu teemaplaneering).

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on ehitisealuse pinna, hoonete arvu ja krundipiirist lubatud ehitusala (hoonestusala) kauguse muutmine vastavalt kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent 20, lubatud ehitusala kaugus kinnistu piiridest 7,5 m ning üle 1000 m² suurusele elamukrundile on lubatud abihoone. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse üldplaneeringu teemaplaneeringuga kooskõlas olevad tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Ühtlasi leiab planeeringu koostamise korraldaja, et detailplaneeringu kehtima jäämine kehtestatud kujul ei ole põhjendatud ning mõistlik on kehtetuks tunnistada Künka V, Lageda tee 21 maaüksuste detailplaneering ehitisealuse pinna, hoonete arvu ja krundipiirist lubatud ehitusala (hoonestusala) kauguse osas tervenisti, et võimaldada realiseerida üldplaneeringu teemaplaneeringuga lubatud täisehitusprotsenti 20, nihutada hoonestusala kooskõlas üldplaneeringu teemaplaneeringuga määratud tingimustega ning juurde saada abihoonete ehitamise võimalus. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikel võimalik taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Prangli saar, Lääneotsa küla, Vanani II (uue nimega Seelikuranna) maaüksuse detailplaneering - ehitisealuse pinna osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 17.08.2021 vastu otsuse nr 42 „Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2015 korraldusega nr 1084 „Prangli saarel Lääneotsa külas Vanani II (uue nimega Seelikuranna) maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine” kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ehitisealuse pinna osas”.

Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2015 korraldusega nr 1084 kehtestati Prangli saarel Lääneotsa külas Vanani II maaüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks oli avaliku kasutusega supelranna rajamine ning transpordimaa kruntide piiride vastavusse viimine väljakujunenud – sisse sõidetud – pinnasteega. Planeeritava ala suurus oli 14 700 m².

Lääneotsa küla, Seelikuranna kinnistu omanikud esitasid 26.04.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Vanani II detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ehitisealuse pinna osas. Pöördujate soov on suvila laiendamine kuni 33% olemasoleva hoone mahust.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on suvila ehitisealuse pinna suurendamine kuni 33% olemasoleva hoone mahust, et muuta ebasümmeetriline hoone sümmeetrilisemaks. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on Seelikuranna kinnistu omanikel võimalik esitada ehitusteatis, kui hoonet laiendatakse kuni 33% olemasoleva hoone mahust. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ehitisealuse pinna osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Pringi küla, endise Vanapere 29 maaüksuse detailplaneering - Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistute osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.06.2021 vastu otsuse nr 33 „Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 „Detailplaneeringu kehtestamine: endine Vanapere 29” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistute osas”.

Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 kehtestati Pringi küla, endine Vanapere 29 maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti 16 väikeelamu krunti, tootmismaa krunt, haljasmaa krunt, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 62 560 m².

Pringi küla, Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistute omanik esitas 22.02.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Vanapere 29 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistute osas, põhjendades seda sooviga liita läbi maakorralduslike toimingute Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistud ning suurendada ehitisealust pinda vastavalt kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on kahe kinnistu kokku liitmine ning ehitisealuse pinna määramine vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20. Peale kahe kinnistu kokku liitmist oleks kinnistul üldplaneeringu teemaplaneeringu kohane võimalik suurim ehitisealune pind ca 550 m². Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik läbi maakorralduslike toimingute liita Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistud ning taotleda projekteerimistingimused, millega määratakse hoone asukoht ja tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Kapteni tee 9 ja Kapteni tee 9a kinnistute osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Pringi küla, maaüksuse Jaani-VI detailplaneering - Käbi tee 1 ja Käbi tee 3 kinnistute osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.06.2021 vastu otsuse nr 29 „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jaani VI” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Käbi tee 1 ja Käbi tee 3 kinnistute osas”.

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 138 kehtestati Pringi küla, Jaani-VI maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti 11 väikeelamu krunti, 11 metsamaa krunti, tootmismaa krunt, sotsiaalmaa krunt, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 21 400 m².

