Kehtestatud detailplaneeringud

DETSEMBER 2023

Viimsi Vallavalitsuse 29.12.2023 korraldus nr 412 "Viimsi alevik, Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksuste detailplaneeringu kehtestamine".

Planeeringuala suurus on ca 4,1 hektarit ja see hõlmab katastriüksuseid Kannikese tee 1 (89001:001:1909), Kannikese tee 1a (89001:001:1798), Kannikese tee 19 (89001:001:1910) ja Kannikese tee (89001:001:0419). Planeeringuala asub Viimsi alevikus ning piirneb põhjaküljest transpordimaa kinnistuga (Vehema tee) ja elamumaa kinnistuga (Vehema tee 6), idaküljest tootmismaade kinnistutega (Halli tee 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16) ning lõunast transpordimaa kinnistutega (Nelgi põik) ja tootmismaa kinnistutega (Jasmiini põik 2, 4, 6, 8, 14, Nelgi põik 24, Tammeõue tee 37, 35, 33, 31, 25) edelaküljest veekogude ja üldkasutatava maa kinnistuga (Roositiigi), lääneküljest elamumaa kinnistutega (Kannikese tee 14/16, Kannikese tee 10/13, 10/6, 8/3, 6/40, 6/1, 4/3, 4/2, 2/2, Kannikese tee 12). Olemasolev juurdepääs planeeringualale toimub Vehema teelt, Roosi teelt ja Nelgi põik kaudu. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas ja täpsustab vähesel määral juhtotstarvete piire.

Planeeritav ala on valdavas osas korrastamata tühermaa. Umbes pool planeeringualast on rohumaa. Paiguti leidub kõrghaljastust, eelkõige on tegemist väheväärtuslike liikidega. Kannikese tee 1 katastriüksuse põhjaosas on ca 7000 m² alal aiamaad. Aiamaad on aktiivses kasutuses alates 1990-te aastate lõpust. Aiamaade kasutajatel ja vallal on soov aiamaad reorganiseerida kogukonnaaedadeks. Planeeritav ala paikneb osaliselt üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt reserveeritud haljastul nr 22, mis korrastatakse pargiks. Planeeringuala lõunaosas on kunagisest Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi katlamajast säilinud korsten, teised katlamaja kompleksi kuulunud hooned on lammutatud. Kannikese tee 1 katastriüksusel paikneb ka amortiseerunud ühekordne tellistest hoone. Planeeringuala läbib killustikkattega Kannikese tee. Reljeef langeb lõunaosa suunas.

Katastriüksuste Kannikese tee 1 (89001:001:1909), Kannikese tee 1a (89001:001:1798), Kannikese tee 19 (89001:001:1910) ja Kannikese tee (89001:001:0419) detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 26. oktoobri 2022 korraldusega nr 437 ja võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 14. juuni 2023 korraldusega nr 180. Seejärel korraldati avalik väljapanek ja avalik arutelu. Vallavalitsusele laekus mitmeid ettepanekuid detailplaneeringu täiendamiseks ning ka vastuväiteid, mille lahendamiseks pöörduti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes eesmärgist viia ellu üldplaneeringut, mis näeb Kannikese tee 1 katastriüksusele ette üldkasutatavate hoonete maa. Üldplaneeringus on märgitud üldkasutatavate hoonete maa põhimõtteline asukoht Vehema tee, Halli tee, Jasmiini tee ja Kannikese tee vahelisel alal. Algatatava planeeringuga täpsustati katastriüksuste suuruseid ja piire vastavalt üldkasutatava maa eesmärgile. Kehtestatud detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane.

Kehtestatud detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 07-22) moodustatakse kaheksa krunti: üks laohoone maa krunt (TL) suurusega 1017 m² (pos 1), kaks haljasala maa krunti (HP) suurusega 3703 m²  (pos 2) ja 4392 m²  (pos 6), üks kultuuri- ja spordiasutuste maa krunt (ÜK) suurusega 17 260 m², üks soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt (OS) suurusega 2655 m²  (pos 4), üks vee tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt (OV) suurusega 5383 m²  (pos 5) ning kaks tee- ja tänavamaa krunti (LT) suurusega 855 m² (pos 7) ja 5455 m² (pos 8).

Laohoone maa krunt pos 1 Kannikese tee 1a on hoonestatud ning planeeringuga Kannikese tee 1a katastriüksuse piire ei muudeta. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigus võimaldab olemasolevat hoonet laiendada. Haljasala maa krundile pos 2 kavandatakse olemasoleva aiamaa baasil kogukonnaaed. Hooneid krundile ei planeerita. Haljasala maa krundil pos 6 säilitatakse avalik pargiala. Kultuuri- ja spordiasutuste maa krundile pos 3 antakse ehitusõigus jalgpalli ja kergejõustiku harrastamiseks ettenähtud spordihalli püstitamiseks suurima ehitisealuse pinnaga kuni 10 900 m². Hoone maksimaalne kõrgus ümbritsevast maapinnast on kuni 20 m. Soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa krundile pos 4 käesoleva detailplaneeringuga täiendavat hoonestust ette ei nähta. Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa krundile pos 5 määratakse ehitusõigus uue pumbajaama ehitamiseks koos veetöötluse, veemahutite ja puurkaevudega. Krundile rajatakse kaks puurkaevu (üks neist hoonesse), puurkaevude sanitaarkaitsevöönd on 30 m. Krundil säilitatakse olemasolev punastest tellistest korsten. Tee- ja tänavamaa kruntidele pos 7 ja pos 8 on planeeritud juurdepääsuteed (Kannikese tee).

Detailplaneering lähtub valla arengueesmärkidest ja detailplaneeringu realiseerimisega viiakse ellu üldplaneeringut. Viimsi Vallavolikogu 12.10.2021 määrusega nr 22 vastuvõetud „Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021 – 2025 kohaselt on spordivaldkonnas üheks eesmärkideks Viimsisse erinevate alade spordirajatiste, sealhulgas jalgpallimängu ja teiste spordialade sisehalli rajamine. Seega on detailplaneeringu koostamise eesmärk kooskõlas kehtiva Viimsi valla arengukavaga ning aitab seda ellu viia. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud liigilt üldisemate planeeringutega, samuti on täidetud planeerimisseadusega detailplaneeringu menetlusele kehtestatud nõuded. Detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Detailplaneeringu elluviimise tulemusel paraneb Viimsi aleviku välisruumi kvaliteet ja suureneb Kannikese tee piirkonna turvalisus.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

NOVEMBER 2023

Viimsi Vallavalitsuse 30.11.2023 korraldus nr 375 „Rohuneeme küla, kinnistu Ees-Oti detailplaneeringu kehtestamine”.

Planeeritava ala suurus on 7699 m² ja see hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata katastriüksust Ees-Oti (89001:003:0872). Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, maakasutuse juhtotstarve Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on äri- ja büroohoonete reservmaa.

Detailplaneeringuga moodustatakse kolm krunti: üks krunt kontori- ja büroohoone maa 60% (ÄB) ja muu looduslik maa 40% ning kaks muu loodusliku maa krunti (ML). Kontori- ja büroohoone ja muu loodusliku maa pindala on 1868 m² (pos 1), muu loodusliku maa kruntide pindalad on 5193 m² (pos 2) ja 638 m² (pos 3).

Detailplaneeringuga määratakse pos 1 kontori- ja büroohoone maa ja muu loodusliku maa krundile ehitusõigus kahe kuni 100 m² ehitisealuse pinnaga hoone ehitamiseks. Kokku on lubatav ehitisealune pind max 200 m². Vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik ei tohi rohevõrgustiku puhveralale ehitada üle 100 m² ehitisealuse pindalaga ja enam kui kahe korrusega hooneid.

Planeeritud kontori- ja büroohoone maa krunt asub olemasoleva elamuala äärel. Seega planeeringulahenduse eesmärgiks oli samastuda olemasoleva arhitektuurilise keskkonnaga ning seada krundi arhitektuursed tingimused ja hoonestuslaad olemasoleva hoonestusega sarnaselt.

Pos 1, sh planeeritud hoonestusala, jääb rohevõrgustiku puhveralasse ning looduslik maa rohevõrgustiku tugialasse. Hoonestusala kaugus Kalmistu tee 13 katastriüksusest ning Kalmistu tee maa-alast on 7,5 m, hoonestusala kirdepiiriks on rohevõrgustiku puhverala ja tugiala piir, kagus piirab hoonestusala Rohuneeme kalmistu kaitsevöönd ning planeeritava salvkaevu hooldusala. Rohevõrgustiku tugialale hoonestusala ei ulatu. Hooned peavad paiknema detailplaneeringuga määratud hoonestusalas. Peahoone ja kõrvalhoone peavad moodustama arhitektuurse terviku. Mõlemal hoonel on lubatud 2 maapealset korrust ja põhihoonel üks maa-alune korrus. Maksimaalne hoonete kõrgus on 8,5 m ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist. Maksimaalne lubatav brutopind krundil pos 1 on 500 m².

Rohuneeme kalmistu kaitsevööndisse hooneid ei püstitata. Kalmistu kaitsevööndisse rajatakse ajutine salvkaev, mis varustab kavandatud hooneid kuni katastriüksuse liitumiseni ÜVK-ga.

Krundi pos 2 kasutamise sihtotstarve on muu looduslik maa. Krunti ei hoonestata. Kuna tegemist on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" kohaselt reserveeritud rohevõrgustiku tugiala ja osaliselt miljööväärtusliku alaga nr 3 (Rohuneeme kalmistu), siis tuumalade, tugialade, astmelaudade ja haljastuse killustamise vältimise eesmärgil ei ole lubatud pos 2 ala piirdeaiaga piirata.

Krundi pos 3 kasutamise sihtotstarve on muu looduslik maa. Krunt on moodustatud ümbertõstetavale Otilõuka teele ning antakse valla omandisse. Otilõuka tee on planeeritud kergliiklusteena, kuid erandina on lubatud sõiduautode liiklus juurdepääsuks Taga-Oti, Taga-Valli, Vallimetsa ja Ees-Valli katastriüksustele ning rohevõrgustiku hooldustööde teostamiseks ja Kalmistu tee 17 katastriüksusel asuva kalmistu ja sidemasti teenindamiseks. Otilõuka tee jääb Rohuneeme kalmistu kaitsevööndisse. Detailplaneeringule koostatud muinsuskaitse eritingimustes toodud nõuetes lubati rajada kalmistu kaitsevööndisse kergliiklustee ning Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on Otilõuka tee asukohas samuti perspektiivne kergliiklustee.

Detailplaneeringuga on lahendatud kruntidele juurdepääsud ning liikluskorralduse põhimõtted, määratud on tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, haljastuse, heakorrastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtted, keskkonnakaitse abinõud (sealhulgas rohevõrgustiku toimimise abinõud), tuleohutusnõuded, kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Samuti on määratud servituutide vajadus ja nende asukohad.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

SEPTEMBER 2023

Viimsi Vallavalitsuse 27.09.2023 korraldus nr 282 „Äigrumäe külas, kinnistu Suure-Allikmäe detailplaneeringu kehtestamine” (muudetud Viimsi Vallavalitsuse 11.10.2023 korraldusega nr 306)

Planeeritava ala suurus on 9,12 ha ja see hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust Suure-Allikmäe (89001:010:0585). Planeeringuala asub Äigrumäe küla lääneosas ning piirneb põhjast katastriüksustega Allikmäe (89001:010:0949) ja Äigru (89001:010:0951), idast katastriüksusega Aadu (89001:010:0952), lõunast katastriüksusega Käära (89001:010:3510) ja läänest Tallinna linna haldusterritooriumiga, kus asub Pärnamäe kalmistu.

Planeeringuala läänepoolsel osal kasvab kõrghaljastus, mis moodustab ligikaudu 50% kogu kinnistust. Idapoolne ala on kõrghaljastuseta looduslik rohumaa, mida läbib kagu-loodesuunaline kraav. Planeeringuala on suhteliselt korrapärase kujuga, maapind ühtlaselt tasase reljeefiga, hooneid ei ole.

Detailplaneeringuga (Eurostuudio OÜ töö nr DP-19-07) moodustatakse planeeringualale 50 krunti: 1 kultuuri- ja puhkerajatise maa krunt (pos 49), 1 virgestusmaa krunt (pos 46), 2 haljasala maa krunti (pos 8 ja 20), võimalusega määrata krundile pos 20 vajadusel tootmismaa 5% osakaal, 1 tootmismaa krunt elektrialajaamale (pos 50), 10 teekrunti (pos 36–45), 2 loodusliku maa krunti (pos 47 ja 48) ja 33 üksikelamukrunti (pos 1–7, pos 9–19 ja pos 21–35).

Krundile pos 49 määratakse ehitusõigus laste mänguväljaku ehitamiseks, krundile pos 46 määratakse ehitusõigus spordiväljaku ehitamiseks, krundid pos 8 ja 20 on planeeritud kogukonnaaia rajamiseks (vajadusel võib krundile rajada ka vaakumkanalisatsiooni-pumpla, ehitisealuse pinnaga 30 m² ja kõrgusega kuni 3,0 m). Krundile pos 50 määratakse ehitusõigus elektrialajaama püstitamiseks, kruntidele pos 36–45 määratakse ehitusõigus tee ehitamiseks, krundile pos 47 määratakse ehitusõigus veehaarderajatiste ehitamiseks, ehitisealuse pinnaga 60 m² (mõlemale pumplale 30 m²), kõrgusega kuni 3,0 m. Alternatiivina on krundile pos 47 määratud ehitusõigus veetöötlusjaama ehitamiseks, ehitisealuse pinnaga 660 m² (600 m² jaamale ja 60 m² pumplatele), suurima lubatud kõrgusega 8,0 m. Ehitusõigus kehtib üksnes tingimusel, et veetöötlusjaama ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik rajada kinnistule Äigru, muuks otstarbeks ei ole määratud ehitusõigust lubatud kasutada. Krundile pos 48 ei ole ehitusõigust määratud.

Üksikelamukruntidele pos 1–7, pos 9–19 ja pos 21–35 on määratud ehitusõigus 1 üksikelamu ja 2 abihoone ehitamiseks. Üksikelamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 m (maapealsete korruste arv 2), abihoonetel 5,0 m (maapealsete korruste arv 1). Maa-aluseid korruseid ei ole hoonetele planeeritud. Kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², v.a kruntidel pos 21–23, mille ehitisealune pind on 450 m². Põhihoonete hoonestusala kaugus naaberkruntide poolsetest piiridest on 7,5 m, tee poolsetest piiridest 5,0 m. Abihooned võivad naabri nõusolekul paikneda ka tuleohutuskujas, kuid mitte lähemal kui 1,0 m naaberkrundi piirist. Abihooned peavad põhihoone tänavapoolsest esifassaadist asuma vähemalt 1,0 m krundi sisemuse suunas.

Detailplaneeringu avalikes huvides eluviimiseks sõlmiti detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga võlaõiguslik leping, mille kohaselt kohustub huvitatud isik mh rajama omal kulul detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud taristu ja sellega seotud rajatised ning võõrandama planeeringuala teekrundid tasuta vallale.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

JUUNI 2023

1. Viimsi Vallavalitsuse 14.06.2023 korraldus nr 179 "Lubja külas, kinnistu Lubja tee 36 detailplaneeringu kehtestamine".

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, maakasutuse juhtotstarve Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on väikeelamute maa. Detailplaneeringuga jagati 3425 m² suurune hoonestatud üksikelamukrunt kolmeks krundiks ning moodustati kaks üksikelamukrunti (1869 m² ja 1501 m²) ja üks teekrunt (55 m²), mis antakse valla omandisse.

Üksikelamukruntidele määrati ehitusõigus ühe üksikelamu ehitamiseks, abihooneid on lubatud ehitada hoonestatud krundile neli, sest tegu on olemasolevate abihoonetega, hoonestamata krundile üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m² (kr pos 2) ja 373 m² (kr pos 1), elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 m, abihoonetel 4,0 m. Elamute ehitusala kaugus naabrite poolsest krundipiirist on 7,5 m, abihoonetel 4 m (v.a olemasolevad abihooned). Katusekalde vahemik on 0-45°. Piirete kõrgus on 1,5 m.

Liiklusohutuse parandamiseks likvideeritakse olemasolev juurdepääsutee Lubja teelt ning mõlemale elamukrundile hakkab juurdepääs toimuma Kristlepa teelt.

Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringutele „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ ja „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

Detailplaneeringuga lahendati haljastus, heakord ja keskkonnatingimused, samuti vertikaalplaneerimise põhimõtted ja sademevee ärajuhtimine, aga ka tuleohutusnõuded, kuritegevuse ennetamise abinõud, tehnovõrkude lahendamise põhimõtted ning määrati nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

2. Viimsi Vallavolikogu 13.03.2023 otsus nr 27 „Leppneeme küla, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”.

Detailplaneering hõlmab Lehe kinnistut (89001:003:0491, 3085 m², 100% elamumaa) ja Lännekalda tee // Reinu tee lõiku 3 (89001:003:1904, 2688 m², 100% transpordimaa). Moodustatakse üks suurune 3030 m² üksikelamumaa krunt ning kolm tee- ja tänavamaa krunti suurustega 594 m², 1324 m² ja 825 m². Üksikelamumaa krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m². Lehe kinnistu asub Üldplaneeringu kohasel väikeelamute maal hajaasustusviisil (EHR), kuid on väiksem üldplaneeringu kohasest miinimumsuurusest (EHR alal 3300 m²).

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

APRILL 2023

1. Viimsi Vallavalitsuse 12.04.2023 korraldus nr 97 „Tammneeme külas, kinnistu Mereääre tee 5 detailplaneeringu kehtestamine”.

Planeeritava ala suurus on 3027 m² ja see hõlmab elamumaa sihtotstarbega hoonestatud katastriüksust Mereääre tee 5 (89001:003:5160). Kõrghaljastust esineb planeeritaval kinnistul suhteliselt hõredalt, need kuuluvad detailplaneeringu kohaselt säilitamisele. Planeeringuala asub Tammneeme küla keskosas ning piirneb kirdest rannaga, edelast Mereääre teega ja elamukrundiga Mereääre tee 3, loodest elamukrundiga Mereääre tee 1, põhjast maatulundusmaa katastriüksusega Uus-Kalda ja kagust hoonestatud elamukrundiga Mereääre tee 7. Planeeritavale alale ulatub ranna ehituskeeluvöönd, kus asuvad olemasolevad õigusliku alusega hooned.

Detailplaneeringuga (Nowap Projekt OÜ töö nr TP0521) jagatakse olemasolev hoonestatud elamukrunt kaheks ja moodustatakse 2 üksikelamukrunti. Kruntide suurused on 1509 m² ja 1518  m². Kummalegi krundile on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja krundile pos 1 (olemasoleva üksikelamuga krundile) on lubatud ehitada lisaks 1 abihoone, sinna hulka arvestatakse ka alla 20  m² ehitisealuse pinnaga hoone. Üksikelamute maapealsete korruste arv on 2, suurim lubatud kõrgus 8,5 m. Abihoone maapealsete korruste arv on 1 ja suurim lubatud kõrgus 5,0 m. Suurim lubatud ehitisealune pind krundil pos 1 on z200 m² ja krundil pos 2 on 114 m². Üksikelamute kaugus naaberkruntide poolsetest piiridest on alla 7,5 m, jäädes vahemikku 3,0 kuni 5,0 m. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane ja vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

2. Viimsi Vallavalitsus võttis 12.04.2023 vastu korralduse nr 98 „Viimsi alevik, Madise kinnistu detailplaneeringu kehtestamine".

Planeeritava ala suurus on 1812 m² ja see hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata katastriüksust Madise (89001:010:0350). Planeeringuala asub Viimsi aleviku kaguosas ning piirneb kahest küljest maatulundusmaa kinnistutega (põhjas Sooraua ja idas Andrese), läänes külgneb hoonestatud elamumaa kinnistuga Nelgi tee 39 ja lõunas transpordimaa kinnistuga Nelgi tee. Planeeringualast põhjas asub Mäealuse kaitseala ja Soosepa piiranguvöönd koos Mäealuse kaitsealaga. Ühtlasi asub põhjas Mähe oja kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, mis ulatub osaliselt planeeringualale, kuid millega on planeeringulahenduses arvestatud. Planeeringu lõpplahenduses tuleb säilitada planeeritaval kinnistul paiknev väärtuslik kask. Detailplaneeringut ei ole kinnistule varem kehtestatud, kuid alale on rajatud Nelgi tee poolt vee-ettevõtja väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkt. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Nelgi teelt.

Detailplaneeringuga (OÜ Rannamaja töö nr 5339) moodustatakse 1 üksikelamukrunt, suurusega 1744 m² ja 1 teemaa krunt. Detailplaneeringuga määratakse elamukrundile ehitusõigus 1 üksikelamu ja 1 abihoone ehitamiseks. Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind on kuni 240 m² ja maa-alune ehitisealune pind kuni 150 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus on kuni 8,5 m (2 maapealset korrust, 1 maa-alune korrus) ja abihoonel kuni 5,0 m (1 maapealne korrus). Põhihoone kaugus naaberkrundi piirist on vähemalt 7,5 m, kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas. Kinnistu jagamise tulemusel tekkiv detailplaneeringu kohane teemaa krunt (suurusega 68 m²) võõrandatakse avalikes huvides tasuta vallale.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane ja vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

MÄRTS 2023

Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldus nr 83 „Viimsi alevik, kinnistu Uus-Pärnamäe detailplaneeringu kehtestamine”.

Detailplaneeringu alasse on hõlmatud 3,82 ha suurune hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Uus-Pärnamäe (89001:010:0760), mis asub Viimsi aleviku lõunaosas ning paikneb Miiduranna-Muuga raudtee ja Soosepa raba vahelisel alal. Idast piirneb planeeringuala kinnistuga Pärnamäe tee 153 (89001:001:1398, maatulundusmaa), läänest Meelespea tee ääres asuvate hoonestatud üksikelamukruntidega. Planeeringuala kinnistu on ida-lääne suunaliselt pikaksvenitatud kujuga, maapinna reljeef on valdavas osas suhteliselt tasane, kuid kinnistu idaosas on maapind madalam ja raba serva poolses osas on osaliselt pinnasevall. Vähesel määral kasvab kinnistul kõrghaljastust, ülekaalukas osas aga on maa-ala lage (looduslik rohumaa). „Uus-Pärnamäe kinnistu haljastuse hinnang“ tõi välja, et alal on üks säilitamist vääriv suurem tamm, mis planeeringu lõpplahenduses jääb avalikule haljasalale ja tuleb säilitada. Detailplaneeringut ei ole kinnistule varem kehtestatud, kuid alale on rajatud Nelgi tee lõpu osa ja Meelespea tee. Planeeritavat ala läbivad olemasolevad kõrgepinge õhuliinid.

Detailplaneeringuga (OÜ Head töö nr 2019_031) moodustatakse 1 haljasala maa krunt, suurusega 2862 m², 1 põllumajandusmaa/haljasmaa krunt, suurusega 2639 m², 5 teemaa krunti ja 17 ehitusõigusega üksikelamukrunti, suurustega vahemikus 1204 m² kuni 1669 m². Lisaks moodustatakse detailplaneeringuga 2 ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega väikest maaüksust (pos 23 – 270 m² ja pos 24 – 53 m²), mis on võimalik liita nende kõrval lõunas asuvate üksikelamukruntidega Nelgi tee 28 ja Nelgi tee 30. Detailplaneeringuga määratakse elamukruntide (pos 4-20) ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga kuni 240 m². Põhihoone suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on kuni 8,5 m (2 maapealset korrust) ja abihoonel kuni 5,0 m (1 maapealne korrus). Maa-aluseid korruseid ei ole detailplaneeringu kohaselt lubatud rajada, lubatud on soklikorrus. Põhihoone kaugus naaberkrundi piirist on vähemalt 7,5 m, kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas.