Pringi küla, Käbi tee 1 kinnistu omanik esitas 09.03.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Jaani-VI detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Käbi tee 1 kinnistu osas, kuna detailplaneering on vastuoluline ning detailplaneeringuga määratud hoonestusala ulatuses ei ole võimalik detailplaneeringuga määratud ehitusõigust realiseerida. Menetluse käigus esitas 25.03.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Pringi küla, Käbi tee 3 kinnistu omanik Jaani-VI detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ka Käbi tee 3 kinnistu osas, kuna detailplaneering on vastuoluline ning detailplaneeringuga määratud hoonestusala ulatuses ei ole võimalik detailplaneeringuga määratud ehitusõigust realiseerida.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on hoonestusala muutmine, et Käbi tee 1 kinnistule oleks võimalik ehitada hoonestusalast väljapoole abihoone ning Käbi tee 3 kinnistule elamu ja abihoone, kuna detailplaneeringuga määratud hoonestusala suurus ei võimalda oma pindalast tulenevalt määratud ehitusõigust ellu viia. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikel võimalik taotleda ehitusloa kohustuslike hoonete ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused, millega määratakse hoonete asukoht ja märgitakse haljastuse hindamise tulemusel säilitamise kohustusega puud.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Käbi tee 1 ja Käbi tee 3 kinnistute osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Lubja küla, Pärtle II maaüksuse detailplaneering - Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas

Viimsi Vallavolikogu võttis 20.04.2021 vastu otsuse nr 16 „Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsusega nr 384 „Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja külas Pärtle II maaüksus” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas”.

Viimsi Vallavolikogu 12.05.1998 otsusega nr 384 kehtestati Lubja küla, Pärtle II maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti 36 väikeelamu krunti, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 68 000 m².

Lubja küla, Pärtle tee 15 kinnistu omanik esitas 11.01.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Pärtle II maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Pärtle tee 15 kinnistu osas. Omaniku soov on detailplaneeringus märgitud elektriõhuliinide kaitsevööndi vähendamine, mis võimaldaks realiseerida detailplaneeringuga määratud ehitusõigust.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on elektriõhuliinide kaitsevööndi vähendamine, kuna üks õhuliinidest on looduses likvideeritud, mis võimaldaks realiseerida detailplaneeringuga määratud ehitusõigust 20% kinnistu pindalast. Arvestades, et piiranguvööndit tekitav õhuliin on likvideeritud lisaks Pärtle tee 15 kinnistule ka Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistutel, on tulenevalt võrdse kohtlemise printsiibist põhjendatud kohelda planeeringu järgi sarnases situatsioonis olevaid kinnistuid võrdselt ja ühetaoliselt. Sellest tulenevalt leiab planeeringu koostamise korraldaja, et kehtestatud kujul detailplaneeringu kehtima jäämine ei ole põhjendatud ning detailplaneering tuleb osaliselt kehtetuks tunnistada Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas. See võimaldab detailplaneeringu kohaselt elektriõhuliinide kaitsevööndiga koormatud, kuid tänaseks päevaks likvideeritud liinidega kinnistutel realiseerida Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringus lubatud ehitusõigust 20% kinnistu pindalast.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Pärtle tee 15, Pärtle tee 17, Pärtle tee 18 ja Pärtle tee 20 kinnistute osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Pringi küla, endise Vanapere 29 maaüksuse detailplaneering - Makrilli tee 3 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 20.04.2021 vastu otsuse nr 15 „Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 „Detailplaneeringu kehtestamine: endine Vanapere 29 maaüksus” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Makrilli tee 3 kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 07.09.1999 otsusega nr 113 kehtestati Pringi küla, endise Vanapere 29 maaüksuse detailplaneering, millega planeeriti 16 väikeelamu krunti, tootmismaa krunt, haljasmaa krunt, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 62 560 m².

Pringi küla, Makrilli tee 3 kinnistu omanik esitas 18.01.2021 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Vanapere 29 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Makrilli tee 3 kinnistu osas. Omaniku soov on muuta lubatud ehitusala, kuna detailplaneeringuga määratud ehitusalal asub väärtuslik kõrghaljastus.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on lubatud ehitusala muutmine, et elamu ehitamisel ei kahjustataks kinnistul olevat väärtuslikku kõrghaljastust. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik taotleda projekteerimistingimused, mille eelduseks on dendroloogiline hinnang, mille tulemustest lähtudes määratakse hoone asukoht ja märgitakse säilitamise kohustusega puud. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Makrilli tee 3 kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Pärnamäe küla, Põldmäe talu maade detailplaneering - Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 26.01.2021 vastu otsuse nr 4 „Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 109 „Detailplaneeringu kehtestamine: Põldmäe talu maad” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 109 kehtestati Pärnamäe küla, Põldmäe talu maade detailplaneering, millega planeeriti 70 väikeelamu krunti, teedevõrgustik ning määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 12 660 m².