Planeeringuala lääneosas on moodustatud 2862 m² suurune haljasala krunt, mis on rohevõrgustiku mikrokoridori osa ja kuhu muuhulgas võib rajada maastikuarhitektuurilisi pinnavorme ning laste mänguväljaku vms vaba-aja veetmisega seotud rajatise, kõrgusega kuni 5,0 m. Haljasala krunti ei ole lubatud piirdega piirata, küll aga on lubatud hekkide rajamine. Krunt on avalikult kasutatav ja see antakse tasuta valla omandisse. Planeeringuala idaosas planeeritud maatulundusmaa / haljasmaa krunti (pos 2 - 2639 m²) saab kasutada põlluna või alternatiivina kujundada puisniidulaadseks ning istutada sinna nii põõsaid kui ka kõrghaljastust (sh ümber istutada mahavõtmisele minevaid puid ja põõsaid). Maaüksusele on lubatud paigutada ka kasvulavasid ja ilma vundamendita kergkasvuhooneid. Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NB! Kehtestatud DP-ga on võimalik täiendavalt tutvuda planeeringute andmekogus: https://planeeringud.ee/plank-web/#/map

DETSEMBER 2022

 Viimsi Vallavalitsuse 14.12.2022 korraldus nr 561 „Naissaar, Tagaküla / Bakbyni küla, kinnistute Piiri, Piirimetsa ja Naissaare raudtee R7 detailplaneeringu kehtestamine”.

Planeeritava ala suurus on ca 9 ha ja see asub Naissaare Tagaküla / Bakbyni küla põhjarannikul, hõlmates kinnistud Piiri (alates 16.12.2021 Haldja tee 21//Piiri, 89001:001:0305, riigikaitsemaa, pindala 2,59 ha), Piirimetsa (alates 6.11.2021 Haldja tee 23//Piirimetsa, 89001:001:0307, riigikaitsemaa, pindala 5,99 ha) ja nende vahele jäävat kinnistut Naissaare raudtee R7 (89001:001:0306, transpordimaa, pindala 3958 m²).

Detailplaneeringu lahendus (AB Artes Terrae OÜ, töö nr 1963DP1) näeb ette Piiri kinnistu jagamise viieks krundiks: neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Elamumaa kruntidele (suurused 3753 m², 3728 m², 6901 m² ja 10803 m²) planeeritakse ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks: kõigile üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet suurima ehitisealuse pindalaga 250 m² krundi kohta, välja arvatud kõige põhjapoolsem POS 1, kuhu võib ehitada kuni kaks põhihoonet ja kuni kaks abihoonet suurima ehitisealuse pindalaga 350 m² krundi kohta. Planeeritav transpordimaa on juurdepääsuks Piirimetsa kinnistule. Läbi Piirimetsa kinnistu pääseb riigi omandis olevale Radari kinnistule, millele on planeeringuga ette nähtud läbipääsuservituudi seadmise vajadus. Piirimetsa kinnistule (5,99 ha) planeeritakse ärimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbed, täpsemalt turismi- ja väljasõidukoha ja/või majutushoone ning loodusliku haljasmaa sihtotstarbed. Valdavas ulatuses jääb krunt looduslikuks. Kompaktne hoonestusala on planeeritud krundi põhjaossa, olemasoleva tee äärde, rannapatarei nr 9 lähedale. Piirimetsa kinnistule on lubatud ehitada kuni seitse hoonet, sh võib säilinud nõukogudeaegseid hooneid ümber ehitada või lammutada ja asendada. Hoonete ehitisealune pindala kokku võib olla kuni 1095 m², korruselisus 2 korrust ning hoonete põhimahud tuleb ehitada kahepoolse kaldkatusega (viil- või kelpkatus).

Detailplaneeringu elluviimisel tekib lisavõimalus majutusteenuse saamiseks, mille järele on saarel vajadus. Planeeringu elluviimisel tihendatakse piirkonda, kus on hoonestus juba olemas – seega ei muudeta olemasolevat looduslikku keskkonda oluliselt häirival määral. Detailplaneeringu lahendus ei moonuta väikesaartele iseloomulikku struktuuri ega hoonestuse paiknemist ning loob tervikliku ruumilise ja funktsionaalse lahenduse planeeringualal. Detailplaneering lähtub valla arengu eesmärkidest ja detailplaneeringu realiseerimisega viiakse ellu üldplaneeringuga kavandatut. Detailplaneeringus kavandatu väljaehitamisel soodustatakse turismi arengut saarel ning luuakse saarele uus tõmbekeskus.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

OKTOOBER 2022

 Viimsi Vallavalitsuse 19.10.2022 korraldus nr 419 „Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringu kehtestamine"

Planeeritava ala suurus on ca 10,5 ha ja see asub Pärnamäe külas ja Lubja külas ning hõlmab järgnevaid kinnistuid: Pärnamäe tee 172 (89001:010:3123, 100% maatulundusmaa, suurus 30100 m²), Niine (89001:010:3124, 100% maatulundusmaa, suurus 70000 m²) ja Pärnamäe tee 170 (89001:010:2190, 100% üldkasutatav maa, suurus 1211 m²). Planeeringualal hoonestus puudub, planeeringuala hõlmab ka osa klindiastangust ning piirneb klindi ülaosas Pärnamäe teega, klindi poolsel osal kohaliku kaitse all oleva Mäealuse maastikukaitsealaga. Planeeringuala sisse nö saartena jääb 2 elamumaa sihtotstarbega kinnistut, mida ei planeerita.

Detailplaneeringuga (Stuhh Arhitektuur OÜ) moodustatakse: 2 ridaelamumaa krunti (19800 m² ja 10010 m²), 2 muu loodusliku maa krunti (3964 m² ja 32958 m²), 2 kaitseotstarbelise metsa maa krunti (7676 m² ja 21063 m²), haljasala maa krunt (864 m²), 3 tee ja tänava maa krunti (2517 m², 1750 m² ja 130 m²) ning kergliiklusmaa krunt (628 m²).

Ridaelamumaa krundile suurusega 19800 m² planeeritakse ehitusõigus 4 põhihoone (kõrgus kuni 8,5 m) ja 4 abihoone (kõrgus kuni 5 m) püstitamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 1800 m², 10010 m² suurusele krundile planeeritakse ehitusõigus 2 põhihoone (kõrgus kuni 8,5 m) ja 2 abihoone (kõrgus kuni 5 m) püstitamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 900 m². Kokku kavandatakse 18 ridaelamuboksi, suuremale krundile 12, väiksemale 6. Planeeritavaid elamukrunte ei piirata täies ulatuses, seega jääb alles võimalus alal jalgsi liikuda.

Oluline detailplaneeringu lahenduses on asumisse viiv tee, mille kaudu saavad juurdepääsu planeeritavad ridaelamumaa krundid, olemasolevad elamukrundid (Pärnamäe tee 168 ja Pärnamäe tee 174) ning mille kaudu pääseb klindiservale ja edasi planeeritavat kergliiklusteed/treppi mööda klindiastangust alla, Mäealuse teele. Kõik planeeritavad teemaa krundid antakse vallale üle. Kinnistusisestele teedele (POS 1 ja POS 2) nähakse ette isiklik kasutusõigus valla kasuks, mis POS 1 puhul tagab juurdepääsu Pärnamäe tee 174 kinnistule, samuti läbipääsu alast; POS 2 puhul aga ligipääsu tarandkalmete alale. Planeeritavale POS 8 nähakse ette isiklik kasutusõigus valla kasuks, mis tagab kergliiklustee/trepi avaliku kasutuse, samuti sademeveesüsteemi hooldusvõimaluse. Rohevõrgustiku alal asuvatel loodusliku maa ning kaitsemetsa maa kruntidel säilub olemasolev maakasutus ning sinna hoonestust ei kavandata.

Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 23.09.2022 notariaalne võlaõiguslik leping kinnistu jagamise tulemusel tekkivate kinnistute tasuta võõrandamiseks ning sellega seonduvad kokkulepped taristu rajamiseks, võlaõiguslikud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, isikliku kasutusõiguse seadmise leping, hüpoteegiga koormamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Detailplaneering lähtub valla arengu eesmärkidest ja detailplaneeringu realiseerimisega viiakse ellu üldplaneeringuga kavandatut. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis
• DP tehnovõrkude joonis

SEPTEMBER 2022

 Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 otsus nr 33 „Randvere külas, kinnistu Kiviranna tee 15 detailplaneeringu kehtestamine”

Detailplaneeringuga on hõlmatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksus (89001:003:0031), aadressiga Kiviranna tee 15. Planeeringuala suurus on 945 m² ja see paikneb Randvere küla põhjaosas, ranna-äärses väikeelamukvartalis, tihehoonestusalal. Planeeringualaga piirnevad lääne- ja lõunapoolsed krundid on hoonestatud 1-2 korruseliste üksikelamutega, idas piirnev maaüksus on hoonestuseta maatulundusmaa krunt. Planeeringuala on hoonestuseta ja kaetud osaliselt kõrghaljastusega. Juurdepääs kinnistutele toimub Kiviranna teelt.

Detailplaneeringuga (Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ töö nr 0521) tehakse ettepanek üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohase üksikelamukrundi miinimumsuuruse muutmiseks ja hoonete arvu muutmiseks krundil. Detailplaneeringuga on määratud 945 m² suuruse krundi ehitusõigus 1 üksikelamu ja 1 abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 189 m² (suletud brutopind 285 m²). Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva mappinna keskmisest kõrgusest on 8,5 m (korruste arv on 2), abihoone kõrgus on 5,0 m (korruste arv on 1). Hoonestusala kaugus naaberkruntide piiridest on 7,5 m, kaugus Kiviranna tee poolt on 5,0 m. Detailplaneeringuga on määratud ka hoonete olulisemad arhitektuurinõuded.

Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik kohustatud 3 kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest alates sõlmima valla kasuks notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu, kinnistu Kiviranna tee 15 tasuta ja tähtajatu kasutamise tagamiseks teehoiu korraldamisel ja nähtavuse tagamisel, vastavalt detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud servituudialade ulatusele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JUUNI 2022

1. Viimsi Vallavolikogu 14.06.2022 otsus nr 23 „Metsakasti külas, kinnistu Kaasiku ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”

Kinnistu Kaasiku detailplaneering hõlmab Metsakasti küla keskosas asuvat 2765 m² suurust maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust Kaasiku (89001:010:3449), mis valdavalt on ümbritsetud hoonestatud elamukruntidega. Planeeringuala läänepoolses naabruses asub väljakujunenud hoonestusega elamukvartal, mis rajati nõukogude ajajärgul – tegu on endise aianduskooperatiiviga „Tõnismäe“. Ida- ja lõunasuunal on planeeringuala ümbritsetud kaasaegsete elamutega (n.ö „uusarendused“), mis on rajatud (ning osaliselt rajamisel) viimase kümnendi jooksul kehtestatud detailplaneeringute alusel. Planeeritava kinnistu maapind on tasase reljeefiga looduslik rohumaa, mida läbib Jäätma teega paralleelselt kulgev kuivenduskraav, hoonestust planeeringualal ei ole. Kõrghaljastust esineb vähe, krundil kasvavad mõned madala haljastusliku väärtusega puud, viis puud on määratud III väärtusklassi.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 04-19) muudetakse planeeritava kinnistu üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast ja looduslikust rohumaast väikeelamute maaks ning teemaaks. Detailplaneeringuga moodustatakse üks 2426 m² suurune üksikelamu maa sihtotstarbega krunt ja üks 339 m² suurune avaliku kasutusega teemaa krunt. Elamukrundile määratakse ehitusõigus 1 üksikelamu ja 1 abihoone ehitamiseks. Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit (lubatud on 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), abihoonel 5,0 meetrit (lubatud üks maapealne korrus). Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m².

Detailplaneeringus on piiritletud hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid, hoonestusala ei sisalda katmata terrasside ja treppide ning kuni 0,5 meetri laiuste katuseräästaste pindasid. Hoonestusala kaugus naaberkruntide piirist põhihoonele on 7,5 meetrit, abihoonele 5,0 meetrit, teemaa piirist asub hoonestusala 6,8 meetri kaugusel. Detailplaneeringuga on määratud hoonete põhilised arhitektuurinõuded.

Detailplaneeringu avalikes huvides eluviimiseks sõlmiti 13.05.2022 võlaõiguslik leping, mille kohaselt kinnistu Kaasiku omanikud võõrandavad tasuta vallale detailplaneeringu kohase teemaa krundi (põhijoonise pos 2), ligikaudse suurusega 339 m², koos selle oluliste osade ja päraldistega. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavalitsuse 1.06.2022 korraldus nr 227 „Metsakasti külas, Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vahelise ala detailplaneeringu kehtestamine kinnistu Põhja-Liiva osas (III etapp)”

Kehtestatud detailplaneering hõlmab osalist maa-ala Viimsi Vallavolikogu 19.01.2010 otsusega nr 4 algatatud Metsakasti küla, Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vahelise ala detailplaneeringust ning käsitleb hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut Põhja-Liiva (89001:010:0500, suurusega 19 937 m²). Planeeringuala asub Metsakasti küla kaguosas ning piirneb lõunast AS-le Milstrand kuuluva raudteega. Planeeringualast läänes ja põhjas on varem planeeritud elamukrundid, millest osad on hoonestatud, idast külgneb planeeringuala Maahaldja haljakuga. Planeeringuala on tasase reljeefiga looduslik rohumaa, kus kõrghaljastust ei kasva, kaguosas, väljaspool planeeringuala kinnistut, asub kraav.

Detailplaneeringuga (III etapp, Linnaruumi OÜ töö nr 14/10) jagatakse planeeringuala 4-ks krundiks ning moodustatakse 3 ridaelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti, suurustega 2949 m², 3021 m² ja 3397 m², ja 1 loodusliku maa krunt (10 570 m²). Elamukruntidele määratakse ehitusõigus 1 ridaelamu ehitamiseks (3- ja 4 sektsiooniga), elamute maapealsete korruste arv on 2 (suurim lubatud kõrgus 8,5 m). Hoonestusala kaugus naaberkruntide piiridest on 7,5 m, lõunast jääb hoonestusala raudtee rööpme teljest 50 m kaugusele. Suurim lubatud ehitisealune pind on 3-sektsiooniga ridaelamul 600 m², 4-sektsiooniga ridaelamul 800 m². Suletud brutopind on vastavalt 1200 m² ja 1600 m².

Juurdepääs planeeritavatele ridaelamukruntidele toimub naaberala detailplaneeringuga kavandatud teedelt, mis piirnevad Põhja-Liiva kinnistuga põhjast. Juurdepääsuteed ehitab ja ehitamisega seotud kulud kannab notariaalse lepingu kohaselt arendaja. Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 17.05.2022 võlaõiguslik leping kinnistu jagamise tulemusel tekkiva kinnistu (üldmaa krunt) tasuta võõrandamiseks vallale ning sellega seonduvad kokkulepped taristu rajamiseks. Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

MAI 2022

1. Viimsi Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldus nr 199 „Pringi küla, Makrilli tee 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala paikneb Viimsi vallas, Pringi külas, Makrilli tee 4 (katastritunnus 89001:003:0313, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, suurus 1119 m²). Planeeringuala paikneb äri- ja tootmisala ning elamuala kontaktvööndis. Planeeringualale jääv kinnistu Makrilli tee 4 piirneb transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga Makrilli tee, hoonestamata tootmismaa sihtotstarbega kinnistu Vanapere (37369 m²) ja hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega kinnistuga Makrilli tee 2 (19592 m²). Planeeringualast põhjapool teisel pool Makrilli teed asuv piirkond on pereelamuala, mis on hoonestatud üksikelamutega. 

Detailplaneeringu lahendus (Optimal Projekt OÜ, töö nr 308) näeb ette olemasoleva maakasutussihtotstarbe muutmist 75% ärimaaks/25% tootmismaaks. Krundile võib ehitada kuni 320 m² ehitisealuse pindalaga kuni 13 m kõrguse hoone (max 3 maapealset korrust, sealhulgas viimane korrus tuleb kavandada tagasiastega – väiksema korruse pindalaga kui alumised). Krundile planeeritakse parkimiskohad 16 autole. Hoonesse kavandatakse büroo- ja väiketootmispinnad (käsitöö). Hoonesse ei ole lubatud kavandada rendikortereid.

Kehtestatava detailplaneeringu elluviimine on piirkonna, kus Makrilli tee 4 kinnistu asub, korrastamisel ja kaunimaks muutmisel oluline. Detailplaneering võimaldab luua korrastatud ja väärtuslikku ruumilist keskkonda ning loob eeldused investeeringute tegemiseks valla territooriumile. Planeeritav hoone on esinduslik ning oma mahult sobiv kohas, mis on üleminekualaks elamu- ja äri-tootmispiirkonna vahel. Hoonesse ei kavandata müra, õhusaastet ega suurt inimeste ja sõidukite liikumist eeldavaid tegevusi. Detailplaneeringu kehtestamine on põhjendatud, kuna sellega kavandatakse ruumiline lahendus tootmis- ja ärifunktsiooniga ehitise rajamiseks, millega luuakse eeldused töökohtade loomiseks vallas.  Detailplaneering on kooskõlas liigilt üldisemate planeeringutega.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavalitsuse 4.05.2022 korraldus nr 187 „Metsakasti külas, kinnistu Osvaldi detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala suurus on 5935 m² ja see hõlmab hoonestamata üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistut Osvaldi (89001:010:0371). Planeeringuala asub Metsakasti küla loodeosas ning on kahelt poolt ümbritsetud hoonestatud elamukvartalitega (Kesaniidu tee ja Riiasöödi tee äärsed kvartalid). Põhjast piirneb planeeringuala kinnistutega Kesaniidu tee 14 ja Kesaniidu tee 23, idast kinnistuga Jaanilille, lõunast Heinamaa teega ja läänest kinnistuga Lauri. Kõrghaljastust esineb planeeringualal vähe (kasvavad üksikud puud), krunti läbib kõrgepinge õhuliin.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 11-19), jagatakse planeeringuala neljaks krundiks ning moodustatakse kaks tee- ja tänavamaa krunti (LT – 465 m² ja 1754 m²), üks loodusliku maa krunt (HL – 1594 m²) ja üks kaksikelamukrunt (EPk – 2124 m²). Tee ja tänavamaa krundid antakse tasuta valla omandisse.

Elamukrundile määratakse ehitusõigus ühe kaksikelamu (põhihoone) ja kahe abihoone ehitamiseks. Kaksikelamu on lubatud ehitada kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega, suurim lubatud kõrgus on 8,5 m. Abihooned on ühe maapealse korrusega, suurim lubatud kõrgus on 5,0 m, suurim lubatud ehitisealune pind on 20 m². Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 400 m², suletud brutopind on 1000 m². Hoonestusala kaugus naaberkruntide piiridest on 7,5 m, abihoonetele on määratud eraldi hoonestusalad, mille kaugus naaberkruntide piiridest on 4,0 m.

Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 21.03.2022 notariaalne võlaõiguslik leping kinnistu jagamise tulemusel tekkivate kinnistute tasuta vallale võõrandamiseks, lepingu kohaselt võõrandavad Osvaldi kinnistu omanikud vallale tasuta detailplaneeringu kohased tee ja tänavamaa krundid pos 3 (465 m²) ja pos 4 (1754 m²).

Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

APRILL 2022

1. Viimsi Vallavalitsuse 6.04.2022 korraldus nr 150 „Randvere küla, Mündi tee 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeritav ala hõlmab Randvere külas asuvat Mündi tee 16 kinnistut (katastritunnus 89008:003:0052, suurus 6152 m², 100% elamumaa). Mündi tee 16 kinnistu piirneb kahest küljest väikeelamukruntidega, idapoolses küljes on mets (Ajaotsa kinnistu), läänes Mündi tee ning teisel pool teed väikeelamukrundid. Mündi tee 16 kinnistu on kaetud tihedalt kasvava kõrghaljastusega, mistõttu koostati enne detailplaneeringu algatamist puittaimestiku hinnang.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 01-20) moodustatakse neli üksikelamumaa ning üks tee ja tänava maa kasutamise sihtotstarbega krunt. Üksikelamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 1200 m² – 1489 m², ühele krundile on lubatud ehitada üks põhihoone (kõrgus kuni 8,5 m) ja kuni kaks abihoonet (kõrgus kuni 5 m), hoonestada võib maksimaalselt 20% krundi pindalast. Planeeritud ehitusõigus on elamukruntidel erinev: POS 1 ja POS 2 võib hoonestada kuni 20% krundi pindalast ning hoonete suurim lubatud brutopindala on kuni 500 m², POS 3 ja POS 4 võib hoonestada kuni 15% krundi pindalast ning hoonete suurim lubatud brutopindala on kuni 350 m². Väiksem lubatud ehitusõigus kahel planeeritud elamukrundil tuleneb kokkuleppest piirinaabritega.

Arvestada tuleb puittaimestiku hinnanguga: kohustuslik on säilitada I ja II väärtusklassi puid ning enamus III väärtusklassi puid. Kruntidele juurdepääsuks on planeeritud tee ja tänava maa krunt, mis on pooles ulatuses autotee, kuid jätkub kergliiklusteena kuni Ajaotsa kinnistuni (maatulundusmaa, mets). 17.03.2022 sõlmitud notariaalse lepinguga kohustub arendaja välja ehitama detailplaneeringuga kavandatud teed ja taristu. Pärast ehituskohustuste täitmist võõrandatakse transpordimaa kinnistu tasuta vallale. Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

MÄRTS 2022

1. Viimsi Vallavalitsuse 2.03.2022 korraldus nr 99 „Pringi küla, Rohuneeme tee 51b detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala paikneb Viimsi vallas, Pringi külas, kinnistul Rohuneeme tee 51b (katastritunnus 89001:001:0509, 100% elamumaa, suurus 10431 m²). Alal asuvad endised piirivalve kordoni hooned (elamud, majandus- ja abihooned). Hooned on amortiseerunud ega ole enam kasutuses. Põhjas piirneb Rohuneeme tee 51b kinnistu Rohuneeme tee 51a kinnistuga (korterelamu), loodes Mere tee 11 kinnistuga (üksikelamu), läänes Mere tee 5 kinnistuga (üksikelamu), edelas Kimsi tee 16 kinnistuga (üksikelamu) ja Kimsi tee 14 kinnistuga (hoonestamata elamumaa), kagus Viimsi vallale kuuluva haljasalaga (üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt ala nr 12 ranna-äärne metsatukk) ning kirde- ja idasuunas Rohuneeme teega.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 03-20) moodustatakse kuus krunti: neli ridaelamu maa kasutamise sihtotstarbega krunti (suurused 2400 m², 2400 m², 2401 m² ja 1800 m²) ning kaks tee- ja tänavamaa sihtotstarbega krunti (suurused 1287 m² ja 143 m²). Detailplaneeringuga kavandatakse uus mahasõit Rohuneeme teelt, olemasolev likvideeritakse. Mahasõidud planeeritavatele elamukruntidele nähakse ette planeeritavalt tee- ja tänavamaalt. Detailplaneeringuga kavandatakse suurematele elamukruntidele kuni 4 korteriga ridaelamud, väiksemale kuni 3 korteriga ridaelamu. Detailplaneeringu lahendus annab võimaluse ridaelamute ehitusõiguse mitte realiseerimisel püstitada soovi korral kavandatud kruntidele üksikelamu või kaksikelamu. Kõik planeeritaval kinnistul asuvad olemasolevad hooned lammutatakse.

8.02.2022 sõlmitud notariaalse lepinguga kohustub arendaja välja ehitama detailplaneeringuga kavandatud teed ja taristu. Pärast ehituskohustuste täitmist võõrandatakse transpordimaa kinnistud tasuta vallale.

Detailplaneeringu kavandatakse ruumiline terviklahendus elamute rajamiseks ning luuakse korrastatud ja väärtuslik ruumiline keskkond alale, mis on pikalt olnud kasutamata ja korrastamata. Planeeritavad elamud sobivad ümbritsevasse miljöösse, juba väljakujunenud elamupiirkonda ning kehtestatav detailplaneering loob planeeringualale ruumilise terviklahenduse. Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

VEEBRUAR 2022

1. Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2022 korraldus nr 82 „Laiakülas, kinnistu Ees-Kaarle detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeritava ala suurus on 2936 m² ja see hõlmab maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust Ees-Kaarle (89001:010:1385). Planeeringuala asub Laiaküla keskosas ning piirneb põhjast avaliku teega (Muuga põik), idast elamukruntidega Muuga põik 4, Oru tee 2 ja Oru tee 4, lõunast maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega Käspre ja läänest elamukrundiga Muuga põik 2. Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega, pooled hinnatud puudest määrati III väärtusklassi, ülejäänud IV ja V väärtusklassi. Kaitsealuseid taimi alal ei leitud, detailplaneering arvestab dendroloogilise inventariseerimise tulemustega. Planeeringuala on kolmnurkse kujuga, maapind ühtlaselt tasase reljeefiga, hooneid ega rajatisi planeeringualal ei ole.