Pärnamäe küla, Suur-Kaare tee 4 kinnistu omanik esitas 28.10.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Põldmäe talu maade detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas, mida täpsustas oma 19.11.2020 saadetud e-kirjaga.  Omaniku soov on ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule, kuna kehtiv ehitisealune pind ei vasta omaniku vajadustele. 

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20. Antud kinnistul oleks üldplaneeringu teemaplaneeringu kohane võimalik ehitisealune pind ca 305 m2. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Suur-Kaare tee 4 kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe detailplaneering - Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 26.01.2021 vastu otsuse nr 3 „Viimsi Vallavalitsuse 26.04.2013 korraldusega nr 493 „Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe” kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas”.

Viimsi Vallavalitsuse 26.04.2013 korraldusega nr 493 kehtestati Viimsi vald, Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe detailplaneering, mis hõlmab praegused Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistud. Detailplaneeringu eesmärk oli kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks, üheks üldkasutatava maa krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja ehitusõiguse seadmine. Planeeritava ala suurus oli 8095 m². 

Randvere küla, Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute omanikud esitasid 19.10.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Mikusaun-Lepamäe detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride osas, põhjendades seda sooviga muuta maakorralduslike toimingutega kinnistute piire ja kinnistute suurust.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on detailplaneeringuga määratud kinnistute piiride muutmine, et suurendada Tammeranna tee 14 kinnistu pindala Tammeranna tee 12 kinnistu arvelt, mis tagaks privaatsema hooviala. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tammeranna tee 12 ja Tammeranna tee 14 kinnistute piiride ja kinnistute suuruse osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.   

Tammneeme küla, Tammneeme tee 15 detailplaneering - Tammneeme tee 15a kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.12.2020 vastu otsuse nr 67 „Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 120 „Detailplaneeringu kehtestamine: Tammneeme tee 15” kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Tammneeme tee 15a kinnistu osas”.

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 120 kehtestati Tammneeme küla, Tammneeme tee 15 detailplaneering, mis hõlmab praegused Tammneeme tee 15 ja Tammneeme tee 15a kinnistud. Detailplaneeringu eesmärk oli kinnistu jagamine kaheks elamumaaks ja ehitusõiguse seadmine. Planeeritava ala suurus oli 3116 m².

Tammneeme küla, Tammneeme tee 15a kinnistu omanik ja kinnistusraamatu kande kohaselt õigustatud isikud esitasid 06.10.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Tammneeme tee 15 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tammneeme tee 15a kinnistu osas, põhjendades seda sooviga muuta maakorralduslike toimingutega kinnistu piire.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on detailplaneeringuga määratud kinnistu piiride muutmine, et suurendada Tammneeme tee 15a kinnistu pindala ning likvideerida olukord, kus Tammneeme tee 15a kinnistu piirdeaed ja osaliselt üks abihoonetest asuvad naaberkinnistul Põllumäe (89001:003:1574). Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Tammneeme tee 15a kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Pärnamäe küla, Soosepa tee, Lageda tee, Vehema tee ja Pärnamäe tee vahelise ala detailplaneering - ehitisealuse pinna osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 20.10.2020 vastu otsuse nr 60 „Viimsi Vallavolikogu 10.02.2004 otsusega nr 24 „Detailplaneeringu kehtestamine: Pärnamäe külas, Soosepa tee, Lageda tee, Vehema tee ja Pärnamäe tee vaheline ala“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ehitisealuse pinna osas“.

Viimsi Vallavolikogu 10.02.2004 otsusega nr 24 kehtestati Pärnamäe külas Soosepa tee, Lageda tee, Vehema tee ja Pärnamäe tee vahelise ala detailplaneering, millega planeeriti väikeelamukvartal ning määrati ehitusõigus üksik- ja kaksikelamute ehitamiseks. Hoonete ehitisealuseks pinnaks määrati üksikelamutele 110 m² ja kaksikelamutele 200 m², mis keskmiselt moodustab krundi pindalast üksikelamute puhul 8% ja kaksikelamutel 13%.