Detailplaneeringuga (OÜ RE Plan töö nr 029/2016) jagatakse planeeringuala kinnistu kaheks ning moodustatakse üks       2807 m² suurune üksikelamukrunt ja üks 129 m² suurune tee ja tänavamaa krunt, mis antakse Muuga põik teemaa laiendamiseks tasuta valla omandisse. Elamukrundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu maapealsete korruste arv on 2 (suurim lubatud kõrgus 8,5 m), abihoonetel 1 (suurim lubatud kõrgus 5,0 m), maa-aluseid korruseid ei ole planeeritud. Suurim lubatud ehitisealune pind on 560 m², suletud brutopind 1120 m². Hoonestusala kaugus naaberkruntide piiridest põhihoonele on 7,5 m, abihooned võivad paikneda 4,0 m kaugusel. Detailplaneeringus on määratud juurdepääsuservituudi vajadus naaberkinnistule Muuga põik 2.

Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JAANUAR 2022

4. Viimsi Vallavalitsuse 20.01.2022 korraldus nr 20 „Laiaküla, kinnistute Käära tee 46 ja Uus-Kopli detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala suurus on 2,48 hektarit ja see hõlmab kinnistuid Käära tee 46 (uus aadress Elupuu tee 7, 89001:010:2925) ja Uus-Kopli (89001:010:2926). Planeeringuala on hoonestuseta kõrghaljastusega ala. Detailplaneeringule koostatud dendroloogilise hinnangu kohaselt, planeeringuala ehitusõigusega hõlmataval osal säilitamist väärivaid puid ei kasva, puud on määratud III – V väärtusklassi. Planeeringuala põhjaosas asub looduslik astang, maapinna kõrguste vahe on keskmiselt 7,0 m. Planeeringuala naaberkruntideks on kõik Elupuu teega piirnevad elamukrundid, läänes külgneb planeeritava ala elamukruntide osa kinnistuga Kopli (89001:010:0027). Planeeringualasse jäävat kinnistut Uus-Kopli käsitletakse detailplaneeringus üksnes osas, millega moodustatakse Uus-Kopli kinnistul asuvale olemasolevale teele tee ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt, ülejäänud kinnistu osas jääb kehtima Viimsi Vallavolikogu 13.06.2000 otsusega nr 139 kehtestatud detailplaneering (tootmismaa).

Detailplaneeringuga (Hedolink OÜ töö nr 03-17) moodustatakse 3 elamumaa sihtotstarbega krunti ning 2 tee ja tänavamaa krunti, elamukruntide suurused on vahemikus 1500 m² kuni 2158 m². Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu maapealsete korruste arv on 2 (suurim lubatud kõrgus 8,5 m), abihoonel 1 korrus (suurim lubatud kõrgus 5,0 m). Maa-aluseid korruseid ei ole planeeritud. Suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², hoonestusala kaugus naaberkruntide piiridest põhihoonele on 7,5 m, abihooned võivad naaberkruntide piiridest paikneda 4,0 m kaugusel. Hoonestusala kaugus teepoolsest piirist on 10,0 m, tagamaks külamiljööd ja võimalust kõrghaljastuse rajamiseks sõidutee ja hoonete vahele.

Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 14.09.2021 notariaalne võlaõiguslik leping, mille kohaselt kohustub detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik andma detailplaneeringuga moodustatavad teemaa krundid tasuta vallale ja enne omandi üleminekut tagama tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse planeeringualal asuva tee avalikuks kasutamiseks.

Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis tehnovõrkudega

3. Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsus nr 6 „Leppneeme külas, kinnistute Rannaliiva tee 4 ja Rannaliiva tee 6 detailplaneeringu kehtestamine”

Detailplaneering hõlmab Leppneeme külas asuvaid maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistuid Rannaliiva tee 4 (89001:003:0841) ja Rannaliiva tee 6 (89001:003:0914), planeeringuala suurus on 3170 m². Planeeringuala asub Leppneeme küla rannikualal väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas, ümbritseva ala hoonestuses domineerivad 2-korruselised üksikelamud. Planeeringuala on hoonestuseta, üksikute puudega looduslik rohumaa. Juurdepääs planeeringualale toimub avalikult kasutatavalt Rannaliiva teelt.

Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 392) muudetakse planeeritavate kinnistute üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve looduslikust rohumaast väikeelamute maaks, moodustatakse 2 üksikelamukrunti ning määratakse elamukruntide ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi pos 1 (suurusega 1540 m²) suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², krundi pos 2 (suurusega 1630 m²) on 325 m². Mõlema üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (lubatud on 2 maapealset korrust + 1 maa-alune korrus), abihoone kõrgus on 5,0 m (lubatud on 1 maapealne korrus).

Detailplaneeringuga on piiritletud kruntide hoonestusalad põhihoonele, mille kaugus naaberkrundi piirist on 7,5 m, ja abihoonele, kaugusega 4,0 m naaberkrundi piirist või naabrite vahelisel kokkuleppel ja Päästeameti nõusolekul ka lähemal. Detailplaneeringuga on määratud hoonete põhilised arhitektuurinõuded, mis arvestavad sobivust ümbritseva ala hoonestusega. Lubatud katusekalded on vahemikus 0-20°, määratud on hoonete eelistatud välisviimistlus- ja katusekattematerjalid, samuti eelistatavad piirdeaedade lahendused. Piireaia suurim lubatud kõrgus on 1,5 meetrit.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 18.01.2022 otsus nr 4 „Viimsi alevikus, kinnistu Kaare (endine riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044) ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”

Detailplaneering hõlmab Viimsi aleviku põhjaosas asuvat riigile kuuluvat sihtotstarbeta maa katastriüksust Kaare (89001:001:1613), endine riigi reservmaa piiriettepanekuga AT0508230044. Asendilt jääb planeeringuala ulatuslike elamualade keskele, Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla piirile. Planeeritava kinnistu suurus on 33 255 m² ja see piirneb lõunast Vehema teega, läänest Vikerkaare teega (L1), põhjast Vikerkaare tee äärsete hoonestamisel olevate uute elamukruntidega ning idast Suur-Kaare teega (L12). Detailplaneering käsitleb ka osaliselt kinnistuga piirnevaid teid. Planeeringuala on vahelduva reljeefiga hoonestuseta looduslik rohumaa, maapinna kõrguste vahe on ligikaudu 5 m, langusega lõuna suunas. Kõrghaljastust esineb vähe, alalt avanevad kaunid kaugvaated Tallinna siluetile. Planeeringuala on väga hästi juurdepääsetav, kuivõrd piirneb kolmest küljest avalikult kasutatavate teedega.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 12-19) muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve perspektiivsest väikeelamute maast (EVR) ja osaliselt väikeelamute maast (EV) valdavas ulatuses üldkasutatavate hoonete maaks (A) (Detailplaneeringu liigi järgi haridus- ja lasteasutuste maa). Detailplaneeringuga moodustatakse üks 29 881 m² suurune ühiskondlike ehitiste maa krunt (ÜL) (pos 1), üks 2708 m² suurune ridaelamukrunt (ER) (pos 2) ning kaks tee- ja tänavamaa krunti (LT) (pos 3 ja pos 4) ning määratakse kruntide ehitusõigus järgnevalt:

Krundile pos 1 määratakse ehitusõigus lasteaia, kooli, spordihoone ning välistaadioni ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 13,0 m (3 maapealset korrust), lubatud on ka 1 maa-alune korrus. Suurim lubatud hoonete arv krundil on 3, ehitisealune pind on kuni 5000 m² (suletud brutopind 15 000 m²). Hoone on kavandatud arvestusega, et kool mahutaks kuni 500 õpilast ja lasteaed kuni 6 rühma. Planeeritud välistaadioni jooksuraja sisse on lubatud ehitada täismõõtmetes jalgpalliväljak (90 x 45 m). Krundile pos 2, planeeringuala põhjaosas, kavandatava 4-sektsiooniga ridaelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (2 maapealset korrust), hoonete arv krundil on 1. Suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m² (suletud brutopind 1000 m²). Detailplaneeringuga moodustatakse 2 tee- ja tänava maa krunti, mis on ette nähtud Suur-Kaare tee teemaa laiendamiseks.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

1. Viimsi Vallavalitsuse 12.01.2022 korraldus nr 9 „Pringi külas, kinnistute Andrese, Ees-Madise, Tuulekivi, Pearu, Uus-Mardi, Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga-Madise ja Uus-Andrese detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeritav ala suurus on 27,14 ha ja paikneb Pringi külas, väljakujunenud elamupiirkonna ja riigimetsa kinnistu Krillimäe tee 2//Viimsi Metskond 79 vahelisel alal, hõlmates maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid: Andrese (89001:003:0902), Ees-Madise (89001:003:0266), endine reformimata riigimaa (AT1709260009), alates 3.05.2018 Pearu (89001:001:0969), Uus-Mardi (89001:003:1516), Uustalumetsa (89001:003:0266), Ees-Kasti (89001:003:1132), Kastimetsa 889001:003:1131), Taga-Kasti (89001:003:1133), Kastimetsa (89001:003:1134), Uustalumetsa (89001:003:0265), Mardi (89001:003:1517), Suuraiametsa (89001:003:1948), Ado (89001:003:0303), Taga-Madise (89001:003:0273), Uus-Andrese (89001:003:0903) ja elamumaa sihtotstarbega kinnistut Tuulekivi (89001:003:0226).

Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 311) moodustatakse hajaasustusviisil üksikelamumaa, teemaa ja üldkasutatava maa krundid, üksikelamu maa kruntidele määratakse ehitusõigus, rajatakse sidus teedevõrgustik, sealhulgas Vardi tee pikendus (Vardi ja Reinu tee ühendamine) ja moodustatakse rohekoridorid. Juurdepääs planeeritavale alale tagatakse Vardi tee L10 (89001:001:0830) ja Vardi tee L9 (89001:001:0537) ühendamisega.

Alale planeeritakse 60 elamumaa sihtotstarbega krunti (suurused vahemikus 3300 – 4726 m²), 12 transpordimaa krunti (suurused vahemikus 735 – 10950 m²) ja üks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (suurus 27018 m²). Igale elamukrundile antakse ehitusõigus ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone ehitamiseks ehitisealuse pindalaga kuni 295 m² krundi kohta. Hooned tuleb projekteerida madala katusekaldega (kuni 20°), tagasihoidlikes looduslikes toonides, soovitavalt kombineerides kivi- ja puitpindu. Planeeringuga nähakse ette võimalus liita elamumaa krunte, kuid sellisel juhul jääb liitmise tulemusel tekkinud krundi ehitusõiguseks 295 m², välja arvatud Pos 46, 47 ja 48 puhul. Vastavalt dendroloogilise hinnangu alusel on lubatud ehitusprojekti staadiumis hoonestusala asukohta nihutada ja kuju muuta, et säilitada maksimaalselt väärtuslikku kõrghaljastust. Kruntide Pos 46, 47 ja 48 liitmisel moodustatud elamumaa krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 395 m² ja lubatud on ehitada üks üksikelamu ning üks abihoone (elamu kõrgus 8,5 m ja abihoone kõrgus 5 m).

Elamukrundi koosseisus on kavandatud vähemalt 40% kõrghaljastuse säilitamise kohustusega alad, mis toetavad rohevõrgustiku toimimist, moodustades omavahel sidusad rohekoridorid. Kõrghaljastuse likvideerimine on lubatud ainult dendroloogilise hinnangu alusel, puude säilitamiseks sätestab detailplaneering ranged tingimused. Teisalt annab detailplaneering ka võimaluse paindlikkuseks: kui dendroloogiline hinnang näitab, et väärtuslikud puud kasvavad just planeeritud hoonestusalal, siis on võimalik hoonestusala muuta, et puid säilitada.

Olemasolevat elamuala läänes ning planeeritavat elamuala eraldab keskmiselt 30 – 50 m laiune (kõige laiemas kohas 75 m) haljastukrunt, millele on planeeritud terviserada, mänguväljak ja tiik. See haljastukrunt, samuti kõik planeeringuga kavandatud teed antakse pärast ehituskohustuste täitmist üle vallale.

Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 2.06.2021 huvitatud isiku ja Viimsi valla vahel notariaalne võlaõiguslik leping (reg. valla dokumendiregistris nr 2-10.2/318). Notariaalse lepinguga kokku lepitud arendaja ehituskohustused on kokkuvõtvalt järgnevad: avalikult kasutatava teedevõrgu, avalikult kasutatava kergliiklustee-terviseraja, sademeveesüsteemi, teevalgustuse ning avaliku mänguväljaku väljaehitamine vallavalitsuse poolt antud tingimuste alusel. Pärast ehituskohustuste täitmist võõrandatakse transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud tasuta vallale.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis
• DP tehnovõrkude joonis

DETSEMBER 2021

1. Viimsi Vallavalitsuse 15.12.2021 korraldus nr 642 „Leppneeme külas, kinnistute Sepamäe tee 13, Sepamäe tee 15 ja Sepamäe tee 17 detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeritav ala, suurusega 6629 m², hõlmab kolme hoonestamata elamukrunti, aadressidega Sepamäe tee 13 (89001:003:0367), Sepamäe tee 15 (89001:003:1789) ja Sepamäe tee 17 (89001:003:1791). Planeeringuala asub Leppneeme küla põhjaosas ning piirneb põhjast kahe hoonestatud elamukrundiga Sepamäe tee 11 ja Leppneeme tee 100, idast, lõunast ja läänest avalikult kasutatava Sepamäe teega. Planeeringualal kasvab kõrghaljastust (III – V väärtusklassi puud), kuid valdavalt on ala võsastunud, planeeringuala põhjaosa on kõrghaljastuseta rohumaa, kaguosa läbib kraav.

Planeeringuala kinnistul, aadressiga Sepamäe tee 13 kehtib Viimsi Vallavolikogu 12.12.2000 otsusega nr 232 kehtestatud „Viimsi vald, Leppneeme küla, Liiva 4 ja Sepa 4 maaüksuste detailplaneering“, mida käesoleva detailplaneeringuga osaliselt muudetakse. Kinnistutel, aadressidega Sepamäe tee 15 ja Sepamäe tee 17 kehtib Viimsi Vallavalitsuse 26.05.2006 korraldusega nr 307 kehtestatud „Viimsi vald, Leppneeme küla, Sepamäe tee 15 detailplaneering“, mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse kogu ulatuses.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 08-20) moodustatakse 4 elamumaa sihtostarbega krunti (kolm krunti on suurusega 1500 m², üks on 2066 m²) ning 2 tee- ja tänavamaa krunti (suurustega 51 m² ja 12 m²). Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Üksikelamute maapealsete korruste arv on 2 (suurim lubatud kõrgus 8,5 m), abihoonetel 1 (suurim lubatud kõrgus 5,0 m), maa-aluseid korruseid ei ole planeeritud. Suurim lubatud ehitisealune pind kõikidel planeeringuala kruntidel on 300 m², suletud brutopind 600 m². Hoonestusala kaugus naaberkruntide piiridest on 7,5 m, abihoonetele on määratud eraldi hoonestusalad, mille kaugus naaberkruntide piiridest on 5,0 m.

Moodustatavad tee ja tänavamaa krundid on planeeritud tee kurvide laugjamaks muutmiseks ja need antakse tasuta valla omandisse. Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 02.12.2021 võlaõiguslik leping kinnistu jagamise tulemusel tekkivate teemaa kinnistute tasuta võõrandamiseks vallale ja tähtajatu ning tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise leping valla kasuks detailplaneeringu alal asuvale sademeeveekraavile.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

OKTOOBER 2021

1. Viimsi Vallavalitsuse 20.10.2021 korraldus nr 505 „Viimsi alevik, Halli tee 5 ja 7 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala hõlmab Viimsi alevikus hoonestatud kinnistud aadressiga Halli tee 5 (katastritunnus 89001:010:5130, maakasutuse sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 1639 m²) ja Halli tee 7 (katastritunnus 89001:010:5140, maakasutuse sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 4192 m²). Piirkond, kus planeeritavad kinnistud asuvad, on väljakujunenud tootmisala. Kinnistud on hoonestatud. Nii Halli tee 5 kui ka Halli tee 7 kinnistul on viilhall, mis on plokistatult kokku ehitatud kinnistute piirile.

Halli tee piirkond on nõukogude ajal väljakujunenud tootmisala, kus asuvad laod ja töökojad. Planeeringuala piirneb läänest Halli teega (Viimsi vallale kuuluv transpordimaa), lõunast elamukruntidega (Tulika tee 5 ja 6 ridaelamud), idast tootmismaa krundiga (Tulbi tee 4 ehitusmaterjalide ladu ja kauplus) ja põhjast tootmismaa krundiga (Halli tee 3 laohoone). Juurdepääs planeeringualale on avalikus kasutuses olevalt Halli teelt.

Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ, töö nr 353) muudetakse olemasolevat krundijaotust: moodustatakse 100% tootmismaa krunt suurusega 983 m², millele antakse ehitusõigus ühe kuni 9 m kõrguse, kuni 150 m² ehitisealuse pindalaga hoone püstitamiseks ning 4848 m² pindalaga 70% tootmismaa ja 30% ärimaa krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni kahe hoone püstitamiseks (millest põhihoone on kuni 9 m ja abihoone kuni 5 m kõrge), ehitisealuse pindalaga kuni 2220 m².  Halli tee 7 krundile kavandatakse väljarenditavad laod/büroopinnad (nn stock-office), Halli tee 5 jääb senine kasutus rehvitöökojana. Planeeringuala lõunapoolsele piirile on planeeritud minimaalselt 2 m laiuselt murupind koos kõrgekasvuliste puudega. Halli tee 5 krundi osas säilib põhjapoolsel küljel asuv haljasala koos puudega. Halli tee 5 krundile on planeeritud 8 ja Halli tee 7 krundile 55 parkimiskohta. Juurdepääs kruntidele jääb Halli teelt.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavalitsuse 20.10.2021 korraldus nr 506 „Randvere küla, Tammenurme tee 5 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine"

Planeeritav ala hõlmab Randvere külas asuva Tammenurme tee 5 kinnistut (katastritunnus 89005:003:0040, pindala 2049 m², maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa).

Kinnistu piirneb kahelt poolt avalikult kasutatava teega - lõunas Tammenurme teega ja põhjas Tammeranna teega. Idas ja läänes piirneb Tammeranna tee 5 väikeelamukruntidega. Vahetus naabruses Tammeranna teest põhja pool asub suur haljasala, mis on Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ haljastu nr 33 „Viimsi-Randvere tee ja Tiitsu teega piirnev metsaala Randvere külas“. Piirkonnas on nii elamuid kui suvilaid. Tammenurme tee 5 kinnistul asub suvila, mis lammutatakse. Krundi Tammeranna tee poolne külg on küllaltki tihedalt haljastatud (erinevad puud-põõsad) ning krundile on koostatud dendroloogiline hinnang, mille tulemustest detailplaneeringu lahenduses lähtutakse.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 09-20) antakse krundile ehitusõigus ühe kaksikelamu (kõrgus kuni 8,5 m – kaks korrust) ja kuni kahe abihoone (kõrgus kuni 5 m – üks korrus) ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 400 m². Kuna kinnistu piirneb mõlemalt poolt avalikult kasutatava teega ning on pikliku kujuga, on kaksikelamu planeeritud krundi keskossa ning juurdepääsud antud mõlemalt poolt, nii Tammenurme teelt kui Tammeranna teelt. See võimaldab kummalegi elamuosale planeerida eraldi juurdepääsu ning tagab mõlemale elamuühikule oma krundiosa kasutamise. Hoonestusala planeerimisel on lähtutud krundil kasvavatest väärtuslikest puudest. Säilitada tuleb kõik II väärtusklassi puittaimed.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. Viimsi Vallavalitsuse 20.10.2021 korraldus nr 507 „Metsakasti küla, Pikapõllu ja Jaanilille kinnistute detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeritav ala asub Metsakasti külas, väljakujunenud elamupiirkonna ja Randvere tee vahel. Planeeringualasse kuuluvad kinnistud: Pikapõllu (katastritunnus 89001:001:0488, pindala 29127 m², maatulundusmaa), Jaanilille (katastritunnus 89001:001:0487, pindala 30547 m², maatulundusmaa), Hobuvankri haljak H1 (katastritunnus 89001:001:0491, pindala 2017 m², üldkasutatav maa) ja Riiasöödi tee L1 (katastritunnus 89001:001:0620, pindala 6811 m², transpordimaa).

Planeeringuala piirneb loode-edelasuunal ja kagu-lõunasuunal tiheasustusalaga, kus paiknevad elamumaad, mis on hoonestatud eramute ja ridaelamutega. Põhja- ja idasuunal on tegemist hajaasustuse alaga koos vanade talumaadega. Põhja-kirdesuunal paikneb lähtuvalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” reserveeritud rohevõrgustiku koridori ala.

Detailplaneeringu lahendus (Optimal Projekt OÜ, töö nr 351) näeb ette 25 elamumaa sihtotstarbega krunti, kaks transpordimaa, ühe üldmaa, ühe tootmismaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega krundi. Planeeritakse 13 kaksikelamukrunti (suuruse vahemik 1815­­–2703 m²), 10 üksikelamumaakrunti (suuruse vahemik 1255–1776 m²) ja kaks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunti, mis liidetakse kõrvalasuvate väikeelamukruntidega. Planeeringuala idaossa on planeeritud suur haljasala, mis on rohevõrgustiku koridori osa. Ehitusõigus elamukruntidel lähtub teemaplaneeringust ,,Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”, mille kohaselt on lubatud ehitisealune pind üksikelamukrundil 20% ja kaksikelamukrundil 25% krundi pindalast ning elamute kõrgus 8,5 m ja abihoonete kõrgus 5 m maapinnast. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise eelduseks on Riiasöödi tee väljaehitamine, millega luuakse ühendus Randvere tee ja G.H.Schüdlöffeli tee vahel.

Detailplaneeringu avalikes huvide elluviimiseks sõlmiti 17.08.2021 huvitatud isiku ja Viimsi valla vahel notariaalne võlaõiguslik leping. Lepingu kohaselt kohustub detailplaneeringust huvitatud isik ehitama välja planeeringuala teed, teetaristu ja tehnovõrgud ning transpordimaa kinnistud vallale üle andma, välja ehitama mänguväljaku jm taristu ning üldmaa sihtotstarbega kinnistu vallale üle andma.

Detailplaneering on kehtestatud järgmiste kõrvaltingimustega: 1) Vallal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 17.08.2021 sõlmitud notariaalset lepingut nr 1992; 2) Vallal on õigus keelduda detailplaneeringu kohastele ehitistele kasutusloa andmisest, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 17.08.2021 sõlmitud notariaalset lepingut nr 1992, milles on muuhulgas kokku lepitud detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

4. Viimsi vallavalitsuse 20.10.2021 korraldus nr 508 „Lubja küla, Kõrgemaa kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”

Detailplaneeringu ala hõlmab Lubja külas asuv Kõrgemaa kinnistu (katastritunnus 89001:010:1792, pindala 10290 m², maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Kõrgemaa kinnistu on valdavas ulatuses kõrghaljastatud. Kinnistul on 7 väikest ehitist (kämpingumajakesed ja kuivkäimla), läänepoolses küljes läbib ala kraav. Planeeringualaga piirnevad kinnistud: läänes ja põhjas Kõrgemäe põld 7 (maatulundusmaa, lage ala), põhjas Paenurme tee (transpordimaa, vallale kuuluv tee), põhjas ja idas Paenurme tee 43 (elamumaa, hoonestatud väikeelamu ja kõrvalhoonetega) ja Väike-Kõrgemaa (maatulundusmaa) ning lõunas Paenurme tee 39 (maatulundusmaa, hoonestatud talumaja ja kõrvalhoonetega). Juurdepääs Kõrgemaa kinnistule on olemas Paenurme teelt.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 07-20) jagatakse kinnistu kolmeks: moodustatakse üksikelamumaa krunt (1807 m²), loodusliku maa krunt (7990 m²) ja muu loodusliku maa krunt (493 m²). Viimane liidetakse perspektiivis naaberkinnistuga Kõrgemäe põld 7. Üksikelamumaa krundile antakse ehitusõigus ühe üksikelamu (kõrgus kuni 8,5 m) ja kuni kahe abihoone (kõrgus kuni 5 m) ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 360 m². Loodusliku maa krundil võivad säilida olemasolevad majakesed, täiendavat ehitusõigust detailplaneeringuga ei anta.