Pärnamäe küla, Linnase tee 24 kinnistu omanik esitas 30.08.2019 Viimsi Vallavalitsusele Soosepa tee, Lageda tee, Vehema tee ja Pärnamäe tee vahelise ala detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse Linnase tee 24 kinnistu osas. Omaniku soov on ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt kehtivale üldplaneeringu teemaplaneeringule, kuna kehtiv ehitisealune pind ei vasta omaniku elulistele vajadusetele.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on hoone ehitisealuse pinna suurendamine vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt on üksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 20 ja kaksikelamukrundi suurim lubatud täisehitusprotsent kinnistu pindalast 25. Antud kinnistul oleks teemaplaneeringu kohaselt võimalik ehitisealune pind ca 250 m². Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ehitisealuse pinna osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Haabneeme alevik, Uuetoa III detailplaneering - kinnistute Lubja tee 39, Lubja tee 41, Lubja tee 43 ja Lubja tee 45 kinnistute piirdeaedu välistava tingimuse osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 20.10.2020 vastu otsuse nr 59 „Viimsi Vallavolikogu 08.04.2008 otsusega nr 25 „Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, Uuetoa III kinnistu ning kinnistute omandamiseks sõlmitud notariaalsete lepingute heakskiitmine“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Lubja tee 39, Lubja tee 41, Lubja tee 43 ja Lubja tee 45 kinnistute piirdeaedu välistava tingimuse osas“.

Viimsi Vallavolikogu 08.04.2008 otsusega nr 25 kehtestati Haabneeme alevikus Uuetoa III detailplaneering, millega jagati kinnistu ning määrati ehitusõigused üheksa üksik- ja kaksikelamu, nelja ridaelamu ja ühe ärihoone ehitamiseks. Planeeritava ala suurus oli 37 400 m². Detailplaneeringu kohaselt ei kuulu ridaelamute krundid piiramisele piirdeaedadega.

Haabneeme alevik, kinnistute Lubja tee 39, Lubja tee 41, Lubja tee 43 ja Lubja tee 45 omanikud esitasid 26.07.2020 Viimsi Vallavalitsusele Uuetoa III detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse Lubja tee 39, Lubja tee 41, Lubja tee 43 ja Lubja tee 45 kinnistute piirdeaedu välistava tingimuse osas. Ühtlasi annavad maaomanikud taotluse allkirjastamisega nõusoleku, et piirdeaedade projekt koostatakse pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist kvartalile (Lubja tee 39, 41, 43, 45) üks, tagamaks ühtne ja piirkonda sobiv lahendus.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on kinnistute piiramine piirdeaedadega, et tagada ohutus ja turvalisus kinnistutel elavatele inimestele ja varale ning hoidmaks piirkonna ühtset joont arhitektuuri ja välisilme osas. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine kõrvaldab piirdeaedu välistava tingimuse ja võimaldab projekteerida puudutatud kinnistutele piirdeaiad. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine piirdeaedu välistava tingimuse osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Pringi küla, maaüksus Rohuneeme tee 65F ja maaüksuse Tüüri maatükid I ja IV detailplaneering - kinnistu Rohuneeme tee 48f osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 20.10.2020 vastu otsuse nr 58 „Viimsi Vallavalitsuse 30.04.2004 korraldusega nr 329 „Detailplaneeringu kehtestamine Pringi külas maaüksus Rohuneeme tee 65F ja maaüksuse Tüüri maatükid I ja IV“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Rohuneeme tee 48f kinnistu osas“.

Viimsi Vallavalitsuse 30.04.2004 korraldusega nr 329 kehtestati Viimsi vallas Pringi külas Rohuneeme tee 65F ja Tüüri I ja IV detailplaneering, mis hõlmab ka praeguse Rohuneeme tee 48f kinnistu. Detailplaneeringu eesmärk oli Rohuneeme tee 65F kinnistu jagamine kolmeks kinnistuks sihtotstarvetega vastavalt kehtivale üldplaneeringule väikeelamumaa ja maatulundusmaa ning Tüüri I ja IV kinnistute sihtotstarvete muutmine elamumaaks. Planeeritava ala suurus: Rohuneeme tee 65F kinnistu suurus 6330 m² ja Tüüri maaüksused kokku 1,03 ha.

Pringi küla, Rohuneeme tee 48f kinnistu omanik esitas 09.06.2020 Viimsi Vallavalitsusele Rohuneeme tee 65F ja Tüüri I ja IV detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse Rohuneeme tee 48f kinnistu osas. Pöörduja soov on elamu laiendamine ca 35 m² võrra, mis koos olemasoleva elamuga teeks ehitisealuseks pinnaks 135 m². Kehtivas detailplaneeringus on lubatud maksimaalne ehitisealune pind 120 m².