Detailplaneering on kooskõlas Lubja klindiastangu üldplaneeringuga. Üldplaneering näeb ette ka Paenurme teed ja Aiandi teed ühendava kergliiklustee, mis läbib Kõrgemaa kinnistut lääneservas.

Detailplaneeringuga nähakse ette servituudivajadus 4 m ulatuses kergliiklustee tarbeks. Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 10.06.2021 huvitatud isiku ja Viimsi valla vahel notariaalne kinnistu jagamise avaldus, isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu kohaselt seatakse Kõrgemaa kinnistule valla kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus avalikult kasutatava kergliiklustee ja sellega seotud rajatiste ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks kasutusõiguse alal, mis on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil. Lepingu kohaselt seatakse Kõrgemaa kinnistule valla kasuks ka tähtajatu ja tasuta kasutusõigus sademeveekraavi kasutamiseks, hooldamiseks ja korrashoiuks kasutusõiguse alal.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JUUNI 2021

1. Viimsi Vallavalitsuse 16.06.2021 korraldus nr 279 „Lubja külas, Alajaama tee 10 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala asub Lubja külas kavandatavas elurajoonis Viimsi veetööstusjaama lähedal ja hõlmab Alajaama tee 10 kinnistu (katastritunnus 89001:010:1236, maakasutuse sihtotstarve tootmismaa, pindala 4547 m²). Planeeringuala on ebakorrapärase kujuga, hoonestatud (alal on neli hoonet), kaetud hõreda kõrghaljastusega. Kinnistu piirneb kõikidest külgedest teedega. Juurdepääs planeeringualale toimub Alajaama teelt ja Otsa teelt.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 08-19) jagatakse Alajaama tee 10 kinnistu kaheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse ehitusõigus olemasolevate hoonete laiendamiseks ja uue ärihoone püstitamiseks. Planeeritavad krundi kasutamise sihtotstarbed on: krundil pos 1 – väikeettevõtluse hoone maa (ÄV) ning krundil pos 2 – väikeettevõtluse hoone maa (ÄV), majutushoone maa (ÄM) ja büroohoone maa (ÄB). Lubatud maksimaalne korruselisus on kuni 3 korrust (11 m maapinnast). Planeeritud krundile pos 1 suurusega 887 m² võib ehitada ühe kuni 300 m² ehitisealuse pinnaga kuni 3-korruselise hoone. Planeeritud krundile pos 2 suurusega 3660 m² antakse ehitusõigus neljale hoonele ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1000 m² ja maksimaalse korruselisusega kuni 3 korrust (ühel hoonel 3, ülejäänutel 1 ja 2 korrust).

Juurdepääs kvartalile on planeeritud kõikidelt külgedelt (kokku 7 sissesõitu). Planeeringualale on ette nähtud 66 parkimiskohta. Planeeringulahendus näeb ette lisahaljastuse (puud, põõsad, muruplatsid) rajamise. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb koostada eraldi teeprojekt (sh liikluse, parklate ja ligipääsude lahendamine) ning terviklik haljastuslahendus.

Detailplaneering on kooskõlas Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

MAI 2021

1. Viimsi Vallavolikogu 18.05.2021 otsus nr 21 „Naissaarel, Väikeheinamaa/ Lillängin külas, kinnistu Liliani detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala asub Naissaare läänerannikul Väikeheinamaa külas ja hõlmab kinnistu Liliani (katastritunnus 89001:001:0340, maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 14 303  m²). Planeeringuala piirneb edelast merega, loodest kinnistuga Lillemäe (maatulundusmaa), kirdest kinnistuga Viimsi metskond 92 (maatulundusmaa) ja kagust kinnistuga Ranna-Lepiku (maatulundusmaa). Liliani kinnistu on suuremas osas kaetud metsaga, kinnistu kaguosa on hoonestatud suvila ja abihoonetega. Juurdepääs planeeringualale on olemas Männiku teelt.

Detailplaneeringuga (Skepast & Puhkim OÜ, töö nr 2017-0097) moodustatakse üks üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt ning üks tee- ja tänavamaa sihtotstarbega krunt. Üksikelamumaa krundil fikseeritakse olemasolev ehitusõigus – krundil asuvad olemasolev kahe maapealse korrusega suvila, ühe maapealse korrusega abihoone ja ühe maapealse korrusega abihoone generaatorile, kus toodetakse vajalik elekter – lisaks määratakse juurde ehitusõigus paadikuuri ehitamiseks. Nelja hoone lubatud ehitisealune pind kinnistul kokku on kuni 210 m², millest põhihoone võib olla kuni 130 m² ja abihooned kuni 80 m², sh paadikuur kuni 40 m². Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 7 m ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist ja abihoonetel kuni 5 m. Lisaks on põhijoonisel näidatud võimalus välibasseini rajamiseks. Detailplaneeringuga moodustatav avalikult kasutatav tee- ja tänavamaa krunt antakse üle vallale.

Detailplaneeringu kehtestamisega seoses muutub sama planeeringuala kohta varem Viimsi Vallavalitsuse 07.01.2005 korraldusega nr 7 kehtestatud Naissaare Lääneküla Liliani maaüksuse detailplaneering kehtetuks. Kehtestatud detailplaneering on Naissaare üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

VEEBRUAR 2021

1. Viimsi Vallavolikogu 16.02.2021 otsus nr 10 „Pringi küla, Rohuneeme tee 59d ja Rohuneeme tee 61a detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala asub Pringi küla keskosa läänerannikul ning hõlmab kinnistud Rohuneeme tee 59d (endise nimega Laigari) ja Rohuneeme tee 61a. Planeeringuala piirneb põhjast Suurevälja teega, idast Rohuneeme teega, lõunast ridaelamukruntidega Rohuneeme tee 59a, Rohuneeme tee 59b, Rohuneeme tee 59c ja üksikelamukrundiga Rohuneeme tee 57d ning läänest Tallinna lahega. Planeeringuala kinnistul Rohuneeme tee 61a paikneb ridaelamusektsioon (põhihoone), kinnistul Rohuneeme tee 59d paiknevad mõned abihooned (asuvad ranna ehituskeeluvööndi joonest maismaa pool), valdavas ulatuses aga on see kujundatud haljastuse ja väikevormidega aed-pargiks, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse.

Detailplaneeringuga (K-Projekt AS, töö nr 12146, põhijoonise väljatrükk 28.01.2021) moodustatakse üks 12 998 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt ning määratakse krundi ehitusõigus ühe olemasoleva ridaelamusektsiooni laiendamiseks ja kuni kaheksa alla 60 m² suuruse pinnaga abihoone ehitamiseks. Hoonete lubatud ehitisealune pind on 1500 m² (maapealne, millest 1200 m² põhihoone ja kuni 300 m² abihooned) ja 500 m² (maa-alune). Põhihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,1 m (hoone kahekorruseline osa ja 5,5 m hoone ühekorruseline osa), abihoonetel 5 m. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus rannakindlustuse rajamiseks ning lainekaitsemuulide ja slipi ehitamiseks.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev. Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks lainekaitseparapeti, lainetõkke, lainetagastusrajatise, välisvalgustuse, paadisilla äärse piirdeaia, trepi ja kaldtee ehitamise eesmärgil. Uusi hooneid ehituskeeluvööndi alale ei kavandata.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 16.02.2021 otsus nr 9 „Leppneeme küla, kinnistu Leppneeme tee 95 detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala hõlmab Leppneeme külas asuvad kinnistud Leppneeme tee 95 // Mäeotsa (katastritunnus 89001:003:1506, maakasutuse sihtotstarve elamumaa, pindala 6846 m²), Leppneeme tee 95a (89001:001:1080, tootmismaa, 138 m²) ja Leppneeme tee 95b (89001:001:1471, sihtotstarbeta maa, 139 m²). Planeeringuala piirneb läänest kinnistuga Leppneeme tee 93 // Kõrkja (elamumaa), idast kinnistuga Vana-Sepa (maatulundusmaa), põhjast kinnistuga Lõigu (sihtotstarbeta maa) ja lõunast Leppneeme teega. Reljeefilt on planeeritav krunt ebaühtlane, maapind langeb tugevalt põhja suunas. Leppneeme tee poolses osas paikneb üksikelamu mitme abihoonega.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 03-17, põhijoonise väljatrükk 07.08.2020) moodustatakse kaks üksikelamu maa krunti (2750 m² ja 1700 m²), kaks loodusliku maa krunti (1296 m² ja 1157 m²), üks tee- ja tänavamaa krunt (84 m²) ning üks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt (138 m²). Ühtlasi määratakse üksikelamu maa kruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja sõltuvalt krundi suurusest ühe kuni nelja abihoone ehitamiseks. Üksikelamukruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 400 m² krundil pos nr 1 ja 280 m² krundil pos nr 2, põhihoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus) ja abihoonetel 4,5 m (üks maapealne korrus). Detailplaneeringuga vähendatakse ka ranna ehituskeeluvööndi ulatust vastavalt detailplaneeringu põhijoonisel AP-4 tähistatule.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

DETSEMBER 2020

1. Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsus nr 70 „Lubja küla, kinnistu Lubja tee 2 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala paikneb Lubja külas Pärnamäe tee, Lubja tee ja Aiandi tee ristumiskohal klindipealsel alal, hõlmates kinnistu Lubja tee 2 (89001:010:2564, maatulundusmaa, pindala 7924 m²) ja teedega vahetult piirneva ala (liikluskorralduse lahendamiseks). Planeeringuala on hoonestuseta ja valdavalt kõrghaljastuseta. Planeeringuala piirneb lõunakaartest Pärnamäe tee ja Lubja teega, idast hoonestatud elamukrundiga ning põhjast maatulundusmaa sihtotstarbelise kinnistuga Vanatoa kallak, mis jääb ühtlasi Lubja klindiastangu maastikukaitseala koosseisu. Juurdepääs kinnistule on olemas Lubja teelt.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 03-19) muudetakse Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks. Detailplaneeringuga moodustatakse kaks krunti. Ärimaa sihtotstarbega krundile (pindala 7157 m²) määratakse ehitusõigus ühe kahekorruseline kuni 11 m kõrgusega ärihoone ehitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 1500 m². Planeeringulahendus näeb ette kuni 60 parkimiskohta, maa-aluseid korruseid ei planeerita. Transpordimaa sihtotstarbega krunt (767 m²), kuhu ehitatakse kergliiklustee, võõrandatakse tasuta Viimsi vallale vastavalt 03.12.2020 sõlmitud notariaalsele lepingule nr 4646.

Detailplaneering on Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsus nr 69 „Viimsi alevik, kinnistu Liilia põik 4 detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala asub Viimsi alevikus väljakujunenud hoonestusega elurajoonis ja see hõlmab hoonestatud kinnistu Liilia põik 4 (89001:010:0136, elamumaa, 2000 m²). Planeeringuala piirneb põhjast elamukruntidega Aiandi tee 2d (üksikelamu), Suur-Sepa tee 2, 3 ja 6 ning Väike-Sepa tee 2 ja 4 (korterelamud), idast elamukruntidega Astriõie tee 15 ja Astri põik 11 (ridaelamud), lõunast elamukrundiga Liilia põik 2 (üksikelamu) ja läänest teega Liilia põik.

Detailplaneeringu (Optimal Projekt OÜ, töö nr 330) koostamise eesmärk on õigusliku aluseta püstitatud korterelamu seadustamine ja sellest tulenevalt üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine väikeelamute maast korterelamu maaks. Planeeringualal paikneva maaüksuse piire ja suurust ei muudeta. Ehitusõiguse määramisel on lubatud aluseks võtta olemasoleva hoone ehituslikud näitajad.

Detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise 8,5 m kõrguse korterelamu ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 270 m². Krundile on lubatud ehitada üks hoone. Arvestades, et tegu on mitme korteriga elamuga, on parkimiskohti kavandatud 12. Kuigi korterelamukruntidele Viimsi vallas pole piirded üldjuhul lubatud, on planeeritavale krundile piire siiski ette nähtud, sest krunt asub väljakujunenud hoonestusega üksikelamukvartalis, kus hoonestus, piirded ja teedevõrk moodustavad ühtse arhitektuurse terviku. Piirde suurim lubatud kõrgus on 1,5 m.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsus nr 68 „Prangli saarel, Idaotsa külas, kinnistu Loigu mets 1 detailplaneeringu kehtestamine”

Planeeringuala asub Prangli saarel Idaotsa külas ja hõlmab kinnistu Loigu mets 1 (89001:002:0244, maatulundusmaa, pindala 2,09 ha), mis piirneb läänest Kelnase teega ja idast ranna-alaga. Planeeringuala on hoonestamata ja valdavalt kõrghaljastatud, seda läbib olemasolev sõidutee (Estali tee), mis loob loogilise piiri Idaotsa küla asustusala ja rannikuäärse kaitsemetsa vahel.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 06-18) moodustatakse planeeringualale üks üksikelamu maa kasutamise sihtotstarbega krunt (3300 m²), üks tee ja tänava maa krunt (107 m²) ning üks loodusliku maa krunt (17 472 m²). Üksikelamumaa krundile määratakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 300 m², millest elamu ehitisealune pind on kuni 150 m². Üksikelamu katuseharja suurim lubatud kõrgus maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 7 m ja abihoonetel 4,5 m. Üksikelamu lubatud katusekalle on vahemikus 35–45° ja abihoonetel 25–45°. Planeeritud elamukrundile pääseb juurde kahelt poolt ­– Kelnase teelt ja Estali teelt. Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt on moodustatud kinnistut läbivale Estali teele, mis peale detailplaneeringu kehtestamist antakse üle Viimsi vallale.

Detailplaneering on Prangli saare üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse juhtotstarve planeeringuala läänepoolses küljes, kuhu üldplaneering näeb ette ärimaa, aga planeeritakse üksikelamukrunt. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi seisneb moodustatava teemaa omandamises.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

4. Viimsi Vallavalitsuse 02.12.2020 korraldus nr 745 „Metsakasti küla, kinnistute Riiasöödi tee 30, Sassi, Lauri, Riiasöödi tee ja osaliselt Kesaniidu tee detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala suurus on 14 690 m² ja see hõlmab kinnistud Riiasöödi tee 30 (89001:010:2871, tootmismaa, pindala 4570 m²), Sassi (89001:010:2874, üldkasutatav maa, pindala 1907 m²), Lauri (89001:010:2873, üldkasutatav maa, pindala 1995 m²), Riiasöödi tee (89001:010:2872, transpordimaa, pindala 1877 m²) ja Kesaniidu tee (89001:010:2869, transpordimaa, pindala 4341 m²). Planeeringuala on hoonestamata ning piirneb idast ja lõunast elamutega, põhjast metsa-alaga ning läänest perspektiivse elamualaga. Juurdepääs planeeringualale on olemas Riiasöödi teelt ja Gustav Heinrich Schüdlöffeli teelt.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 02-19) moodustatakse üks kaksikelamumaa sihtotstarbega krunt (pindala 2019 m²), kaks loodusliku maa krunti (3261 m² ja 1791 m²) ning kaks tee ja tänavamaa krunti (3408 m² ja 4211 m²). Kaksikelamukrundile määratakse ehitusõigus ühe kaksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 500 m² (abihoone ehitisealune pind võib olla kuni 20 m²). Kaksikelamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast katuseharja peale on 8,5 m (lubatud on kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus). Abihoonete suurim lubatud kõrgus on 4,5 m (lubatud on üks maapealne korrus). Lubatud katusekalde vahemik on 15–30°. Piirded on kavandatud 1,5 m kõrgused, krundi piiramine ei ole kohustuslik.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

NOVEMBER 2020

1. Viimsi Vallavalitsuse 18.11.2020 korraldus nr 712 „Viimsi vallas, Viimsi alevikus, kinnistu Iirise tee 5 detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringualasse kuulub Viimsi alevikus asuv kinnistu Iirise tee 5 (katastritunnus 89001:010:5120, maakasutuse sihtotstarve elamumaa, pindala 2495 m²). Planeeringuala piirneb elamumaa kinnistutega Iirise tee 3, Levkoi tee 4, ja Levkoi tee 6 ning transpordimaa kinnistutega Viimsi raudtee R1 ja Iirise tee.

Detailplaneeringuga (OÜ Arhitektuuribüroo Haldo Oravas, projekt nr 111118) jagatakse olemasolev hoonestatud elamukrunt kaheks üksikelamu maa sihtotstarbega krundiks suurustega 1247 m² ja 1248 m² ning mõlemale moodustatavale krundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 250 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5 m (kaks korrust) ja abihoonel 5 m (üks korrus). Katuseks on ette nähtud 15–45° kaldega viil- või kelpkatus, harja suund paralleelne või risti krundi piiriga.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 17.11.2020 otsus nr 66 „Leppneeme külas, kinnistute Lännemäe tee 22, Lännemäe tee 23, Lännemäe tee 24, Lännemäe tee 25, Lännemäe tee 25b, Lännemäe tee 27, Neeme ja Lännemäe tee lõik 2 detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala suurus on u 7,7 ha ja see hõlmab Leppneeme külas asuvad kinnistud Lännemäe tee 22 (89001:003:1138), Lännemäe tee 23 (89001:003:1137), Lännemäe tee 24 (89001:003:1158), Lännemäe tee 25 (89001:003:1056), Lännemäe tee 25b (89001:003:1518), Lännemäe tee 27 (89001:003:1164), Neeme (89001:003:1519) ja Lännemäe tee lõik 2 (89001:003:1934). Planeeringuala piirneb põhjast kinnistutega Vinnuniidi mets 1, Lännemäe tee ja Vinnuniidi, idast Lännemäe lahega ja kinnistuga Lännemäe rand, lõunast kinnistutega Vana-Niidi ja Lännemäe tee 21 ning läänest kinnistuga Viimsi metskond 323.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 20-08) moodustatakse kümme üksikelamukrunti (katastris elamumaa), neli loodusliku maa krunti (katastris üldkasutatav maa), kaks muu loodusliku maa krunti (katastris maatulundusmaa), viis metsamaa krunti (katastris maatulundusmaa) ning viis tee ja tänavamaa krunti (katastris transpordimaa). Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntide (suurused vahemikus 1295–2137 m²) ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks. Üksikelamukruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², millest põhihoone (üksikelamu) lubatud ehitisealune pind on kuni 150 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 7,5 m (üks + katusekorrus) ja abihoonetel 4,5 m (üks korrus). Katusekalle on lubatud vahemikus 30–45°, piirde suurim lubatud kõrgus on 1,5 m.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2020 korraldus nr 674 „Pärnamäe küla, kinnistu Kesk-Kaare tee 75 detailplaneeringu kehtestamine“ ja seda muutev Viimsi Vallavalitsuse 02.12.2020 korraldus nr 744 „Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2020 korralduse nr 674 „Pärnamäe küla, kinnistu Kesk-Kaare tee 75 detailplaneeringu kehtestamine“ muutmine“

Planeeringuala asub Pärnamäe külas väljakujunenud elamupiirkonnas Kesk-Kaare tee ääres, hõlmates kinnistu Kesk-Kaare tee 75 (89001:010:2423, elamumaa, 1440 m²). Krunt on ruudukujuline hoonestuseta elamukrunt, kus kõrghaljastusest on vaid kaks kuuske ja neli pihlakat. Krunt piirneb elamumaa sihtotstarbega kinnistutega Kesk-Kaare tee 73, Kesk-Kaare tee 77, Kesk-Kaare tee 81 ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga Mäe. Mäe kinnistu detailplaneering kehtestati Viimsi Vallavolikogu 16.06.2020 otsusega nr 39, millega moodustati 19 krunti, neist 14 üksikelamukrunti.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 07-19) antakse olemasolevale elamukrundile täiendav ehitusõigus. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks suurima lubatud ehitisealune pinnaga 288 m². Üksikelamule ja abihoonele on lubatud üks korrus, maa-aluseid korruseid ette nähtud ei ole. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast katuseharja peale on 5,5 m, abihoonel 5 m. Hoonete lubatavad katusekalded on vahemikus 0–15°.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

OKTOOBER 2020

1. Viimsi Vallavalitsuse 07.10.2020 korraldus nr 584 „Tammneeme küla, kinnistu Tammneeme tee 55 detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala asub Tammneeme küla põhjaosas ja hõlmab kinnistu Tammneeme tee 55 (89001:003:6370, elamumaa, 2330 m²). Planeeringuala piirneb kagust Tammneeme teega, lõunast, läänest ja põhjast kinnistuga Taga-Pearna (89001:003:6520) ning idast kinnistuga Luhaääre tee 3 (89001:003:2220). Planeeringuala asub rannajoonest ca 135 m kaugusel. Planeeringuala kontaktvööndis on hulgaliselt endisaegseid talukohti, valdavalt on tegu siiski nõukogudeaegse elamurajooniga.

Detailplaneeringuga (Raadius Arhitektid OÜ, töö nr 105) säilitatakse krundi kuju ja suurus ning määratakse ehitusõigus ühe põhihoone (kaksikelamu) ja kahe abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 420 m², millest põhihoone ehitisealune pind on 300 m² ja abihoonete ehitisealune pind 120 m² (2 x 60 m²). Kaksikelamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast katuseharja peale on 8,5 m (kaks maapealset korrust), abihoonete suurim lubatud kõrgus on vastavalt 5 m (üks maapealne korrus). Lubatud katusekalde vahemik on 0–45°. Piirded on kavandatud 1,2 m kõrgused, lubatud on võrkpiire ja looduslik hekkpiire.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

SEPTEMBER 2020

1. Viimsi Vallavolikogu 22.09.2020 otsus nr 52 „Pringi küla, kinnistu Uus-Jaani ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala paikneb Pringi küla lääneosas, merest ca 185 m kaugusel, hõlmates kinnistu Uus-Jaani (89001:003:0022, maatulundusmaa, pindala 6497 m²) ja sellega vahetult külgneva lõigu Rummu teest. Kinnistu Uus-Jaani piirneb põhjast Rummu teega, mille ääres asuvad hoonestatud elamukrundid Sireli tee 1, Sireli tee 2 ja Saare tee 1, idast teemaa krundiga Saluveere tee L1, mille ääres asuvad hoonestatud elamukrundid Rummu tee 4 ja Kastani tee 4, lõunast piirneb hoonestatud elamukrundiga Saluveere tee 6 ja läänest hoonestatud elamukrundiga Rummu
tee 2. Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane, ala lääneservas asub kraav. Planeeringu-menetluse alguses oli maa-ala kaetud kõrghaljastusega, menetluse ajal on teostatud harvendusraieid. Planeeringuala puhul on tegu väikeelamukvartali sisese loodusliku haljastuga, millel hoonestust ei ole.

Detailplaneering (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr 2013-12-02DP, põhijoonise kuupäev: 10.01.2018) on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve looduslikust rohumaast väikeelamute maaks (EV) ning tee ja tänavamaaks (LT), sealhulgas muudetakse elamualaks üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohane haljastu.

Detailplaneeringuga moodustatakse viis 1200 m² suurust üksikelamukrunti ning kaks tee ja tänavamaa krunti (416 m² ja 71 m²). Kõikidele elamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 240 m², põhihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus), abihoonel 5,0 m (üks maapealne korrus).

Detailplaneering on kehtestatud järgmiste kõrvaltingimustega: 1) vallal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 22.02.2016 sõlmitud notariaalset lepingut nr 776; 2) vallal on õigus keelduda detailplaneeringu-kohastele ehitistele kasutusloa andmisest, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 22.02.2016 sõlmitud notariaalset lepingut nr 776, milles muuhulgas on kokku lepitud detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JUUNI 2020

1. Viimsi Vallavalitsuse 17.06.2020 korraldus nr 361 „Naissaarel, Lõunakülas/Storbyn külas, kinnistu Rooseni detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala asub Naissaare lõunarannikul Lõunakülas / Storbyn külas ja hõlmab kinnistu Rooseni (89001:001:0390, maatulundusmaa, pindala 13 725 m²). Planeeringuala piirneb põhjast kinnistutega Uus-Glubi (maatulundusmaa), Glubi (maatulundusmaa), Randoli (reformimata riigimaa), Kari (reformimata riigimaa) ja Männiku tee L7 (transpordimaa), idast kinnistuga Kiini (maatulundusmaa), lõunast Tallinna lahega ning läänest kinnistuga Tominga (maatulundusmaa). Planeeringuala on suhteliselt lage üksikute puudega ranna-äärne niiduala, mille reljeef on ebaühtlane, maapind langeb lõuna ja kagu suunas. Kinnistu on hoonestamata, tehnovõrgud puuduvad. Juurdepääs planeeringualale toimub olemasolevalt Männiku teelt.

Detailplaneeringuga (OÜ LOOB Projekt, töö nr ADP-53/16) jagatakse planeeringuala kinnistu kolmeks ning moodustatakse kaks üksikelamumaa krunti suurustega 5408 m² ja 8257 m² ning üks 62 m² suurune tee ja tänavamaa krunt. Mõlemale elamukrundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga 250 m². Põhihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 7 m (kaks korrust), abihoonetel 4 m (üks korrus). Arvestades planeeritavate kruntide rannaäärset asukohta, on detailplaneeringuga määratud ka väikeujuvvahendi randumiskohad (ujuvsillad). Detailplaneering on kooskõlas Naissaare üldplaneeringuga.

Detailplaneering kehtestati kõrvaltingimusega – vallal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 08.06.2016 sõlmitud notariaalset lepingut nr 3884, mille kohaselt on Männiku teele seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus igale isikule pinnastee kasutamiseks jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavolikogu 16.06.2020 otsus nr 39 „Pärnamäe küla, kinnistu Mäe detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab Pärnamäe külas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Mäe (89001:010:0685, pindala 37 752 m²). Kinnistu piirneb loodest Vehema teega, põhjast ja kirdest Pärnamäe teega ning lõunast ja läänest Sooheina tee, Sookaare tee ja Kesk-Kaare tee äärsete elamukruntidega, millest enamus on hoonestatud. Planeeringuala maapind on reljeefilt ebaühtlane, langeb tugevalt lõuna suunas, maapinna kõrguste vahe on keskmiselt 2,5 m. Pärnamäe teelt avanevad unikaalsed kaugvaated Tallinna siluetile. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad ka arheoloogiamälestised „Rootsi kuninga haud“ ja Viimsi I asulakoht (200 eKr – 100 pKr), teisele poole Pärnamäe teed jääb Viimsi II asulakoht.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 01-18) muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast väikeelamute maaks. Detailplaneeringuga moodustatakse 19 krunti, neist 14 on üksikelamukrundid, suurustega vahemikus 1503–2080 m², kaks on loodusliku maa krundid ning kolm tee ja tänavamaa krundid. Elamukruntidele on määratud ehitusõigus ühe ühekorruselise üksikelamu (H=5,0 m) ja kahe ühekorruselise abihoone (H=4,5 m) ehitamiseks, maa-aluseid korruseid ei planeerita. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 20% krundi pindalast, jäädes vahemikku 300–416 m². Kehtestamise kõrvaltingimused: 1) vallal on õigus detailplaneering tunnistada kehtetuks, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 13.10.2016 sõlmitud notariaalset lepingut nr 4167; 2) vallal on õigus keelduda detailplaneeringukohastele ehitistele ehitus- ja kasutusloa andmisest, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 13.10.2016 sõlmitud notariaalset lepingut nr 4167, milles on muuhulgas kokku lepitud detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

MAI 2020

1. Viimsi Vallavalitsuse 27.05.2020 korraldus nr 316 „Haabneeme alevik, kinnistu Rohuneeme tee 41 detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab Haabneeme alevikus asuva riigi omandis oleva kinnistu Rohuneeme tee 41 (katastritunnus 89001:003:1465, maakasutuse sihtotstarve äri- ja transpordimaa, suurus 5904 m²). Planeeringuala piirneb kinnistutega Rohuneeme tee 43a (ärimaa, väljastatud on ehitusluba rannarestorani ehitamiseks), Rannaala (sihtotstarbeta maa), Viimsi metskond 51 (üldkasutatav maa), Viimsi metskond 61 (tootmismaa), Viimsi metskond 91 (maatulundusmaa) ja Viimsi-Rohuneeme tee (transpordimaa). Planeeringualal paikneb parkla ca 30-le autole, ülejäänud ala on rohumaa, kus kasvavad üksikud lehtpuud. Kinnistu keskel paikneb skulptor Seaküla Simsoni skulptuur Kirovi näidiskalurikolhoosi esimehest Oskar Kuulist.

Detailplaneeringuga  (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 10-18) jagatakse planeeringuala kinnistu kaheks ning moodustatakse kaks krunti – üks 1783 m² suurune ärimaa krunt (kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtte maa) ja üks 4121 m² suurune transpordimaa krunt (parkimisehitise maa) avalikult kasutatava parkla ehitamiseks. Ärikrundile on lubatud ehitada üks 600 m² ehitisealuse pinnaga kahe maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone, mille suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 10 m. Hoone suurim lubatud suletud brutopind on 1800 m². Kavandatav ärihoone peab arhitektuurilt sobima kokku Rohuneeme tee 43a krundile projekteeritud rannakohvikuga, kuna hoonete mahud on analoogsed ja nende vahel paiknev parkla seob nad kokku üheks tervikuks.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. Viimsi Vallavalitsuse 20.05.2020 korraldus nr 292 „Rohuneeme küla, kinnistu Rohuneeme tee 144 detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab kinnistu Rohuneeme tee 144 (katastritunnus 89001:003:0718, maakasutuse sihtotstarve elamumaa, pindala 2002 m²), mis on kirde-edela suunaliselt pikaksvenitatud kujuga ca 83 m pikkune elamukrunt, mille lõunaosas kasvab kõrghaljastus, krundi keskel ja põhjaosas asuvad amortiseerunud elamu ja abihoone. Planeeringuala piirneb läänes Viimsi-Rohuneeme teega (riigimaantee 11251), idas hoonestamata elamumaa kinnistutega Madruse tee 2 ja Rootsi tee 1 ning lõunas kinnistuga Rohuneeme tee 142, mis on hoonestatud üksikelamuga.

Detailplaneeringuga (Maarja Style OÜ, töö nr DP 01/15) säilitatakse krundi kuju ja suurus ning määratakse ehitusõigus ühe kaksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Hoonestusala kaugus naaberkruntide piirist on 7,5 m ja teepoolsest piirist 5 m. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m², millest abihoonete ehitisealune pind on kuni 100 m². Kaksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (kaks korrust), abihoonetel 5 m (üks korrus), kaksikelamule on lubatud ehitada üks maa-alune korrus. Arvestades krundi piklikku kuju, on kaksikelamule määratud ka suurim lubatud pikkus, mis on 30 m.

 Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsus nr 35 „Viimsi vallas, Naissaarel, Väikeheinamaa/ Lillängin külas, kinnistu Liiva detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab Naissaare edelarannikul Väikeheinamaa külas asuva kinnistu Liiva (katastritunnus 89001:001:0041, maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 10 411 m²). Planeeringualaga vahetult külgnevad: põhjas Liivaranna kinnistu (maatulundusmaa), idas Sumbergi kinnistu (maatulundusmaa), lõunas ja läänes meri. Liiva kinnistu paikneb endisel küla alal, kus hoonestus paiknes piki rannikut. Liiva kinnistul hoonestust säilinud ei ole.

Detailplaneeringuga (Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ, töö nr 1117) muudetakse maatulundusmaa sihtotstarbega Liiva kinnistu sihtotstarve elamumaaks ning määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu, ühe abihoone ja ühe paadikuuri ehitamiseks. Põhihoonestusala kaugus rannaastangu servast on 50 m, kinnistu kagunurka veekaitsevööndi piirile (20 m) on planeeritud hoonestusala paadikuurile.

Detailplaneering on Naissaare üldplaneeringut muutev. Detailplaneering vastab Naissaare üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele, mis planeeritavas piirkonnas on elamute- ja suvemajade maa. Vastavalt Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjale on Väikeheinamaa külas ranna ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m põhikaardile kantud rannaastangu servast. Kuivõrd planeerimise käigus tekkis vajadus teha ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks – paadikuuri hoonestusala kaugus on 20 m rannajoonest, liigitus detailplaneering Naissaare üldplaneeringut muutvaks.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

4. Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsus nr 32 „Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala suurus on 5773 m² ning see asub Leppneeme külas Reinu tee ja Lännekalda tee nurgas, hõlmates kinnistu Lehe (89001:003:0491, maakasutuse sihtotstarve elamumaa, pindala 3085 m²) ja kinnistu Lehe lähialana käsitletava kinnistu Lännekalda tee / Reinu tee lõik 3 (89001:003:1904, transpordimaa, pindala 2688 m²). Planeeringuala piirneb põhjast Reinu teega, läänest Lännekalda teega, idast Reinu tee 114 kinnistuga ja lõunast reformimata riigimaaga. Kinnistu Lehe on hoonestamata ja rohke kõrghaljastusega.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, töö nr 01-19) moodustatakse üks üksikelamumaa sihtotstarbega krunt suurusega 3030 m² ning kolm tee- ja tänavamaa sihtotstarbega krunti. Üksikelamumaa sihtotstarbega krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m².

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev, sest moodustatava üksikelamumaa krundi suurus 3030 m² ei vasta üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt on üksikelamukrundi vähim lubatud suurus planeeritavas piirkonnas 3300 m². Kuivõrd kinnistuga piirnev valla omandis olev Lännekalda tee / Reinu tee on väga kitsas ning seda on ohutu liikluse tagamiseks ja teehoolde teostamiseks vaja laiendada, siis määratakse detailplaneeringuga osa kinnistu Lehe koosseisust teemaaks, mis antakse tasuta valla omandisse. Samuti nähakse ette planeeritaval kinnistul paikneva avalikes huvides vajaliku, igapäevaselt kasutatava ja sadeveesüsteemi osaks oleva Reinu tee äärse eesvoolukraavi avaliku kasutuse servituut. Sellest tulenevalt on liigilt üldisema planeeringu detailplaneeringuga muutmine põhjendatud ja kooskõlas ülekaaluka avaliku huviga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

APRILL 2020

1. 28.04.2020 otsus nr 26 „Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala asub Randvere küla põhjaosas Tammneeme küla piiril, kahe tiheasustusala vahelisel metsa-alal hajaasustuses. Planeeringuala suurus on ligikaudu 15,29 ha ja see hõlmab kinnistu Tammelaane (89001:003:1939, maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa, suurus 13,30 ha) ja osaliselt (u 1,98 ha) reformimata riigimaa. Põhjast ja kirdest piirneb planeeringuala Muuga lahega, omades rannajoont ca 320 m pikkuses lõigus. Planeeringuala piirneb järgmiste katastriüksustega: Mereääre tee 62 (89001:003:0153), Mäeotsa (89001:003:1748), Tammemetsa (89001:003:1105), Tiitsu tee 5 (89001:003:1938), Tiitsu tee 7 (89001:003:1468), Tammekivi tee (89001:001:0561), Tammekivi tee L1 (89001:001:0559), Tammekalda tee L1 (89001:001:0565) ja Tammeranna (89001:001:1634).

Detailplaneeringuga (Skepast&Puhkim OÜ, projekt nr 2017_0018) moodustatakse üheksa üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti suurustega vahemikus 3300–3434 m², millele määratakse ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H=8,5 m) ja kuni kahe ühekorruselise abihoone (H=5,0 m) ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 250 m² põhihoonele ja sõltuvalt krundist 50–100 m² abihoonetele. Lisaks moodustatakse üks 11 085 m² suurune loodusliku maa kasutamise sihtotstarbega krunt avaliku tee ja puhkeala ehitamiseks ranna-alale (pingid, kiige, prügikastid jmt püstitamiseks ning rannakindlustuse rajamiseks), kaks loodusliku maa krunti avalikult kasutatava terviseraja ehitamiseks, kolm loodusliku maa krunti ja kaks tee- ja tänavamaa krunti alljärgnevate kõrvaltingimustega: 1) vallal on õigus detailplaneering tunnistada kehtetuks, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 04.09.2019 sõlmitud notariaalset lepingut nr 1809; 2) vallal on õigus keelduda detailplaneeringu kohastele ehitistele kasutusloa andmisest, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud 04.09.2019 sõlmitud notariaalset lepingut nr 1809, milles on muuhulgas kokku lepitud detailplaneeringu elluviimise tegevuskavas.

Detailplaneering on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 28.04.2020 otsus nr 25 „Viimsi vallas, Naissaarel, Väikeheinamaa/Lillängin külas, Ranna-Heinamaa maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab Naissaare edelarannikul Väikeheinamaa külas asuva kinnistu Ranna-Heinamaa (katastritunnus 89001:001:0160, sihtotstarve maatulundusmaa, suurus 11 650 m²). Kinnistul asub ajalooline ehituskoht, algsetest hoonetest on säilinud ainult kelder. Hiljem on endisaegsetele vundamentidele rajatud suvila ja kaks abihoonet ning kinnistut läbivale kraavile on ehitatud puitsild. Kinnistut läbib Männiku tee.

Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 57-05) moodustatakse kolm krunti, millest 6043 m² on metsamaa krunt, 336 m² tee- ja tänavamaa krunt ning 5271 m² on elamukrunt. Elamukrundile on määratud ehitusõigus ühe hooajalise elamu (suvila) ja nelja abihoone (sh paadikuur) ehitamiseks, metsamaa krundile on lubatud ehitada kuni 50 m² ehitisealuse pinnaga abihoone, mis on kavandatud metsahooldustöödeks vajaliku tehnika ja tööriistade hoidmiseks, tee- ja tänavamaa krunt võõrandatakse tasuta vallale.

Detailplaneeringuga vähendatakse ehituskeeluvööndit paadikuuri osas kuni 5,4 meetrini põhikaardile kantud rannaastangu servast (18,9 m kaugusele merepoolsest katastriüksuse piirist), millest tulenevalt liigitub detailplaneering üldplaneeringut muutvaks. Muus osas on detailplaneering kehtiva Naissaare üldplaneeringuga ja üldplaneeringut täpsustava Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. 01.04.2020 korraldus nr 198 „Viimsi vallas, Naissaarel, Väikeheinamaa/Lillängin külas kinnistu Kalda-Lepiku detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala asub Naissaarel Väikeheinamaa külas ja hõlmab kinnistu Kalda-Lepiku (89001:001:0115, maatulundusmaa, pindala  11 164 m²). Planeeringuala piirneb lõunast merega, põhjast RMK metsaalaga ning idast ja läänest hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega Jõesaare ja Ranna-Lepiku. Planeeringuala jääb ajaloolise küla asukohale, kus hoonestus paiknes valdavalt piki rannikut.

Detailplaneeringuga (OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo töö nr 1831) moodustatakse üks elamumaa krunt (10 586 m²) ja üks transpordimaa krunt (574 m²). Transpordimaa krunt antakse üle vallale. Valla eesmärk on omandada järk-järgult Männiku teemaa, mis on ajalooline külatee – juurdepääs paljudele kruntidele. Elamumaa krundile määratakse ehitusõigus ühele suvilale ja kahele abihoonele (sauna ehitamiseks ja olemasoleva keldri renoveerimiseks) suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 200 m², millest suvila ehitisealune pind võib olla kuni 100 m². Suvila suurim lubatud kõrgus on 7,0 m, abihoonel 5,0 m. Hoonete ja rajatiste lubatud katusekalded on 20­–45 kraadi.

Detailplaneering on kooskõlas Naissaare üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

4. 01.04.2020 korraldus nr 197 „Viimsi vallas, Pärnamäe külas, kinnistu Kesk-Kaare tee 79 detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab Pärnamäe külas väljakujunenud elamupiirkonnas asuva kinnistu Kesk-Kaare tee 79 (89001:010:2425, elamumaa, pindala 1341 m²). Krunt on ruudukujuline, hoonestuseta ja loodusliku rohumaaga. Krunt piirneb põhjast, läänest ja lõunast elamukruntidega Kesk-Kaare tee 77, Kesk-Kaare tee 81 ja Kesk-Kaare tee 85. Juurdepääs krundile on Kesk-Kaare teelt.

Detailplaneeringuga (QP Arhitektid OÜ töö nr QP-19-04) määratakse ehitusõigus ühele üksikelamule ja ühele abihoonele ehitisealuse pinnaga kuni 260 m², sh abihoonele kuni 30 m². Üksikelamule on lubatud kaks maapealset korrust suurima lubatud kõrgusega kuni 7,5 m ja üks maa-alune korrus suurima lubatud sügavusega kuni 3,5 m. Abihoonele on lubatud üks maapealne korrus suurima lubatud kõrgusega kuni 4,0 m.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

Seoses antud detailplaneeringu kehtestamisega muutus sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering osaliselt kehtetuks – kinnistul Kesk-Kaare tee 79 kehtinud „Soosepa tee, Lageda tee, Vehema tee ja Pärnamäe tee vahelise ala detailplaneering“ (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10.02.2004 otsusega nr 24) muutus nimetatud kinnistu osas kehtetuks.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

VEEBRUAR 2020

1. 26.02.2020 korraldus nr 112 „Leppneeme küla, Leppneeme tee 75//Kuusiku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“

Planeeringuala hõlmab hoonestatud kinnistu Leppneeme tee 75 // Kuusiku (katastritunnus 89001:003:0689, maakasutuse sihtotstarve elamumaa, suurus 13 596 m²). Planeeringuala piirneb idas Leppneeme teega (riigimaantee), põhjas kinnistuga Leppneeme tee 77 // Laane (elamumaa), loodes kinnistuga Mäelaane (maatulundusmaa), läänes kinnistuga Hundiuru tee 9 (elamumaa) ja edelas Hundiuru teega (Viimsi vallale kuuluv tee).

Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 336) moodustatakse kaks elamumaa sihtotstarbega krunti. Krundile pos 1 (10 218 m²) määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja nelja abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 350 m², krundile pos 2 (3378 m²) määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 250 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 m ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist, abihoonetel 5,0 m.

Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JAANUAR 2020

1. 14.01.2020 otsus nr 6 "Viimsi alevikus, kinnistu Vehema tee 5 detailplaneeringu kehtestamine"

Planeeringuala hõlmab Vehema tee 5 kinnistu (katastritunnus 89001:010:2849, pindala 3260 m², maakasutuse sihtotstarve tootmismaa), mis asub Viimsi alevikus. Kinnistul paikneb puurkaev-pumbamaja, mis on tänaseks kasutusest väljas. Planeeringuala piirneb idast kinnistuga Vikerkaare tee 1, kirdest kinnistuga Vikerkaare tee 3, põhjast kinnistuga Aiandi tee 26, läänest ja lõunast munitsipaalomandis olevate teekinnistutega Aiandi tee L1, Vehema tee L1 ja Vehema tee. Planeeringuala on valdavalt kõrghaljastuseta, planeeringuala edelanurgas kasvab tamm, mis kuulub DP kohaselt säilitamisele.

Detailplaneeringu (Ehitusõigus OÜ töö nr 17040) lahendus on kehtivat Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarve perspektiivsest väikeelamute maast korterelamute- ja ärimaaks. Ka menetluses oleva Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneeringu järgi paikneb planeeritav ala äri- ja elamumaa juhtotstarbega maal, mis lubab Vehema tee 5 kinnistule planeerida äripindadega korterelamu. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise peamine avalik huvi seisneb Vehema tee äärde kavandatava kergliiklustee jaoks krundi moodustamises ja selle tasuta vallale võõrandamises.

Detailplaneeringuga moodustatakse üks 3163 m² suurune korterelamu- ja ärimaa krunt (EK 80% ja Ä 20%) ning Vehema tee teemaa laiendamiseks ja kergliiklustee ehitamiseks üks 103 m² suurune tee- ja tänavamaa krunt (LT 100%). Korterelamu- ja ärimaakrundile määratakse ehitusõigus ühe neljakorruselise äripindadega korterelamu püstitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 950 m² hoone maapealsel osal ja 1600 m² hoone maa-alusel osal. Lubatud on üks maa-alune korrus, hoonesse kavandatavate äripindade osakaal on vähemalt 20% hoone mahust. Korterelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 12,5 meetrit (abs. H=59,0 meetrit).

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis
• Tehnovõrkude koondplaan

DETSEMBER 2019

1. 10.12.2019 otsus nr 66 "Lubja külas, kinnistute Allika, Randvere tee L6 ja Randvere tee 28 detailplaneeringu kehtestamine"

Planeeringuala, mille suurus on u 6,1 ha, asub Viimsi vallas Lubja külas Randvere tee ja Lubja klindiastangu vahelisel maa-alal, hõlmates maatulundusmaa sihtsotstarbega kinnistu Allika (89001:001:0728, 56 726 m²), transpordimaa sihtotstarbega kinnistu Randvere tee L6 (89001:001:0729, 127 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Randvere tee 28 (89001:010:3705, 3815 m²). Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega, on valdavalt hoonestuseta ning jääb valdavas ulatuses Haabneeme-klindiastangu maastikukaitsealale (kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt).
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 09-18) muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed perspektiivsest väikeelamute maast üldkasutatavate hoonete maaks (A) ja metsamajandusmaast üldmaaks (puhkeotstarbeliseks maaks – AP) ning osaliselt üldkasutatavate hoonete maaks (A). Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise avalik huvi seisnes eesmärgis ehitada koolihoone piirkonda, mis on selleks juba ette valmistatud ja valdavalt haridusasutustega hoonestatud.

Detailplaneeringuga moodustatakse kaks krunti: üks haridus- ja lasteasutuse maa (50%) ja puhke- ja spordirajatise maa (50%) krunt (pos 1) ning üks puhke- ja spordirajatise maa (95%) ja haridus- ja lasteasutuse maa (5%) krunt (pos 2). Krundile pos 1 määratakse ehitusõigus huvikooli ehitamiseks ning krundile pos 2 määratakse ehitusõigus endiste militaarobjektide ümberehitamiseks olemasolevas mahus kunsti-, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmiseks mõeldud hooneteks. Lisaks määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus Karulaugu tervisespordiraja pikendamiseks, kõnniteede ehitamiseks ja endise tuletõrjeveehoidla rekonstrueerimiseks. Detailplaneeringuga määratud ehitusõigus huvikooli hoonele lähtub arhitektuurikonkursi võidutööst, mille võitis Kavakava Arhitektuuribüroo töö „Robin“.

Planeeritava koolihoone krundi (pos 1) ehitisealune pind on 4500 m² (koolihoone suletud brutopind on 12 000 m² ja kinnistul asuvatel muudel objektidel – tuletõrjeveehoidla, mahuti ja pumbamaja – 60 m²). Hoone maapealsete korruste suurim lubatud arv on 4 (neli), kuid koolihoone on põhimahus siiski 2-korruseline, 4-korruseline hooneplokk asub hoone keskosas. Detailplaneeringuga on lubatud ka üks maa-alune korrus. Koolihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 31,0 m. Krundil pos 2 on lubatud olemasolevate mahutite rekonstrueerimine, suurim lubatud ehitisealune pind on 1200 m², suurim lubatud korruste arv on 3 (kolm).

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 04.12.2019 korraldus nr 749 "Laiaküla, Muuga põik 4a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine"

Planeeringuala hõlmab kinnistu Muuga põik 4a (katastritunnus 89001:001:0204, suurus 11 130 m², sihtotstarve 100% elamumaa), mis asub Viimsi valla lõunaosas Laiakülas. Kinnistu on hoonestatud ühe üksikelamu ja ühe abihoonega ning kõrghaljastatud. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega: põhjas Muuga põik (transpordimaa), idas Muuga põik 6 (elamumaa), kagus Uus-Kaarle (maatulundusmaa), edelas Käspre (maatulundusmaa), läänes Ees-Kaarle (maatulundusmaa) ja loodes Muuga põik 4 (elamumaa).

Detailplaneeringuga (Casa Planeeringud OÜ töö nr 12/17) moodustatakse kuus üksikelamukrunti (suurused vahemikus 1501–1843 m²), üks tootmismaa krunt reoveepumpla tarbeks (suurus 90 m²) ja juurdepääsude tagamiseks üks transpordimaakrunt (suurus 1569 m²), mis võõrandatakse tasuta vallale. Üksikelamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud korruselisus üksikelamul on kuni kaks maapealset korrust (kuni 8,5 m), abihoonel üks korrus (kuni 5,0 m). Detailplaneeringuga lahendatakse muuhulgas planeeringualale juurdepääsud, liikluskorraldus, kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja haljastus.