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on hoone ehitisealuse pinna suurendamine kinnistu põhjapoolses suunas vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt võib täisehitusprotsent kinnistu pindalast olla 20. Antud kinnistul oleks teemaplaneeringukohane võimalik ehitisealune pind ca 164 m². Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist Rohuneeme tee 48f kinnistu osas on omanikul võimalik taotleda elamu laiendamiseks projekteerimistingimused, juhul kui tegemist on ehitusloakohustusliku ehitamisega ehk laiendamisega rohkem kui 33% olemasoleva hoone mahust. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Rohuneeme tee 48f kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse ellu viimist kehtima jäävas osas.

Randvere küla, maaüksus Õpetajate Maja detailplaneering - kinnistute Tiitsu tee 1, Tiitsu tee 1a, Vana-Tuisu ja Tiitsu tee 1c osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 25.08.2020 vastu otsuse nr 49 „Viimsi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 otsusega nr 11 „Detailplaneeringu kehtestamine: Viimsi vallas, Randvere külas, maaüksus Õpetajate Maja“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Tiitsu tee 1, Tiitsu tee 1a, Vana-Tuisu ja Tiitsu tee 1c kinnistute osas”.

Viimsi Vallavolikogu 14.02.2006 otsusega nr 11 kehtestati Viimsi vallas Randvere külas maaüksuse Õpetajate Maja detailplaneering, mis hõlmab praegusi Tiitsu tee 1, Tiitsu tee 1a, Tiitsu tee 1b, Tiitsu tee 1c, Vana-Tuisu ja Uus-Tuisu kinnistuid. Detailplaneeringuga muudeti üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtostarve sotsiaalmaast osaliselt elamumaaks ning moodustati seitse krunti ­– neli väikeelamumaakrunti, kaks haljasmaakrunti ja üks transpordimaakrunt. Planeeritava ala suurus oli 7934 m².

Randvere küla, Tiitsu tee 1, Tiitsu tee 1a ja Vana-Tuisu kinnistute omanikud esitasid 21.02.2019 Viimsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Omanike soov on liita Tiitsu tee 1, Tiitsu tee 1a ja Vana-Tuisu kinnistud kokku, kuna ajalooliselt olid nimetatud kinnistud üks tervik. Omanikud soovivad kokku liita elamumaa üldkasutatavate maadega, kuna antud kinnistud teenindavad elamumaad. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist tuleb kinnistute liitmisel võtta aluseks Viimsi valla mandriosa üldplaneering, mille kohaselt on kinnistute Tiitsu tee 1a ja Vana-Tuisu juhtotstarve haljasmaa ning kinnistu Tiitsu tee 1 juhtotstarve elamumaa. Elamumaad ja haljasmaad aga ei saa maakorralduslikult kokku liita. Omanikel on võimalus maakorralduslikult kokku liita kinnistud, mis on ühesuguste sihtotstarvetega ehk siis haljasmaad Tiitsu tee 1a ja Vana-Tuisu.

Randvere küla, Tiitsu tee 1c kinnistu omanik esitas 11.03.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tiitsu tee 1c kinnistu osas. Omaniku eesmärk on muuta detailplaneeringuga määratud hoonestusala, kuna põhjapool asuv nõlvaku piir on nihkunud hoonestusalale väga lähedale. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on omanikul võimalik taotleda projekteerimistingimused, mis annavad õigusliku aluse paigutada hoone looduslikult sobivamasse kohta.

Viimsi Vallavolikogu leiab, et Randvere küla, maaüksuse Õpetajate Maja detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.

Pärnamäe küla, maaüksuste Veere III – Veere VII detailplaneering 

Viimsi Vallavolikogu võttis 25.08.2020 vastu otsuse nr 48 „Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 110 „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksused Veere III – Veere VII“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine”.

Viimsi Vallavolikogu 08.05.2001 otsusega nr 110 kehtestati Viimsi vallas Pärnamäe küla, maaüksuste Veere III – Veere VII detailplaneering, millega nähti ette 16 väikeelamu krunti koos ehitusõigusega ning vajalik teedevõrk ja tehnorajatised, samuti puhkeotstarbeline ala. Planeeritava ala suurus oli 32 297 m².