Detailplaneering vastab üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele, mis planeeritavas asukohas on väikeelamute maa, samuti vastab detailplaneering üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt on planeeritava piirkonna üksikelamukrundi vähim lubatud suurus 1500 m². Detailplaneeringu eesmärk ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, kuivõrd ei asu rohevõrgustiku aladel. Planeeritav ala asub tiheasustuses, kus ehitamise aluseks on üldplaneeringu kohaselt kehtiv detailplaneering.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

SEPTEMBER 2019

1. 10.09.2019 otsus nr 56 "Prangli saar, Kelnase küla, kinnistu Tiitovi detailplaneeringu kehtestamine"

Detailplaneeringuga on hõlmatud kinnistu Tiitovi (89001:002:0432, pindalaga 3404 m²), mis asub Prangli saarel Kelnase külas, Kelnase sadamast umbes 200 m kaugusel lõunas. Planeeritav ala piirneb rannaga ja asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 10-16) tehakse ettepanek Prangli saare üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise osas, kinnistu Tiitovi jagamiseks 3-ks üksuseks, 1 üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krundi  (2222 m² - pos 1), 1 hooajalise kasutusega elamumaa sihtotstarbega krundi (704 m² - pos 2) ja 1 tee ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krundi (478 m² - pos 3) moodustamiseks ning ehitusõiguse määramiseks elamukrundile pos 1 ühe 7,0 m kõrguse üksikelamu ja viie 4,5 m kõrguse abihoone (ehitusalune pindala kokku 150 m²) ehitamiseks ja elamukrundile pos 2 ühe 7,0 m kõrguse suvila ja 4,5 m kõrguse abihoone (ehitisealune pind kokku 80 m²) ehitamiseks. Detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti Tallinna notari Tarvo Puri büroos 04.04.2019 isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping detailplaneeringu kohase tee ja tänavamaa krundi (pos 3) isikliku kasutusõigusega koormamiseks valla kasuks (kuivõrd kinnistu omanik soovis jätta tee eraomandisse, samas aga on see ainukeseks juurdepääsuks 2-le teega piirnevale suvilakrundile ning rannale), tee rajamiseks, hooldamiseks, ümberehitamiseks, liikluse korraldamiseks ning kõikide perspektiivsete tehnovõrkude ja teega seotud taristu rajamiseks, omamiseks ja hooldamiseks ning transpordimaa kaevetööde ning tehnovõrkudega seotud ümberehitustööde teostamiseks ja tee avalikuks kasutamiseks.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

AUGUST 2019

1. 27.08.2019 korraldus nr 510 "Lubja küla, Paevälja tee 2 ja Paevälja tee 4 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine"
Planeeringuala suurus on 4997 m² ja see paikneb Lubja külas, klindipealsel alal, hõlmates elamumaa sihtotstarbega Paevälja tee 2 (89001:010:3653) ja Paevälja tee 4 (89001:010:3655) kinnistuid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritava ala jagamine kolmeks üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja ühe abihoone rajamiseks. Kolme moodustatava krundi suurused on 1624 m², 1624 m² ja 1749 m².
Detailplaneeringus arvestatakse üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ tingimusi. Piirkonna üksikelamukrundi minimaalne lubatud suurus on 1500 m². Detailplaneeringuga kavandatav vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele, mis planeeritavas piirkonnas on väikeelamute maa (EV). Kehtiva Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu järgi on planeeringualale kavandatud ridaelamumaa (kehtiva detailplaneeringuga on krundile lubatud kuni 6 ridaelamuboksi). Ridaelamumaale üksikelamute kavandamine vastab kehtivale üldplaneeringule.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 6.08.2019 korraldus nr 455 "Haabneeme alevik, Heki tee, Kaluri tee, Randvere tee ja Heldri tee vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud kinnistud Kesk tee 1 (89001:010:6700), Mereranna tee (89001:010:3473), Heki tee (89001:010:3687), Mereranna tee 6 (89001:010:6680), Mereranna tee 4 (89001:010:6670), Mereranna tee 2 (89001:010:6660), Mereranna tee 2a (89001:010:4580), Randvere tee 15 (89001:010:6820), Randvere tee 13 (89001:010:8480), Kaluri tee 2a (89001:010:3586), Kaluri tee 2 (89001:010:7770), Kaluri tee 4 (89001:010:7780), Kaluri tee 6 (89001:010:7850), Kaluri tee 8 (89001:010:6830), reformimata riigimaa Kaluri tee servas (Kaluri tee 4 piirneval lõigul), reformimata riigimaa (Heki tee ja Kuunari tee ristmikul) ja reformimata riigimaa (Mereranna 4 sisetee servas). Detailplaneeringu koostamine oli põhjustatud korterelamute kruntidel paiknevatele LED tänavavalgustusrajatistele servituudi määramise vajadusest. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 08-18, põhijoonise väljatrükk: 10.06.2019) määratakse servituudialad planeeringuala elamukvartali teenindamiseks vajalikele tehnovõrkudele, s.h tänavavalgustusrajatiste ehitamiseks vajalikele maa-aladele.
Detailplaneeringu ülesandeks oli fikseerida kõnealuse taristu, eeskätt OÜ Keskkonnaprojekt 27.03.2018 tööga nr 1772 „Haabneeme aleviku tänavavalgustuse renoveerimisprojekt“ projekteeritud tänavavalgustuse kaabelliinide (LED valgustid) paiknemine ja määrata nendele servituudialad. LED-tänavavalgustuse rajamist finantseeriti ülekaalukas osas EL struktuurifondide „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” tegevuse alt ning sellega uuendati tänavavalgustuse lahendust ning tõsteti piirkonna turvalisust ja liiklusohutuse taset. Detailplaneeringu ülesandeks ei olnud määrata uut ehitusõigust hoonetele (ehitisregistri andemete alusel fikseeriti üksnes olemasolev olukord) ega muuta kruntide kasutamise sihtotstarbeid. Üksnes AS-ile Rannapere Pansionaat kuuluv kinnistu, aadressiga Kesk tee 1, jagati kolmeks ning moodustati üks hoolekandeasutuse maa krunt ja kaks tee- ja tänavamaa krunti, et laiendada Heldri tee teemaad (pos 18a) ja planeerida kinnistu lõunaossa ida-lääne suunaline jalgtee krunt (pos 12). Detailplaneeringut menetleti vastavuses Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringutega „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ ja „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. 6.08.2019 korraldus nr 454 "Pringi külas, kinnistute Rohuneeme tee 56 ja Rohuneeme tee 56a detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud Rohuneeme tee 56 (89001:003:6690) ja Rohuneeme tee 56a (89001:003:6700). Planeeringuala suurus on 5129 m² ja see asub Pringi küla läänerannikul. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väikeelamute maa juhtotstarbega alal tiheasustuses, kus üksikelamukrundi vähim lubatud suurus vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ on 1200 m², suurim lubatud täisehitus 20%. Planeeringuala kruntidele kehtestas Viimsi Vallavalitsus 4.05.1999 korraldusega nr 887 „Viimsi vald, Pringi küla, Rohuneeme tee 56/56a detailplaneeringu“, mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse, kuna seni kehtinud detailplaneering on vananenud, sisaldab hulgaliselt vastuolusid ega ole kooskõlas kehtivate normide ja planeeringuala kruntide piiride ning kujuga, mistõttu ei saa seda ehitamise alusena enam arvestada. Detailplaneeringuga (OÜ Arhitektibüroo Orub töö nr 503, põhijoonise väljatrükk: 4.06.2018) moodustatakse 3 üksikelamukrunti, suurustega 1549 m² (pos 1), 1462 m² (pos 2) ja 2121 m² (pos 3) ning määratakse krundi ehitusõigus 1 põhihoone (üksikelamu) ja olenevalt krundi suurusest 2-3 abihoone püstitamiseks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 310 m² (pos 1), 290 m² (pos 2) ja 420 m² (pos 3). Põhihoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m, abihoonetel 5,0 m. Mahasõidud elamukruntidele on planeeritud kruntidega lõunast piirnevalt Tammesalu teelt.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JUULI 2019

1. 2.07.2019 korraldus nr 403 "Äigrumäe küla, kinnistu Äigrumäe tee 6 (endise nimega Liipa) detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering on koostatud Viimsi vallas Äigrumäe külas asuval 9010 m² suurusel elamumaa sihtotstarbega kinnistul, aadressiga Äigrumäe tee 6 (89001:010:2290), mille endine nimi oli Liipa. Planeeritav kinnistu asub Pärnamäe kalmistu vahetus naabruses väljakujunenud hoonestusega elamukvartalis ning piirneb idast perspektiivse elamukvartaliga, mis planeeriti juba 1997.a, kuid on juurdepääsutee puudumise tõttu ehitamata. Käesoleva korraldusega kehtestatava detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine kaheks üksikelamukrundiks, et lõpetada krundil asuvate hoonete omanike kaasomand, ühtlasi määratakse kruntide ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning lahendatakse juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Detailplaneering vastab liigilt üldisematele planeeringutele.
Detailplaneeringuga (OÜ RE Plan töö nr 030/2016, põhijoonise väljatrükk 09.09.2018) moodustatakse 2 võrdse suurusega (4505 m²) üksikelamukrunti ja määratakse kruntide ehitusõigus 1 üksikelamu ja krundile pos nr 1 nelja abihoone ja krundile pos nr 2 kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (2 korrust) ja abihoonetel 5,0 meetrit (1 korrus). Suurim lubatud ehitisealune pind mõlemal krundil on 300 m², suletud brutopind 600 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JUUNI 2019

1. 18.06.2019 otsus nr 44 "Metsakasti külas, Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vahelise ala (kinnistutel Uus-Kaevu ja Nahka 3 - II etapp) detailplaneeringu kehtestamine"
Kehtestatud detailplaneering hõlmab osalist maa-ala Viimsi Vallavolikogu 19.01.2010 otsusega nr 4 algatatud „Metsakasti küla, Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vahelise ala detailplaneeringu“ alast - kinnistud Uus-Kaevu (endise nimega Kaevu II) ja Nahka 3.
Detailplaneeringuga (Linnaruumi OÜ töö nr 14/10) tehakse ettepanek Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ muutmiseks osas, millega on kehtestatud, et üksikelamukrundi vähim lubatud suurus rohevõrgustiku puhveralal on 3300 m². Planeeringuala kinnistute katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, „Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu“ kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamumaa. Detailplaneeringuga moodustatakse 39316 m² suurusele planeeringualale, (mis asub Metsakasti külas, põhja-lõuna suunaliselt endise aiandusühistu Maardu II ja raudtee vahelisel maa-alal ning ida-lääne suunaliselt Katkuniidu tee ja kaitsemetsa vahel), 25 krunti, millest 21 üksikelamukrunti, suurustega vahemikus 1206 m² - 1490 m², 3 tee ja tänavamaa krunti ja 1 üldmaa krunt - haljasala maa. Üksikelamukruntidele määratakse ehitusõigus 1 üksikelamu ja 1 abihoone ehitamiseks, üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m, abihoonel 5,0 m. Krundi suurim lubatud ehitusalune pind sõltuvalt krundi suurusest jääb vahemikku 240 m² - 300 m². Vastavalt Tallinna notar P.Pärna notaribüroos 21.08.2017 sõlmitud võlaõiguslikule lepingule (reg. valla notariaallepingute registris 22.08.2017 nr 2-10.2/584) kohustub detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik omal kulul välja ehitama ja vallale tasuta üle andma detailplaneeringu kohased avalikult kasutatavad teed (s.h tänavavalgustuse, sademevee ärajuhtimiseks vajalikud rajatised ning tee juurde kuuluva projektikohase haljastuse), samuti avalikult kasutatava reljeefse terviseraja koos võimaliku kelgumäega.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 11.06.2019 korraldus nr 343 "Laiaküla, Uus-Käspre kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Laiakülas asuv Uus-Käspre kinnistu (89001:010:1604) ja osaliselt, Uus-Käspre kinnistuga külgnevates lõikudes Narva maantee T12 (89001:010:2586) kinnistu, planeeritava ala suurus on ligikaudselt 11000 m².
Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 303) moodustatakse 4 krunti: 3745 m² äri- ja keskkonnasõbraliku tootmise hoone maa krunt (planeeringus pos 1), 1856 m² kaitseotstarbelise metsamaa krunt (planeeringus pos 3), 1319 m² kaitseotstarbelise metsamaa krunt (planeeringus pos 4) ja 334 m² kergliiklusmaa krunt (planeeringus pos 2). Äri- ja keskkonnasõbraliku tootmise hoone maa krundile võib ehitada 2 maksimaalselt 3-korruselist hoonet ehitisealuse pinnaga kuni 1745 m². Detailplaneering näeb ette ka parkla (avalikuks kasutuseks 10 kohta), kergliiklustee (pos 2) ja matkaraja ehitamise (pos 4), pos 2 ja 4 antakse vallale tasuta üle (vastavalt sõlmitud notariaalsele lepingule: Leping AT nr 2532, 18.12.2018, notar Liivi Laos).
Detailplaneeringuga kavandatav vastab Äigrumäe küla, Laiaküla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarvetele, mis planeeritavas piirkonnas on äri- ja büroohoonete maa ning kaitsemetsa maa. Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, planeeritav hoonestuse maht ei vähenda rohevõrgustiku ala ja haljastu nr 31 paiknemine fikseeritakse eraldiseiva krundina.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

MAI 2019

1. 21.05.2019 otsus nr 37 "Lubja külas, kinnistu Pärtlepõllu detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga kehtestati Lubja külas, Kallaku, Serva ja Pärtlepõllu maaüksuste detailplaneering Pärtlepõllu (89001:001:0388) elamukvartali osas (Linnaruumi OÜ töö nr 2579/16, põhijoonise väljatrükk 05.02.2019). Detailplaneeringuga muudetakse 92732 m² suurusel planeeringualal Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast (põllumajandusmaast) osaliselt väikeelamute maaks, jagatakse maa-ala kruntideks ning moodustatakse 26 üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti, suurustega vahemikus 1500 m² - 2103 m², üks 1542 m² suurune kultuuri- ja spordiasutuse maa kasutamise sihtotstarbega krunt  vabaaja veetmiseks ning mängu- ja spordiväljaku rajamiseks, s.h 150 m² ehitisealuse pinnaga 1-korruselise teenindushoone püstitamise võimalusega, üks 37062 m² suurune haljasala maa kasutamise sihtotstarbega krunt, mis jääb Mäealuse maastikukaitseala koosseisu ja 3 tee- ja tänavamaa krunti, mis pärast väljaehitamist antakse tasuta valla omandisse. Üksikelamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe 2 maapealse korruse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu (H = 8,5 m) ja kahe abihoone (H = 4,0 m) ehitamiseks. Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 21.05.2019 otsus nr 33 "Randvere küla, kinnistu Nahka (endise nimega Nahka 1) detailplaneeringu kehtestamine"
Planeeringuala (89001:010:0033, suurusega 1400 m²) asub Randvere külas Randvere tee ja Muuga tee ringristmiku ääres, endiste suvilaühistute Aiaotsa ja Korall vahetus naabruses. Kinnistu on hoonestuseta, valdavalt lage, kõrghaljastuseta maa, alale ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut. Detailplaneeringuga (ILM ARHITEKT OÜ töö nr 04/09, põhijoonise kuupäev: 14.11.2018) tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks väikeelamute- ja liiklusmaast ärimaaks ja krundi ehitusõiguse määramiseks 2 maapealse korruse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 256 m². Ärihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m, krundile on lubatud ehitada 1 hoone.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

APRILL 2019

1. 23.04.2019 otsus nr 23 "Tammneeme külas, kinnistu Uus-Põldmäe detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringu alasse kuulub 5108 m² suurune kinnistu Uus-Põldmäe (89001:003:0353), mis asub Tammneeme külas Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi aegse tootmisala (nn. segusõlme) vahetus naabruses ning jääb Tammneeme tee ja Randvere tee vahelisele maa-alale. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus, hoonestus puudub, kinnistu kohal asub elektri 10 kV õhuliin, mis detailplaneeringuga asendatakse maakaabelliiniga. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 09-17) tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks looduslikust rohumaast osaliselt väikeelamute maaks, lisaks üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ muutmiseks osas, millega on sätestatud, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma elamumaal. Detailplaneeringuga moodustatakse üks 2730 m² suurune kaksikelamukrunt, 2066 m² suurune loodusliku maa krunt ja üks 312 m² suurune tee- ja tänavamaa krunt ning määratakse elamukrundi ehitusõigus 1 kaksikelamu ja 2 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m², kaksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (2 korrust), abihoonetel 5,0 m. DP kehtestamise avalik huvi seisneb loodusliku haljasmaana säilitatava roheala krundi ja Tammneeme tee äärde kergliiklustee ehitamiseks planeeritava krundi tasuta vallale võõrandamises, et tagada maade avalik kasutus. DP-ga on kujundatud naaberaladega harmoneeruv ruumiline terviklahendus, mis arvestab tasakaalustatult piirkonna ehitatud ja planeeritud keskkonda.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 9.04.2019 korraldus nr 200 "Rohuneeme küla, kinnistute Väike-Miku ja osaliselt Mikumetsa detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab Rohuneeme külas asuvaid kinnistuid Väike-Miku (89001:003:1035) ja osaliselt Mikumetsa (89001:003:0740). Planeeringuala suurus on 3050 m², mõlema kinnistu maakasutuse sihtotstarve katastris on maatulundusmaa. Planeeritav ala asub Rohuneeme tee ja perspektiivse Viikingi tee jätkukoridori vahelisel maa-alal, planeeringualast lõunas, läänes ja põhjas asub olemasoleva ja planeeritud hoonestusega elamupiirkond, ida pool aga asub rohevõrgustiku alale jääv metsamassiiv, mida pole tulevikus kavas hoonestusalaks planeerida. Detailplaneeringuga hõlmatud kinnistute maakasutuse juhtotstarve Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on väikeelamute maa, kus üksikelamukrundi vähim lubatud suurus on 1200 m².
Detailplaneeringuga (MiHo OÜ töö nr 26-18, põhijoonis: 29.03.2019) moodustatakse 2 üksikelamukrunti suurustega 1200 m², 1 ehitusõiguseta 357 m² suurune üksikelamumaa krunt naaberkinnistuga (Rohuneeme tee 140) liitmiseks ning üks 294 m² suurune tee ja tänavamaa krunt. Kahele üksikelamukrundile määratakse ehitusõigus ühe 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe 5,0 m kõrguse abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 240 m². Maapealne suletud brutopind mõlemal krundil on 440 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. 9.04.2019 korraldus nr 199 "Viimsi alevik, Nelgi tee 23 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringu alasse kuulub Nelgi tee 23 kinnistu (katastritunnus 89001:010:2885), planeeringuala suurus on 2243 m². Detailplaneeringuga (ALLDO Projekt OÜ töö nr AA0209/2018) muudetakse laohoone maa sihtotstarve osaliselt väikeettevõtluse hoone ja tootmishoone maaks ning määratakse krundile ehitusõigus ühe väikeettevõtluse- ja laohoone rajamiseks.
Detailplaneeringu ala paikneb Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt looduslikul rohumaal ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt rohevõrgustiku puhverala piiril. Planeeringuala on hoonestatud laohoone ja alajaamaga, krundi kasutamise sihtotstarve on tootmismaa. Detailplaneeringuga kavandatud tegevust ei käsitleta üldplaneeringut muutvana, kuna üldplaneeringu kohane loodusliku rohumaa juhtfunktsioon on määratud vaid planeeringuga hõlmatud krundile ja see ei moodusta olulist osa piirkonna rohevõrgustikust.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

MÄRTS 2019

1. 26.03.2019 otsus nr 17 "Viimsi alevikus, kinnistute Vana-Andrese ja Uus-Madise detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab kinnistuid Vana-Andrese (89001:010:1759), Uus-Madise (89001:010:0534) ja nendega põhjas ning idas piirneva Tare tee lõigu (89001:010:3745). Planeeringuala suurus on ligikaudselt 0,3 ha ja see paikneb Viimsi aleviku lõunapiiril raudtee-äärsel alal Tare tee pikendusel, kus asub jalgtee ühendus naaberomavalitsuse territooriumiga (Merivälja). Planeeritav ala piirneb kõikidest külgedest teedega, teisele poole teid jäävad hoonestatud elamukrundid. Kinnistu Vana-Andrese lõunapiiril asub AS-i Viimsi Vesi kanalisatsiooni ülepumpla, mis omakorda külgneb AS-ile Milstrand kuuluva raudteega. Planeeringuala on kõrghaljastatud, hoonestus puudub, läbi kinnistu Vana-Andrese kulgevad kaks pinnaseteed. Reljeefilt on maapind tasane, keskmine kõrgusmärk jääb vahemikku 32,0 – 32,5 meetrit.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 06-16) muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtotstarvet looduslikust rohumaast väikeelamute maaks, moodustatakse 2 üksikelamukrunti, suurustega 1527 m² ja 1100 m² ning 1 tee- ja tänavamaa krunt, suurusega 351 m² ja määratakse elamukruntide ehitusõigus ühe üksikelamu ehitamiseks. Krundile pos nr 1 on lubatud ehitada lisaks 1 abihoone, krundile pos nr 2 abihooneid ei ole lubatud püstitada. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on 200 m² (pos 1) ja 190 m² (pos 2), mõlema põhihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (2 korrust), abihoonel 5,0 m (1 korrus). Planeeritaval krundil pos 2 on ühtlasi vähendatud teemaplaneeringuga sätestatud üksikelamukrundi miinimumsuurust. Detailplaneeringu koostamise avalik huvi seisneb DP-ga moodustatava tee- ja tänavamaa krundi tasuta vallale võõrandamises, et laiendada olemasolevat Tare teed, mis tulevikus saab sobivate tingimuste kujunemisel üheks oluliseks teljeks Viimsi aleviku ja naaberomavalitsuse – Tallinna (Merivälja) territooriumide ühendamisel ja sidusa teedevõrgustiku väljaarendamisel.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

VEEBRUAR 2019

1. 26.02.2019 korraldus nr 107 "Haabneeme alevikus, kinnistute Paadi tee 5 ja Paadi tee 7 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Haabneeme alevikus asuvad ärimaa sihtotstarbega kinnistud Paadi tee 5 (89001:001:0718) ja Paadi tee 7 (89001:001:0721), planeeringuala suurus on 2894 m². Planeeringuala piirneb põhjast Paadi teega, idast kinnistuga Paadi tee 3, millel paikneb olemasolev ärihoone Viimsi Äritare, lõunast kinnistutega Sõpruse park H2 ja Sõpruse park H3 ning läänest kinnistuga Uus-Kasti. Planeeringualal kehtestati Viimsi Vallavalitsuse 12.06.2015 korraldusega nr 978 „Telli 4, Praaga 7, Kristjani 3, Andrese 4, Madise 5, Vana-Suuraia, Ees-Uustalu kinnistute ning alaga vahetult külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa-ala detailplaneering“, mille kohaseid krundipiire ning ehitusõigust käesoleva korraldusega kehtestatava detailplaneeringuga osaliselt muudetakse. Detailplaneeringuga (K-Projekt AS töö nr 17122, põhijoonise väljatrükk: 08.10.2018) moodustatakse üks 2111 m² suurune ärimaa sihtotstarbega krunt (detailplaneeringu liigi järgi tankla ja teenindushoone maa) ja üks 783 m² suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt (detailplaneeringu liigi järgi parkimisehitise maa) ning määratakse ärikrundi ehitusõigus kahe ühekorruselise ärihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 600 m² (suletud brutopind kokku on 350 m²). Hoonetel on lubatud üks maapealne korrus. Ärihoonete suurim lubatud maapealne kõrgus maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 7,0 meetrit (abs. 17.20). Transpordimaa sihtotstarbega krundile on määratud ehitusõigus 32 parkimiskohaga parkla ehitamiseks.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

2. 26.02.2019 korraldus nr 106 "Randvere küla, kinnistu Nurmenuku tee (endinde kinnistu Karikakar) detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas endise aiandusühistu Karikakar teede alune maa-ala ja teemaa koosseisus olnud endine puurkaevu maa-ala, millel asuv puurkaev on tänaseks likvideeritud. Planeeritava ala suurus on 15 954 m² ja see asub Randvere küla lõunaosas, Muuga teest ligikaudu 100 meetri kaugusel idas. Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 13.05.1997 otsusega nr 135 kehtestatud „Aiandusühistu Karikakar detailplaneerimisprojekt“ (töö nr 1-97PR), mida käesoleva detailplaneeringuga osaliselt muudetakse. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 11-17,2017, põhijoonise väljatrükk: 20.11.2017), moodustatakse kaksteist tee ja tänavamaa krunti, üks 1706 m² suurune üksikelamukrunt ja üks  1705 m² suurune haljasala maa krunt ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks korrust) ja abihoonetel 5,0 meetrit (1 korrus). Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitisealune pind on 250 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