Pärnamäe küla, Kesk-Kaare tee 40 kinnistu omanik esitas 20.03.2020 Viimsi Vallavalitsusele Pärnamäe küla, maaüksuste Veere III – Veere VII detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise võimalikkuse osas päringu eesmärgiga suurendada kinnistule lubatavate hoonete arvu kaheni ja krundi täisehitusprotsenti 20-ni. Kuna detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse kohaselt on kogu planeeringualal asuvate elamumaa kruntide täisehitusprotsendiks määratud 15, siis on tõenäoline, et sarnase soovi esitavad ka teiste planeeringualal asuvate maaüksuste omanikud. Sellest tulenevalt leiab planeeringu koostamise korraldaja, et kehtestatud kujul detailplaneeringu jätkamine ei ole põhjendatud ning kehtetuks tuleb tunnistada Pärnamäe küla, maaüksuste Veere III – Veere VII detailplaneeringu kogu ulatuses, et võimaldada realiseerida Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ lubatud ehitusõigust.

Viimsi Vallavolikogu leiab, et Pärnamäe küla, maaüksuste Veere III – VII detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.

Muuga küla, Mustasauna tee 1 detailplaneering - Mustasauna tee 1a kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu võttis 25.08.2020 vastu otsuse nr 47 „Viimsi Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr 102 „Detailplaneeringu kehtestamine Muuga küla, Mustasauna tee 1“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Mustasauna tee 1a kinnistu osas”.

Viimsi Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr 102 kehtestati Muuga küla, Mustasauna tee 1 detailplaneering, millega jagati kinnistu kaheks krundiks ja määrati hoonestustingimused. Planeeritava ala suurus oli 2209 m².

Muuga küla, Mustasauna tee 1a kinnistu omaniku esindaja esitas 02.06.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, põhjendades seda sooviga muuta maakorralduslike toimingutega kinnistu piire. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärk on detailplaneeringuga määratud kinnistu piiride muutmine, et tagada juurdepääs Mustasauna tee 1a kinnistule. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Mustasauna tee 1a kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist selle kehtima jäävas osas.

Viimsi Vallavolikogu leiab, et Muuga küla, Mustasauna tee 1 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ning ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.

Tammneeme küla, maaüksus Põldmäe II detailplaneering

Viimsi Vallavolikogu võttis 25.08.2020 vastu otsuse nr 45 „Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005 otsusega nr 54 “Detailplaneeringu kehtestamine: Tammneeme külas, maaüksus Põldmäe II” kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine”.

Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 otsusega nr 54 kehtestati Tammneeme küla, maaüksus Põldmäe II detailplaneering, mis hõlmab praeguse Tammneeme tee 42 kinnistu. Detailplaneering oli üldplaneeringut muutev ning nägi ette põhja poole jääva rannaastangu alal oleva maatulundusmaa muutmise elamumaaks ja ehitusõiguse nii elamu kui ka ranna ehituskeeluvööndisse paadikuuri ehitamiseks. Planeeritava ala suurus oli 5341 m².

Tammneeme küla, Tammneeme tee 42 kinnistu omanik esitas 10.02.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse Tammneeme küla, maaüksus Põldmäe II detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, põhjendades seda sooviga loobuda detailplaneeringu kehtestatud kujul elluviimisest. 2019. aastal muudeti kinnistul piire, mille tulemusel muutusid nii kinnistu pindala kui ka ehitusala, mis ei vasta enam kehtiva detailplaneeringu andmetele. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine võimaldab kinnistule väljastada projekteerimistingimused, mis annavad õigusliku aluse projekteerida elamu. 28.05.2020 saadetud e-kirjas kinnitas Tammneeme tee 42 kinnistu omanik, et soovib jätkuvalt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja loobub detailplaneeringus märgitud paadikuuri ehitusõigusest.

Viimsi Vallavolikogu leiab, et Tammneeme küla, maaüksus Põldmäe II detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid detailplaneeringu kehtima jäämise. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.

Pringi küla, Pringi küla, Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksuste detailplaneering - Laanelille tee 2//Vardi tee 25 krundi piiride ja krundi suuruse osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu 16.06.2020 otsus nr 41 „Viimsi Vallavalitsuse 13.09.2005 korraldusega nr 483 „Detailplaneeringu kehtestamine: Pringi küla, Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksuste detailplaneering“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Laanelille tee 2//Vardi tee 25 krundi piiride ja krundi suuruse osas“.