3. 19.02.2019 korraldus nr 97 "Tammneeme külas, kinnistu Ehala tee 5 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Tammneeme külas asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu, aadressiga Ehala tee 5 (89001:003:0842). Planeeritav kinnistu asub Ehala tee ja Haugi tee vahelisel alal väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas. Kinnistule on Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 142 kehtestatud „Viimsi vald, Tammneeme küla, Eha-I mü detailplaneering“, mida käesoleva korraldusega kehtestatava detailplaneeringuga muudetakse – 3307 m² suurune elamukrunt jagatakse kaheks üksikelamukrundiks. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 03-18, august 2018, põhijoonise väljatrükk: 13.08.2018) moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1807 m² ja 1500 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks korrust) ja abihoonel 5,0 meetrit (üks korrus). Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m², millest põhihoone alune pind on 200 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

4. 19.02.2019 korraldus nr 96 "Haabneeme alevik, Kasemetsa tee 6 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Haabneeme alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu, aadressiga Kasemetsa tee 6 (89001:010:1869), mis asub väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas. Planeeritav ala piirneb elamukruntidega Kasemetsa tee 4, Metsalille tee 4, Metsalille tee 6, Metsalille tee 8 ja Kasemetsa tee 8, kagust piirneb planeeringuala Kasemetsa teega. Planeeritaval alal kehtib Viimsi Vallavalitsuse 13.06.2003 korraldusega nr 434 kehtestatud „Lubja küla, Salumetsa II, IV, VI, VIII, X, Palumetsa tee 1 ja Kasemetsa maaüksuste detailplaneering“, mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse – 3499 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt jagatakse kaheks üksikelamukrundiks. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 04-17, põhijoonise väljatrükk 15.05.2018), moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1795 m² ja 1704 m² ning määratakse kruntide ehitusõigus ühe kahekorruselise põhihoone (üksikelamu) ja kahe ühekorruselise abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga vastavalt krundi suurusele 360 m² ja 340 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

5. 19.02.2019 korraldus nr 95 "Randvere küla, Aiaotsa tee 7 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas asuv 2656 m² suurune elamumaa sihtotstarbega kinnistu Aiaotsa tee 7 (89008:001:0002). Planeeritav kinnistu asub Aiaotsa tee ja Ellerheina tee vahelisel maa-alal väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas. Kinnistul kehtis seni Viimsi Vallavolikogu 13.05.1997 otsusega nr 135 kehtestatud „Viimsi vald, Randvere küla, Aiandusühistu Karikakar detailplaneerimisprojekt“, mida käesoleva korraldusega detailplaneeringuga muudetakse – elamukrunt jagatakse kaheks üksikelamukrundiks. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 05-18, september 2018, põhijoonise väljatrükk: 15.10.2018) moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1456 m² ja 1200 m² ja määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks korrust) ja abihoonetel 5,0 meetrit (1 korrus). Krundi suurim lubatud ehitisealune pind krundil pos nr 1 on 290 m² ja krundil pos nr 2 on 240 m², põhihoone ehitisealune pind mõlemal krundil on 200 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

6. 19.02.2019 korraldus nr 94 "Randvere küla, Veeringu tee 1 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab Randvere külas asuvat 2417 m² suurust hoonestatud elamumaa sihtotstarbega krunti, aadressil Veeringu tee 1 (89008:003:0016), mis asub endise aiandusühistu „Mündi“ territooriumil ja mis tänaseks on ümber ehitatud aastaringse kasutusega elurajooniks. Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 08.06.1999 otsusega nr 98 kehtestatud „Omanike Mittetulundusühing Mündi detailplaneering“, mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse – senine üksikelamukrunt jagatakse kaheks. Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 12-17, põhijoonise väljatrükk 02.04.2018), moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1209 m² ja 1208 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ja kahe 5,0 meetri kõrguse abihoone ehitamiseks. Kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 240 m², millest põhihoone ehitisealune pind on kuni 200 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

7. 19.02.2019 korraldus nr 93 "Pärnamäe külas, kinnistu Pärnamäe tee 190 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab Pärnamäe tee äärsel klindipealsel alal asuvat hoonestamata ärimaa sihtotstarbega 2450 m² suurust kinnistut Pärnamäe tee 190. Planeeritav ala piirneb idast loodusliku maa kinnistuga Mäevere haljak, lõunast ärimaa krundiga Pärnamäe tee 188, läänest Pärnamäe teega ja põhjast üldmaa sihtotstarbelise kinnistuga Vana-Veere. Planeeritaval alal kehtib Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2010 korraldusega nr 127 kehtestatud „Viimsi vald, Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vahelise ala detailplaneering Aiandi tee ja Vehema tee vahelisel lõigul“ (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ töö nr 45-04), millega määrati krundi ehitusõigus ärihoone püstitamiseks. 19.02.2019 korraldusega nr 93 kehtestatav detailplaneering muudab osaliselt krundi senist ehitusõigust, kuivõrd kavandatavat hoonet soovitakse kasutusele võtta muul ärilisel eesmärgil ja selle püstitamine vajab teistsuguseid ehitustingimusi. Detailplaneeringuga (E-Service Projekt OÜ töö nr 181-2017D, põhijoonise väljatrükk 08.10.2018) määratakse 2450 m² suuruse ärimaa sihtotstarbega krundi ehitusõigus 1 ärihoone ehitamiseks. Hoone maapealsete täiskorruste arv on 4, lisaks on lubatud ehitada 90 m² ulatuses viies korrus, s.h tehnilistele ruumidele. Hoone maa-aluste korruste arv on 1. Ärihoone suurim lubatud maapealne ehitisealune pind on 450 m², maa-alune ehitisealune pind on 420 m², suletud brutopind hoone maapealsel osal on 1550 m², maa-alusel osal 420 m². Ärihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist hoone põhimahus on 15 meetrit, torni osal on kuni 18 meetrit.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

JAANUAR 2019

1. 5.02.2019 korraldus nr 78 "Pringi külas, kinnistute Taga-Jaani, Suur-Jaani ja Väike-Jaani detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab Pringi külas asuvaid kinnistuid Taga-Jaani (89001:003:0021), Suur-Jaani (89001:003:0025) ja Väike-Jaani (89001:003:0024), planeeringuala suurus on ligikaudselt 5,0 hektarit. Planeeritav ala asub Pringi küla lääneranniku keskosas ning piirneb põhjast Käbi tee äärse elamukvartaliga, idast Vardi teega, lõunast Tammelaane tee äärse elamukvartaliga ja läänest nõukogudeaegse elamurajooniga. Detailplaneering vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele, mis on väikeelamute reservmaa (EVR), üksikelamukrundi vähim lubatud suurus planeeringuala piirkonnas on üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohaselt 1200 m². Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega kruntideks ning määratakse krundi ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Detailplaneeringuga moodustatakse kokku kakskümmend seitse üksikelamukrunti (EP), suurustega vahemikus 1200 m² kuni 1573 m², kolm puhke- ja spordirajatise maa krunti (PS), kogusuurusega 2450 m², kümme tee ja tänavamaa krunti, kogusuurusega 12 736 m² ja kaks kergliiklusmaa krunti, kogusuurusega 227 m². Üksikelamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pinnaga sõltuvalt krundi planeeritud suurusest 240 m² kuni 315 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (2 korrust), abihoonetel 5,0 meetrit (1 korrus).

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

DETSEMBER 2018

1. 4.12.2018 korraldus nr 691 "Randvere küla, Aiaotsa tee 5 detailplaneeringu kehtestamine"
   Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas asuv 2519 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega krunt Aiaotsa tee 5 (89008:001:0001), mis asub endise aiandusühistu „Karikakar“ territooriumil, tänase väljakujunenud hoonestusega elurajoonis. Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 13.05.1997 otsusega nr 135 kehtestatud „A/Ü Karikakar detailplaneering“, mida käesoleva korraldusega vastu võetava detailplaneeringuga (Katrin Oidjärve Arhitektuuribüroo OÜ töö nr T13/17), põhijoonise väljatrükk: 20.07.2018) muudetakse – senine üksikelamukrunt jagatakse ning moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1200 m² ja 1319 m² ja määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks maapealset korrust), abihoonetel 5,0 meetrit (üks maapealne korrus), suurim lubatud ehitisealune pind on detailplaneeringu kohasel krundil pos nr 1 – 240 m² ja krundil pos nr 2 – 260 m².

• DP seletuskiri 
• põhijoonis

2. 4.12.2018 korraldus nr 690 "Tammneeme küla, kinnistu Tammneeme tee 18a detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Tammneeme külas asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu Tammneeme tee 18a (89001:003:0356), mis asub väljakujunenud hoonestusega väikeelamute piirkonnas, Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasel väikeelamute maa juhtotstarbega alal. Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 10.08.2008 otsusega nr 50 kehtestatud „Viimsi valla, Tammneeme küla, Silla, Silla I, II ja III detailplaneering“, mille kohase krundi pos nr 9 lubatud ehitusala piire käesoleva detailplaneeringuga muudetakse ja mis on detailplaneeringu koostamise eesmärk.
Detailplaneeringuga (Inomatic OÜ töö nr 18007, põhijoonise väljatrükk: 6.06.2018) määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pinnaga 250 m². Üksikelamu on planeeritud kahe maapealse korrusega, kõrgusega kuni 8,5 meetrit, samuti on lubatud ehitada üks maa-alune korrus. Abihoone korruselisus on üks ja suurim lubatud kõrgus 5,0 meetrit. Samuti nihutatakse lubatud ehitusala naaberkrundi Tammneeme tee 18 poolsest piirist 5,0 meetri kaugusele, mis kehtiva detailplaneeringuga paiknes vastu krundipiiri. Lubatud ehitusala teepoolsed piirid järgivad naaberkruntidele kavandatud hoonestusala piire, aidates seeläbi luua terviklikku ja tasakaalustatud arhitektuurset keskkonda.

• DP seletuskiri
• põhijoonis

NOVEMBER 2018

1. 20.11.2018 korraldus nr 660 "Tammneeme külas, kinnistu Põldmäe detailplaneeringu kehtestamine"
   Detailplaneering hõlmab Tammneeme külas asuvat 3685 m² suurust maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut Põldmäe (89001:003:2230), endise nimega Põldmäe 5. Planeeritav kinnistu asub Luhaääre tee ja Tammneeme tee ristumiskohal väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas. Detailplaneeringuga (Inomatic OÜ töö nr 2017-005, Tallinn 2018, põhijoonise väljatrükk: 17.04.2018) moodustatakse 2 üksikelamukrunti, suurustega 1568 m² ja 1989 m² ning 4 tee ja tänavamaa krunti, suurusega kokku 128 m². Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ühe 8,5 m kõrguse üksikelamu (kahe maapealse korrusega) ja kahe 5 m kõrguse abihoone ehitamiseks, mõlema krundi maapealne suurim lubatud ehitusalune pindala on 280 m², maa-alune 200 m². Üksikelamutele on lubatud ehitada üks maa-alune korrus. Detailplaneeringu kohaste teemaa kruntide pos nr 3a, pos nr 3b, pos nr 4a ja pos nr 4b vallale tasuta võõrandamise kohta on sõlmitud Tallinna notar Margus Veskimäe notaribüroos kinnistu jagamise tulemusel tekkivate kinnistute võlaõiguslik tasuta võõrandamise leping.

2. 20.11.2018 korraldus nr 659 "Lubja küla, kinnistu Anijärve tee 13 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Lubja külas asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu Anijärve tee 13 (89001:010:3387) ja sellega vahetult külgnev munitsipaalmaa – kraav (89001:010:2303). Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 291, põhijoonise väljatrükk: 16.04.2018) moodustatakse 2 üksikelamukrunti, suurustega 1500 m² ja 1877 m² ning määratakse krundi ehitusõigus 1 kahekorruselise põhihoone (üksikelamu) ja 1 ühekorruselise abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga vastavalt krundile pos nr 1 - 320 m² ja krundile pos nr 2 - 300 m². Üksikelamute suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit, abihoonetel 5 m.

• DP seletuskiri
• põhijoonis

3. 20.11.2018 korraldus nr 658 "Randvere külas, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas asuv 6848 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt Aiaotsa tee 20 (89001:010:4540), mis asub väljakujunenud hoonestusega elurajoonis. Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 295, Põhijoonise väljatrükk: 16.10.2018) moodustatakse 2 üksikelamukrunti, suurustega 2852 m² ja 3996 m² ja määratakse kruntide ehitusõigus 1 üksikelamu ja krundile pos nr 1 nelja abihoone ning krundile pos nr 2 kahe abihoone ehitamiseks. Kruntide suurim lubatud maapealne ehitusalune pindala on vastavalt 615 m² ja 600 m², maa-alune vastavalt 300 m² ja 200 m². Põhihoonete suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 m (2 maapealset korrust), abihoonetel 5 m (1 maapealne korrus). Detailplaneeringu kohasele krundile pos nr 1 alternatiivse juurdepääsu tagamiseks on krundile pos nr 2 määratud servituudivajadus.

• DP seletuskiri
• Põhijoonis

4. 13.11.2018 korraldus nr 651 „Randvere küla, kinnistute Kurekannuse tee 14 ja Meritähe tee 8 detailplaneeringu kehtestamine“
Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas asuvad elamumaa sihtotstarbega kinnistud Kurekannuse tee 14 (89001:014:0230) ja Meritähe tee 8 (89001:014:0016). Planeeringuala suurus on 4558 m². Detailplaneeringuga (Majapood OÜ töö nr 1709, põhijoonise väljatrükk: 30.05.2018) moodustatakse 3 üksikelamukrunti, suurustega 1216 m², 1618 m² ja 1724 m² ja määratakse krundi ehitusõigus 1 põhihoone (üksikelamu) ja 1 abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga vastavalt 243 m², 323 m² ja 345 m². Põhihoone suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit, abihoonel 5 meetrit.

• DP seletuskiri
• Põhijoonis

5. 6.11.2018 korraldus nr 639 „Püünsi külas, kinnistu Rohuneeme tee 112 detailplaneeringu kehtestamine“
Detailplaneeringuga on hõlmatud Püünsi külas asuv 6898 m² suurune elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu, aadressiga Rohuneeme tee 112 (89001:003:0057), mis asub poolsaare põhjaosas Rohuneeme tee ja Püünsi tee vahelisel tiheasustusalal. Planeeritav ala hõlmab Kinnistut ja sellega piirnevas osas kinnistuid Rohuneeme tee ja Püünsi tee.
Detailplaneeringuga (Solpro OÜ töö nr 0311-15, põhijoonise väljatrükk: aprill 2018) jagatakse 6898 m² suurune elamumaa sihtotstarbega kinnistu 5 krundiks, moodustatakse 3 üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti (EP 100%), 1 äri- ja elamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt (ÄK 50% / EP 50%) ja 1 tee ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt (LT 100%). Üksikelamukruntide suurused on vahemikus 1324 m² ja 1570 m², äri- ja elamumaa krundi suurus on 2422 m². Üksikelamukruntidele määratakse ehitusõigus 1 üksikelamu (2 korrust, H=8,5 m) ja kahe abihoone (1 korrus, H=5,0 m) ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga sõltuvalt krundi suurusest 260 m² kuni 300 m². Äri- ja elamumaa krundile määratakse ehitusõigus 1 äri- ja eluhoone (1 korrus, H=6,5 m) ja 1 abihoone (1 korrus, H=5,0 m) ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 460 m². Kõikidel hoonetel on detailplaneeringu kohaselt lubatud ka 1 maa-alune korrus.

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

OKTOOBER 2018

1. 09.10.2018 otsus nr 77 "Äigrumäe külas, kinnistu Sõstra detailplaneeringu kehtestamine"
Planeeringuala suurus on 0,87 ha ja see asub Pärnamäe kalmistu põhjapoolse osa naabruskonnas, piirnedes põhjast Äigru teega ning läänest Pärnamäe kalmistu ja planeeritava maa-ala vahele jääva reformimata riigimaaga. Idas ja lõunas asuvad hoonestatud elamukrundid. Planeeritav kinnistu on olnud kasutusel suvilakrundina, tänaseks on krundil säilinud üksnes amortiseerunud suvilahoone.
Detaiplaneeringuga (OÜ Head töö nr 2012_018, põhijoonise väljatrükk 28.08.2014) tehakse ettepanek „Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu“ kohase Pärnamäe kalmistu 100 meetri laiuse sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 50 meetrini ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ kohase elamu minimaalse lubatud kauguse muutmiseks kalmistu piirist 100 meetrilt 75 meetrini. Detailplaneeringuga moodustatakse üks 2221 m² suurune tee ja tänavamaa krunt ja neli üksikelamukrunti ning määratakse kruntide ehitusõigus ühe 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ja kuni 5,0 meetri kõrguse abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 220 m² kuni 230 m². Üksikelamukruntide suurused on planeeritud vahemikus 1542 m² kuni 1704 m².

• DP seletuskiri
• DP põhijoonis

SEPTEMBER 2018

1. 11.09.2018 otsus nr 66 "Randvere külas, kinnistu Tülli tee 22 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud 1709 m² suurune üldmaa sihtotstarbega krunt, mis moodustati Viimsi Vallavolikogu 12.03.2002 otsusega nr 54 kehtestatud „Aadu I maaüksuse osalise detailplaneeringuga“. Käesoleva otsusega kehtestatava „Tülli tee 22 detailplaneeringuga“ muudetakse kehtiva detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarve elamumaaks ja määratakse krundi ehitusõigus kaksikelamu ehitamiseks. 
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ, projekt nr 07-17, põhijoonise väljatrükk 10.01.2018) tehakse ettepanek üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohase kaksikelamukrundi miinimumsuuruse vähendamiseks 1800 m²-lt 1709 m²-le, krundi kasutamise sihtotstarbe määramiseks kaksikelamumaaks ja ehitusõiguse määramiseks ühe kahekorruselise kaksikelamu ehitamiseks, kõrgusega kuni 8,5 meetrit. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 256 m², abihooneid ei ole krundile lubatud püstitada.

• DP Seletuskiri
• DP Põhijoonis

JUULI 2018

1. 03.07.2018 korraldus nr 384 "Metsakasti küla, kinnistute Hansu tee 2, Jäätma tee 15 ja Jäätma tee 17 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Metsakasti külas asuvad elamumaa sihtotstarbega kinnistud Hansu tee 2 (89001:010:3563), Jäätma tee 15 (89001:010:3181) ja Jäätma tee 17 (89001:010:3183). Planeeringuala asub osaliselt väljakujunenud hoonestusega elamupiirkonnas, mille naabruses on ka kehtivate detailplaneeringutega arendamata alasid. Tegu on piirkonnaga, kuhu on planeeritud nii üksik- kui kaksikelamuid. Planeeringuala piirneb kinnistutega Hansu tee 2a, Hansu tee 4, Hansu tee L1, Jäätma tee L8, Vana-Jäätma ja Vana-Männiku. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, planeeringualal kehtivad „Metsakasti külas, Vana-Jäätma I kinnistu detailplaneering“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 20 ja „Metsakasti külas, maaüksuse Jäätma detailplaneering“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 9.04.2002 otsusega nr 71 ja mida koostamisel oleva detailplaneeringuga muudetakse esimese puhul osaliselt, teise puhul tervikuna. 
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala kruntide piiride muutmine, Hansu tee 2 krundi pindala suurendamine Jäätma tee 17 krundi arvel, et moodustada kaksikelamukrunt, ning elamukruntide ehitusõiguse määramine Hansu tee 2 krundile ühe kaksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks, Jäätma tee 15 krundile ühe üksikelamu ja kolme abihoone ehitamiseks ja Jäätma tee 17 krundile ühe üksikelamu ja nelja abihoone ehitamiseks. Planeeringuala kruntide suurused on vahemikus 2 255 m² kuni 3 988 m².

• DP Seletuskiri
• DP Põhijoonis

MAI 2018

1. 29.05.2018 korraldus nr 294 "Viimsi alevikus, kinnistu Tulbiaia tee 5, Tulbiaia tee L1 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneering hõlmab elamukrunti Tulbiaia tee 5 ja teemaa krunte Tulbiaia tee L1 ning osaliselt Nelgi tee ja Tulbiaia tee. Kinnistutele Tulbiaia tee 5 ja Tulbiaia tee L1 on Viimsi Vallavolikogu 9.09.2008 otsusega nr 78 kehtestatud „Andrese V ja Madise I maaüksuste detailplaneering“, mida koostatava detailplaneeringuga osaliselt muudetakse. Detailplaneeringuga jagatakse 2 693 m² suurune elamukrunt kaheks ning moodustatakse üks 2 430 m² suurune üksikelamukrunt ja üks 263 m² suurune teemaa krunt, mille vald võõrandab kinnistu Tulbiaia tee 5 omanikult, vastavalt Tallinna notari Robert Kimmeli notaribüroos 29.03.2017 sõlmitud võlaõiguslikule müügilepingule. Võõrandatav teemaa krunt liidetakse hiljem kinnistutega Tulbiaia tee L1 ja Tulbiaia tee. Detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on Nelgi tee ja Tulbiaia tee ristmiku laiendamine ning ümberplaneerimine ringristmiku ehitamiseks ohutuma liikluskorralduse tagamiseks. Detailplaneeringuga määratakse üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H = 8,5 meetrit) ja ühe abihoone    (H = 5,0 meetrit) ehitamiseks, samuti määratakse hoonete põhilised arhitektuurinõuded, liikluskorraldus ja tehnovõrkude lahendus.

2. 29.05.2018 korraldus nr 293 "Lubja külas, kinnistu Uuetoa detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringuga on hõlmatud Lubja külas asuv 25 509 m² suurune maa-ala, kuhu kuuluvad kinnistud Uuetalu ja Tuletorni puiestee L1. Planeeringuala asub Lubja küla klindiastangu piirkonna
üldplaneeringuga moodustatud miljööväärtuslikul alal, paiknedes Lubja tee ja loode-kirde suunalise astangu vahelisel alal. Planeeringuala piirneb kinnistutega Nurme, Papli, Lubjalossi, Lubjanõlva tee L1, Lubjanõlva tee 2, Tuletorni puiestee 4, Tuletorni puiestee 2, Lubjamõisa ja Lubja tee. Maapinna reljeef on ebaühtlane, maapind tõuseb tugevalt edela suunas – kõrguste vahe on kuni 9,0 meetrit. Planeeringualal asub üks üksikelamu koos abihoonetega, valdavalt aga on tegu hoonestuseta ja vähese kõrghaljastusega loodusliku rohumaaga.
Detailplaneeringuga jagatakse kinnistu Uuetoa kolmeks üksikelamumaa kasutusotstarbega krundiks, suurustega 1 504 m², 2 076 m² ja 3 238 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks (olemasoleva hoonestusega krundil on kokku viis abihoonet). Kolme üksikelamukrundi planeerimine erineb detailplaneeringu algatamise korralduses toodud eesmärgist, moodustada kaks üksikelamukrunti, kuid see on põhjendatud asjaoluga, et planeeritava kinnistu omanik nõustub vallale tasuta võõrandama oma kinnistust 483 m², et laiendada Tuletorni puiestee teemaad ja korrigeerida teemaa piirid maakorraldusseaduse § 5 punktile 5 vastavaks. Vallale kuuluvast teemaast antakse piiride korrigeerimise tulemusena 140 m² senise Uuetoa kinnistu koosseisu. Detailplaneeringuga moodustatakse lisaks üks 13 420 m² suurune loodusliku maa kasutusotstarbega krunt, mille kasutamise sihtotstarve vastab üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Uuetoa kinnistuga piirneval tee- ja tänavamaa krundil korrigeeritakse krundipiire, et planeerida teemaale nõuetekohane laius ja korrektne kuju. 