Haabneeme alevik, Laanelille tee 2//Vardi tee 25 kinnistu kaasomanikud (edaspidi taotleja või omanik) esitasid 18.11.2019 Viimsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks kinnistu Laanelille tee 2//Vardi tee 25 osas, põhjendades seda sooviga loobuda detailplaneeringu kehtestatud kujul elluviimisest. Laanelille tee 2//Vardi tee 25 kinnistul paikneb kaks eluhoonet (ridaelamut). Taotleja soovib jagada Laanelille tee 2//Vardi tee 25 kaheks eraldi kinnistuks nii, et kumbki ridaelamu paikneb oma kinnistul.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järgselt Laanelille tee 2//Vardi tee 25 krundi piiride ja krundi suuruse osas on kinnistu omanikul võimalik asuda teostama maakorraldustoiminguid oma eesmärgi saavutamiseks. Kõige muu osas, välja arvatud krundi piirid ja krundi suurus, jääb kehtiv detailplaneering Laanelille tee 2//Vardi tee 25 kinnistul kehtima. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Laanelille tee 2//Vardi tee 25 krundi piiride ja krundi suuruse osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Viimsi Vallavolikogu leiab, et Pringi küla, Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksuste detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Laanelille tee 2//Vardi tee 25 krundi piiride ja krundi suuruse osas ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.

Leppneeme küla, Leppneeme Sadama detailplaneering - Leppneeme Sadama tee 14 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsus nr 31 „Viimsi Vallavolikogu 8. oktoobri 2002 otsusega nr 204 „Detailplaneeringu kehtestamine: Leppneeme Sadam” kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Leppneeme Sadama tee 14 kinnistu osas”.

Leppneeme küla, Leppneeme Sadama tee 14 kinnistu kaasomanik esitas 28.01.2020 Viimsi Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks kinnistu Leppneeme Sadama tee 14 osas, põhjendades seda sooviga loobuda detailplaneeringu kehtestatud kujul elluviimisest. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine võimaldab kinnistule väljastada projekteerimistingimused, mis annavad õigusliku aluse projekteerida hoone, millesse kavandatavad tegevused on mõeldud sadama teenindamiseks. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Leppneeme Sadama tee 14 kinnistu osas ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas.

Viimsi Vallavolikogu leiab, et Leppneeme küla, Leppneeme Sadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Leppneeme Sadama tee 14 osas ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega nende olukorra halvenemist. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Leppneeme Sadama tee 14 osas ei riiva kolmandate isikute õigusi ega huvisid.

Randvere küla, kinnistu Laanepüü tee 10 detailplaneering

Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 24 „Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 55 „Detailplaneeringu kehtestamine: Reet Nõmmiku maaüksuse Laanepüü tee 10 detailplaneerimise projekt“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine".

Saaremetsa, Nurmevälja, Saarsalu, Toomsalu, Paekaare tee 3 ja Paekaare tee 11 detailplaneering - Paekaare tee 2 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 23 „Viimsi Vallavalitsuse 13.09.2005 korraldusega nr 482 „Detailplaneeringu kehtestamine: Saaremetsa, Nurmevälja, Saarsalu, Toomsalu, Paekaare tee 3 ja Paekaare tee 11 detailplaneering“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine".

Pärnamäe küla, maaüksus Viievelle detailplaneering - Väike-Kaare tee 33 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 21 „Viimsi Vallavolikogu 8. mai 2001 otsusega nr 111 „Detailplaneeringu kehtestamine: Pärnamäe küla, maaüksus Viievelle“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Väike-Kaare tee 33 kinnistu osas".

Lubja küla, maaüksuste Tammiku, Lubja IV ja Lubja V detailplaneering - Tuletorni pst 2 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 20 „Viimsi Vallavolikogu 9. aprilli 2013 otsusega nr 25 „Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja küla, maaüksused Tammiku, Lubja IV ja Lubja V“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Tuletorni pst 2 kinnistu osas".

Tammneeme küla, maaüksuste Silla, Silla I, Silla II ja Silla III detailplaneering - Tammneeme tee 14 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

Viimsi Vallavolikogu 18.02.2020 otsus nr 14 „Viimsi Vallavolikogu 10. juuni 2008 otsusega nr 50 „Detailplaneeringu kehtestamine ning kinnistute omandamiseks sõlmitud notariaalse lepingu heakskiitmine: Tammneeme küla maaüksused Silla, Silla I, Silla II ja Silla III“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Tammneeme tee 14 kinnistu osas".

Tammneeme küla, kinnistu Ehala tee 3

Viimsi Vallavolikogu 18.02.2020 otsus nr 13 „Viimsi vallavalitsuse 22. juuni 2010 korraldusega nr 510 „Detailplaneeringu kehtestamine: Tammneeme küla, kinnistu Ehala tee 3“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine".

Haabneeme alevik, Uuetoa III kinnistu detailplaneering - Jänese tee 2 kinnistu osas (osaliselt kehtetu)

18.06.2019 otsus nr 45 "Viimsi Vallavolikogu 8.04.2008 otsusega nr 25 „Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, Uuetoa III kinnistu ning kinnistute omandamiseks sõlmitud notariaalsete lepingute heakskiitmine“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine".

Lubja küla, maaüksused Kallaku, Serva, Pärtlepõllu (osaliselt kehtetu)

26.03.2019 otsus nr 16 "Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 42 „Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja küla, maaüksused Kallaku, Serva, Pärtlepõllu (osaline)“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine".

Randvere küla, Koralli tee 9 ja Pärli tee 4 (AÜ Korall DP)

13.11.2018 otsus nr 81 „Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 45 kehtestatud „AÜ Korall detailplaneeringu“ osaliselt kehtetuks tunnistamine, kruntidel Koralli tee 9 ja Pärli tee 4”.

Pringi küla, Viimsi Vabaõhumuuseumi maa-ala ja Kingu maaüksus

15.05.2018 otsus nr 40 „Viimsi Vallavolikogu 13.06.2000 otsusega nr 135: „Detailplaneeringu kehtestamine: Viimsi Vabaõhumuuseumi maa-ala ja Kingu maaüksus“ osaline kehtetuks tunnistamine, krundil pos nr 2“.

Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a

30.01.2018 otsus nr 12 „Viimsi Vallavolikogu 12.02.2002 otsusega nr 29: „Detailplaneeringu kehtestamine: Rohuneeme tee 82“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“.

Laiaküla, Männiliiva tee 24

30.01.2018 otsus nr 11 „Viimsi Vallavolikogu 18.01.2005 otsusega  nr 9 kehtestatud „Loigu-I maaüksuse detailplaneeringu“ osaliselt kehtetuks tunnistamine, detailplaneeringu kohasel krundil pos nr 2“.

Randvere küla, Silva tee 15

30.01.2018 otsus nr 10 „Viimsi Vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr 195 kehtestatud MTÜ Silva Majad detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine, detailplaneeringu kohastel kruntidel pos nr 14 ja pos nr 70“.

Püünsi küla, kinnistu Taga-Rootsi

28.12.2017 korraldus nr 915 „Viimsi Vallavalitsuse 31.10.2017 korraldusega nr 788 „Püünsi külas, kinnistu Taga-Rootsi detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ algatatud detailplaneeringu koostamise lõpetamine“

Pärnamäe küla, Sooheina tee 15

12.12.2017 otsus nr 104 „Viimsi Vallavolikogu 11.12.2007 otsusega nr 115 kehtestatud Soosepa ja Soosepa II maaüksuste detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine, krundil pos nr 9“.

Rohuneeme küla, Külaniidu mü detailplaneering

12.12.2017 otsus nr 103 „Viimsi Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 25 kehtestatud Külaniidu maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.

Randvere küla, Jugapuu tee 10

19.09.2017 otsus nr 62 “ Viimsi Vallavolikogu 12.03.2002 otsusega nr 54: „Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Aadu I“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine detailplaneeringu kohasel krundil nr 68, aadressiga Jugapuu tee 10“

Leppneeme küla, Leppneeme Sadama tee 15

19.09.2017 otsus nr 61 „Viimsi Vallavolikogu 13.06.2000 otsusega nr 144 kehtestatud Mihkli IV ja Keldri maaüksuste detailplaneeringu Keldri II maaüksuse osas, osaline kehtetuks tunnistamine detailplaneeringu kohasel krundil pos III“

Püünsi küla, AÜ Kalur-2 detailplaneering

20.06.2017 otsus nr 43 „Viimsi Vallavolikogu 14.03.2000 otsuse nr 43 „Detailplaneeringu kehtestamine: AÜ Kalur-2 maa-ala“ kehtetuks tunnistamine“.

Pärnamäe küla, Suur-Kaare tee 71

20.06.2017 otsus nr 41 „Viimsi Vallavolikogu 14.05.2002 otsusega nr 86: „Detailplaneeringu kehtestamine: Allika 2 maaüksusel I“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine, krundi pos nr 18 osas“. 

Rohuneeme küla, Uuetalu mü detailplaneering

20.06.2017 otsus nr 40 „Viimsi Vallavalitsuse 17.02.2006 korraldusega nr 83: „Detailplaneeringu kehtestamine Rohuneeme küla, Uuetalu maaüksuse detailplaneering“ kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“.