3. 22.05.2018 korraldus nr 277 „Pärnamäe külas, kinnistute Pärnamäe tee 186 ja Pärnamäe tee 188 detailplaneeringu kehtestamine“.
Detailplaneeringuga on hõlmatud Pärnamäe külas Pärnamäe tee äärsel klindipealsel alal asuvad ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud Pärnamäe tee 186 ja Pärnamäe tee 188. Planeeringuala suurus on 3 891 m² ja see piirneb loodest ärimaa sihtotstarbelise kinnistuga Pärnamäe tee 190, kirdest, idast ja kagust reformimata riigimaaga ning lõunast, edelast ja läänest Pärnamäe teega.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ tööle nr 08-17, väljatrükk 10.01.2018) moodustatakse üks 3 891 m² suurune ärimaa sihtotstarbega krunt ja määratakse krundi ehitusõigus ühe neljakorruselise äri- ja büroohoone ehitamiseks. Ärihoone suurim lubatud maapealne kõrgus maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 15,0 meetrit, hoone suurim lubatud sügavus on 3,3 meetrit (1 maa-alune korrus). Suurim lubatud ehitusalune pindala on hoone maapealselt osal 1 650 m², maa-alusel osal 3 050 m².
Detailplaneeringu kohase mahasõidu planeeritavatele kruntidele rajab 08.12.2015 sõlmitud kokkuleppele (registreeritud valla majanduslepingute registris 14.12.2015 numbriga 2-10.1/503) kohaselt planeeritava kinnistu omanik omal kulul. 17.04.2018 sõlmiti Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja kokkulepped ehituskohustuste täitmiseks (registreeritud valla notariaallepingute registris 18.04.2018 numbriga 2-10.2/251), mille kohaselt kohustub detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik rajama avalikult kasutatava tee (mahasõidu) koos servituudi alaga piirneva aeglustusrajaga ja kergliiklustee ning sellega seotud rajatised. 

APRILL 2018

1. 10.04.2018 otsus nr 24 "Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, maaüksused Bastioni ja osaliselt Linnaku"
Kehtestatud detailplaneeringuga on hõlmatud 2,7 ha suurune maa-ala, kuhu kuuluvad Haabneeme alevikus asuvad kinnistud Bastioni ja osaliselt Linnaku (endise nimega Linnaku VII) ning planeeringualaga vahetult piirnev Muuli tee lõik. Planeeritav ala asub Haabneeme aleviku ja Miiduranna küla piiril aleviku edelaosas ning piirneb lõunast ja läänest kinnistutega Trassi, Nõlva, Platsi, Platvormi ja Killustiku, põhjast Muuli teega, kirdest reformimata riigimaaga ning idast kinnistutega Randvere tee 5 ja Raudtee.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 02-10, 2018.a) tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks kaitsealusest maast (K) ja looduslikust rohumaast (AH) üldkasutatava hoone maaks (A), haljasmaaks (H) ja transpordimaaks (L), eesmärgiga määrata üldkasutatava hoone maa krundi ehitusõigus õppe- ja innovatsioonikeskuse ehitamiseks, s.h juurdepääsude, liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamiseks ning krundi tehnovõrkudega varustamise põhimõtete määramiseks. 
Detailplaneeringuga tehakse ühtlasi ettepanek üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohase rohevõrgustiku koridori asukoha täpsustamiseks. Detailplaneeringuga määratakse 11 035 m² suuruse haridus- ja lasteasutuste maa krundi (ÜL) ehitusõigus kuni 3 (kolme) maapealse korrusega ja 2 (kahe) maa-aluse korrusega õppe- ja innovatsioonikeskuse ehitamiseks. Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 28,0 meetrit (maapinna kõrgusmärk lubatud ehitusalal jääb vahemikku 9,25 meetrit kuni 15,90 meetrit), suurim lubatud ehitusalune pindala on 3 800 m², krundile on lubatud ehitada 1 (üks) hoone.
Detailplaneeringu elluviimiseks on 27.09.2017 sõlmitud „Ühiste kavatsuste protokoll“ (registreeritud valla majanduslepingute registris 28.09.2017 numbriga 2-10.1/662), mille punkti 3.1 kohaselt vald toetab ning soodustab igakülgselt Tuleviku Kooli rajamist, et projekt saaks ellu viidud, täites seeläbi Viimsi valla visiooni, milleks on tervikliku ning Viimsi valla lastele kodulähedase ning kvaliteetse õppimisvõimaluse pakkumine, punkti 3.2 kohaselt SA Tuleviku Kool kujundab Tuleviku Kooli projekti sisu vastavalt seatud eesmärkidele ning tagab projekti elluviimise ja punkti 3.3. kohaselt SA Viimsi Teadus- ja Tehnikahariduskeskus toetab projekti läbi Bastioni kinnistu väljaarendamise, millele rajatakse Tuleviku Kooli koolimaja.
Bastioni kinnistule kavandatav teadushariduskeskus on hästi ligipääsetav ning sellise õppeasutuse olemasolu tõstab piirkonna väärtust, elavust, turvalisust ja rikastab funktsionaalselt keskkonda. Detailplaneeringu elluviimise positiivne mõju seisneb muu hulgas ka ala korrastamisel, kuivõrd seni suhteliselt tähelepanu alt väljas olev kinnistu on tänaseks kujunenud isetekkeliseks prügilaks, millisena see kujutab endast keskkonnariski. Detailplaneeringu elluviimine annab loodetavalt tõuke piirkonna edasistele positiivsetele arengutele, mis on vajalik, et lähinaabruses asuvad suhteliselt halvasti hooldatud ja amortiseerunud hoonestusega tootmisalad kujundada kõrge kvaliteediga linnaruumi osaks, kus inimesel on meeldiv elada ja liigelda. Keskkonnakaalutluste osa on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 „Keskkonnakaitselised abinõud“, kus on toodud leevendavad meetmed, mida tuleb jälgida ehitusprojekti koostamisel, s.h peavad hoonestuse projekteerimisele eelnema ka täpsemad ehitusgeoloogilised- ja reostusuuringud. Detailplaneering on piisava põhjalikkusega käsitlenud keskkonnaalaseid aspekte ja KSH menetluse läbiviimine poleks andnud olulist lisateavet leevendavate meetmete rakendamise vajaduse määramiseks ja detailplaneeringu elluviimiseks. Lisaks on oluline märkida, et just detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimine tingib otsese vajaduse maapinna võimalike reostuskollete likvideerimiseks ja puhastamiseks.

2. 03.04.2018 korraldus nr 179 "Randvere külas, kinnistute Vesiniidu tee 1 ja Vesiniidu tee 3 detailplaneeringu kehtestamine"
Detailplaneeringu alasse on hõlmatud 247 m² suurune üldmaa sihtotstarbega krunt Vesiniidu tee 1 (edaspidi „Vesiniidu 1“) ja 1310 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt Vesiniidu tee 3 (edaspidi „Vesiniidu 3“), mis asuvad Randvere küla lõunapiiril Muuga tee ja Vesiniidu tee nurgal. Planeeritaval alal kehtib „Vesiniidu I maaüksuse detailplaneering“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 11.05.2004 otsusega nr 58 „Detailplaneeringu kehtestamine: Metsakasti külas, maaüksusel Vesiniidu I“ ja millega määrati „Vesiniidu 1“ üldkasutatavaks maaks ning „Vesiniidu 3“ väikeelamute maaks. Mõlemad planeeringuala krundid on eraomandis ja kuuluvad samale isikule. „Vesiniidu 3“ on hoonestatud ja kasutuses elamukrundina – sellel paiknevad üksikelamu ja õigusliku aluseta püstitatud abihoone –, osa „Vesiniidu 1“ krundist on aga erinevalt kehtivast detailplaneeringust haaratud elamukrundi koosseisu ning ümbritsetud piirdeaiaga, krundi Muuga tee poolne osa on aga vastavalt kehtivale detailplaneeringule piireteta üldkasutatav maa.
Käesoleva korraldusega kehtestatava detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes valla initsiatiivist, sooviga ehitada „Vesiniidu 1“ rajatistest vabale maa-alale Muuga teega paralleelselt kulgev jalg- ja jalgrattatee. 
Detailplaneeringuga muudetakse „Vesiniidu I maaüksuse detailplaneeringuga“ kavandatud kruntide piire ning moodustatakse üks 1477 m² suurune üksikelamukrunt ja 80 m² suurune tee ja tänava maa krunt. Lisaks muudetakse elamukrundi ehitusõigust ja detailplaneeringu kohaselt võib krundil paikneda üks 8,5 meetri kõrgune üksikelamu ja kaks 5,0 meetri kõrgust abihoonet (kehtiva detailplaneeringuga polnud abihooned lubatud). Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on varasema 160 m² asemel 207 m².

MÄRTS 2018

1. 27.03.2018 korraldus nr 163 „Rohuneeme külas, kinnistu Madikse detailplaneeringu kehtestamine“.
Planeeritav kinnistu Madikse, suurusega 1 344 m², katastriüksuse sihtotstarbega maatulundusmaa, asub Rohuneeme küla lõunaosas Annuse tee, Viikingi tee ja Rohuneeme tee vahelises elamukvartalis. Planeeringuala on ümbritsetud üksikelamukruntidega, neist kaks piirnevat on hoonestamata.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 05-17; põhijoonise väljatrükk: 23.08.2017) moodustatakse üks 1 344 m² suurune üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt ja määratakse krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H = 8,5 meetrit) ja ühe ühekorruselise abihoone (H = 5,0 meetrit) ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 270 m², millest põhihoonele on määratud kuni 200 m². 

2. 06.03.2018 korraldus nr 122 „Randvere külas, kinnistu Randvere tee 205 detailplaneeringu kehtestamine“.
Detailplaneeringuga on hõlmatud Randvere külas asuv 2 434 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt, mis asub Randvere külas riigimaantee 11250 Viimsi-Randvere ääres. Tegu on endise talukohaga, kus varasemalt paiknes puurkaev (likvideeritud) ning tänaseni on säilinud amortiseerunud elamu, kuur ja kelder. Krunt piirneb põhjast hoonestuseta maatulundusmaa kinnistuga Uus-Kreiukse, idast Randvere teega, lõunast hoonestatud elamukrundiga Randvere tee 203 ja läänest hoonestatud elamukruntidega Viirpuu tee 2 ja Viirpuu tee 4. Detailplaneering muudab osaliselt Viimsi Vallavalitsuse 22.10.2010 korraldusega nr 789 kehtestatud „Veehoidla tee 2 detailplaneeringut“, detailplaneeringu kohasel krundil pos nr 2.
Detailplaneeringuga (Maarja Style OÜ töö nr DP 01/16, 2017; põhijoonise väljatrükk: jaanuar 2017) jagatakse kinnistu Randvere tee 205, moodustatakse kaks üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit ja abihoonel 4,5 meetrit. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 200 m². Elamukruntide planeeritavad suurused on 1 200 m² ja 1 234 m².

NOVEMBER 2017

1. 06.11.2017 korraldus nr 789 „Metsakasti külas, kinnistu Taganiidu tee 32 detailplaneeringu kehtestamine“.
Planeeritav 3 636 m² suurune kinnistu asub Metsakasti külas Uuesauna/Taganiidu tee äärsel alal, mis lõunast piirneb hoonestatud elamukrundiga Taganiidu tee 34, läänest kinnistuga Nurme haljak ning põhjast ja idast kinnistuga Uuesauna/Taganiidu tee. Planeeritava ala maapind on tasase reljeefiga, hoonestuseta ja kõrghaljastuseta looduslik rohumaa, kontaktvööndis asuvad hoonestatud üksikelamukrundid ja rohevõrgustiku koosseisu kuuluv looduslik rohumaa.
Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ töö nr 02-17, märts 2017; põhijoonise väljatrükk: 21.03.2017) moodustatakse üks 1 335 m² suurune üksikelamumaa krunt ja üks 2 301 m² suurune tee- ja tänavamaa krunt ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H = 8,5 meetrit) ja kahe ühekorruselise abihoone (H = 4,5 meetrit) ehitamiseks, krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 267 m² (20% krundi pindalast). Tee- ja tänavamaa krunt antakse tasuta valla omandisse.

OKTOOBER 2017

1. 10.10.2017 otsus nr 69 „Lubja külas, kinnistute Salumetsa III (Põhja-Salumetsa) ja Salumetsa IV detailplaneeringu kehtestamine“.
   Planeeritav ala, suurusega 5,35 hektarit piirneb kinnistutega Haabneeme klindiastang, Kangru 4, Paelille tee 1, Alajaama tee 13, Alajaama tee 11, Uus-Kangru, Paenurme tee 25, Ringi tee 15, Kaare tee 13, Alajaama tee 10, Paepanga H1, Paevälja tee L3, Aiandi põik L1 ja Panga. Planeeringuala läbivad põhja-lõuna suunaliselt 10 kV elektriõhuliinid ja 110 kV elektriliinid, maa-ala on kõrghaljastuseta niiduala, hoonestus puudub.
   Kinnistute Salumetsa III (Põhja-Salumetsa) ja Salumetsa IV detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 06-09) tehakse ettepanek Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks pereelamumaast ridaelamumaaks, üldplaneeringu teemaplaneeringu Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted. peatüki 4.2 osaliseks muutmiseks ridaelamukrundi suuruse määramisel nõutava 3 000 m² asemel 2 065 m². Detailplaneeringuga moodustatakse 19 (üheksateist) üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunti, 1 (üks) ridaelamumaa krunt, 1 (üks) kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, kontori- ja büroohoone maa krunt, 1 (üks) kaitsehaljastuse maa krunt ja 8 (kaheksa) tee ja tänavamaa krunti ning määratakse ehitusõigus 19 (üheksateist) üksikelamu (2 korrust, kõrgusega kuni 8,5 meetrit), 1 (ühe) ridaelamu (2 korrust, kõrgusega kuni 8,5 meetrit, 4 sektsiooni) ja 1 (ühe) ärihoone ehitamiseks. Üksikelamukruntidele on lubatud püstitada lisaks üks kuni 5,0 meetri kõrgune abihoone, kruntide suurused on planeeritud vahemikus 1 500 m² kuni 2 845 m², suurim lubatud ehitusalune pindala on 250 m², ridaelamul 640 m². Ärimaa krundi suurus on 4 546 m² ja sellele on lubatud ehitada kuni 1 850 m² ehitusaluse pindalaga kahekorruseline ärihoone, kus võib kuni 25% kavandatava hoone suletud brutopinnast olla ka laopindu. Lisaks on detailplaneeringuga moodustatud üks kaitsehaljastuse maa krunt, kuhu on planeeritud avaliku kasutusega haljasala, millel hakkavad paiknema tervisespordirajad ja lastemänguväljakud.
2. 10.10.2017 otsus nr 70 “ Leppneeme külas, kinnistute Sepa II ja Sepa V detailplaneeringu kehtestamine“.
   Planeeritav ala, ligikaudse suurusega 9,0 ha asub Leppneeme külas Leppneeme lasteaia naabruses ning paikneb mõlemal pool Leppneeme teed. Leppneeme teega põhjast piirnev planeeringuala, nimetusega Sepa II (uue nimetusega Sepalaane), jääb Põlluveere tee, Leppneeme sadama tee, Leppneeme tee, Lännemäe tee ja Lepatriinu tee vahelisele puistualale ning piirneb kahe elamukrundiga, aadressidega Põlluveere tee 7 ja Lepatriinu tee 4. Leppneeme teest lõunasse jääv planeeringuala, nimetusega Sepa V (uue nimetusega Suur-Sepa), piirneb lisaks Leppneeme teele kinnistutega Sepa IV, Sepamäe tee 9, Sepamäe tee 5, Sepamäe tee, Taga-Liiva, lisaks reformimata riigimaaga. Detailplaneeringuga hõlmatavatel kinnistutel hoonestus puudub, maa-ala on kaetud kõrghaljastusega.
   Kinnistute Sepa II ja Sepa V detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 10-13, põhijoonise väljatrükk: 15.08.2017) tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks looduslikust rohumaast väikeelamute maaks ning üldplaneeringu teemaplaneeringute Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik haljastu nr 38 osaliseks muutmiseks elamualaks ja Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted. muutmiseks osas, millega on sätestatud, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Detailplaneeringuga jagatakse kinnistu Sepa II kuueks üksikelamumaa krundiks ja määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest katuseharja peale on 8,5 meetrit (2 maapealset korrust) ja abihoonel 5,0 meetrit. Lisaks moodustatakse kinnistule Sepa II seitse tee ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunti, kaks haljasala maa kasutamise sihtotstarbega krunti ja üks loodusliku maa krunt. Sepa V kinnistu jagatakse kaheks ning jagamise tulemusena moodustatakse üks 4 933 m² suurune tee ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt ja üks 61 006 m² suurune kaitsehaljastuse maa kasutamise sihtotstarbega krunt.

SEPTEMBER 2017

1. Metsakasti külas, kinnistu Ploomi tee 14 detailplaneeringu kehtestamine (19.09.2017 korraldus nr 655)
   Detailplaneering hõlmab 2 492 m² suurust tootmismaa sihtotstarbega krunti, aadressiga Ploomi tee 14 ja see asub Metsakasti külas endise aiandusühistu Kirss territooriumil. Krundil paiknes piirkonda varem teenindanud puurkaev-pumbamaja, mis seoses ÜVK võrkude väljaehitamisega on tänaseks likvideeritud. Planeeringuala piirneb elamukruntidega Ploomi tee 16, Mäepealse tee 9, Mäepealse tee 7, Pirni tee 13, Pirni tee 11, Pirni tee 9 ja Ploomi tee 12, edelast piirneb Ploomi teega. Kinnistu on tasase reljeefiga kõrghaljastusega maatükk, millel asub üks abihoone ja kaks tiiki. Tiigid olid enne ühisveevärgi väljaehitamist kasutusel tuletõrjeveevõtu kohana. Juurdepääs krundile toimub Ploomi teelt.
   Detailplaneeringuga (DP Büroo OÜ tööle nr DP15122 (väljatrükk 01.09.2016)) jagatakse 2 492 m² suurune tootmismaa krunt kaheks ning moodustatakse 1 300 m² suurune üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt ja 1 192 m² suurune haljasala maa kasutamise sihtotstarbega (katastris üldmaa) krunt ning määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (H = 8,5 meetrit) ja ühe ühekorruselise abihoone (H = 5,0 meetrit) ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 250 m². Haljasala maa kasutamise sihtotstarbega krundile on määratud ehitusõigus laste mänguväljaku ja parkla ehitamiseks ning nähakse ette krundi haljastamise põhimõtted.

JUUNI 2017

1. Viimsi alevikus, kinnistute Aiandi tee 30, Pihelga ja sellega piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestamine (20.06.2017 otsus nr 39) Detailplaneeringuga (Ehitusõigus OÜ töö nr 14012) tehakse ettepanek maa-ala kruntimiseks ja krundi ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringuga moodustatakse viis ridaelamukrunti (suurustega vahemikus 2 400 m² kuni 2 845 m²) 4-sektsiooniga kahekorruseliste (H = 8,5 meetrit) ridaelamute ehitamiseks (suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 480 m² kuni 570 m²) ja üksteist kaksikelamukrunti (suurustega vahemikus 1 800 m² kuni 1 895 m²) kahekorruseliste kaksikelamute (H = 8,5 meetrit) ehitamiseks (suurim lubatud ehitusalune pindala on 450m²). Kaksikelamukrundile on lubatud lisaks põhihoonele ehitada ka üks abihoone, suurima lubatud kõrgusega 5,0 meetrit. Lisaks moodustatakse planeeringualale üks 2 266 m² suurune ärimaa sihtotstarbega krunt, mille ehitusõigus näeb ette olemasoleva ajaloolise hoone säilitamise ja selle rekonstrueerimistingimused ning võimaldab lisaks ühe uue eraldiseisva ärihoone ehitamise. Ärikrundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 500 m², millest ligikaudu 300 m² on aidahoone alune pind, ärihoonete suurim lubatud kõrgus on 6,9 meetrit (aidahoone säilitab olemasoleva kõrguse), uue ärihoone katusekalde 0° – 10° korral aga 6,0 meetrit. Lisaks moodustatakse detailplaneeringuga kolm haljasala maa krunti, kaks kergliiklusmaa krunti ning neli tee ja tänavamaa krunti.

MAI 2017

1. Äigrumäe külas, kinnistu Männikusalu detailplaneeringu osaline kehtestamine (09.05.2017 otsus nr 28)
   Detailplaneering kehtestatakse kruntidel pos nr 1, pos nr 2, pos nr 3 ja pos nr 4.Detailplaneeringuga (Viimsi Haldus OÜ projekt nr 08-16) tehakse ettepanek Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks haljasala maast väikeelamumaaks, kinnistu jagamiseks neljaks üksuseks, milledest üks on tee- ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt (5 648 m²), üks üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt (7 808 m²) ja kaks loodusliku maa kasutamise sihtotstarbega krunti (kokku 47 795 m²), ühtlasi määratakse tee- ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krundi ehitusõigus kaasaegsetele nõuetele vastava sõidu- ja kergliiklustee ehitamiseks.Kehtestamata jäetakse detailplaneeringu kohane krunt pos nr 5 – looduslik maa, 146 504 m².2. Tammneeme küla, Tammneeme tee 19D detailplaneeringu kehtestamine (16.05.2017 korraldus nr 319)Detailplaneeringuga (PREFABHOMES OÜ töö nr MIH-02-09/2015, väljatrükk: 01.03.2017) määratakse 2 542 m² suuruse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu ja ühe ühekorruselise abihoone ehitamiseks, krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 400 m², mis sisaldab põhihoone ja abihoone, s.h alla 20 m² suuruse abihoone, ehitusalust pinda. Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga rohevõrgustiku koridori asukoht. Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel kuni 5,0 meetrit.3. Pärnamäe küla, kinnistu Puukooli detailplaneeringu kehtestamine (16.05.2017 korraldus nr 320)
   Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 03-15, väljatrükk: 13.01.2017) moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1 590 m² ja 1 709 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitusalune pindala on vastavalt krundi suurusele 318 m² ja 342 m² (mis on 20% krundi pindalast), üksikelamute korruste arv on 2 ja kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist 8,5 meetrit, abihooned on ühekorruselised, kõrgusega kuni 5,0 meetrit. Kinnistu idapiiril paiknev avatud kraav säilitatakse.

APRILL 2017

1. Naissaarel Väikeheinamaa/Lillängin külas, kinnistu Tammiku detailplaneeringu kehtestamine (04.04.2017 korraldus nr 216)
   Detailplaneeringuga (Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ töö nr 0615) jagatakse kinnistu kolmeks ja moodustatakse kolm järgmist krunti: üks 11 749 m² suurune hooajalise kasutusega elamumaa krunt, üks 609 m² suurune tee ja tänava maa krunt ja üks 13 742 m² suurune metsamaa krunt. Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga hooajalise kasutusega elamumaa krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise suvila (kõrgusega kuni 7,0 meetrit) ja kolme ühekorruselise abihoone (kõrgusega kuni 4,0 meetrit) ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 120 m².

VEEBRUAR 2017

1. Laiaküla külas, kinnistu Muuga põik 6a detailplaneeringu kehtestamine (21.02.2017 korraldus nr 111)
   Detailplaneering hõlmab Laiaküla külas asuvat 3118 m² suurust elamumaa sihtotstarbega kinnistut Muuga põik 6a (89001:010:1764), mis asub valla territooriumi lõunaosas Lilleoru teest loodes, üldplaneeringu kohase perspektiivse Rail Baltic raudteetrassi naabruses. Planeeritav ala piirneb kinnistutega Taga-Kaarle, Muuga põik 8, Muuga põik 6 ja Muuga põik.
   Detailplaneeringuga (DP Büroo OÜ tööle nr DP15111 (väljatrükk 18.05.2016)) moodustatakse üks 3 063 m² suurune üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt ja üks 55 m² suurune tee ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt ning määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise (H = 8,5 meetrit) üksikelamu ja kahe ühekorruselise (H=5,0 meetrit) abihoone ehitamiseks, millest ühel abihoonel on lubatud ka üks maa-alune korrus. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 350 m². Detailplaneeringuga kavandatavate parkimiskohtade arv on 4.

JAANUAR 2017

1. Randvere külas, kinnistute Merisiiliku tee 7a, Pärli tee 3a, Pärli tee 5a, Pärli tee 7a, Pärli tee 9a, Pärli tee 11a ja Koralli tee 3a detailplaneeringu kehtestamine (03.01.2017 korraldus nr 1)
   Planeeritav 0,9 ha suurune ala asub Randvere külas Muuga tee äärsel alal endise aiandusühistu Korall territooriumil ja piirneb elamukruntidega Koralli tee 3, Pärli tee 3, Pärli tee 5, Pärli tee 7, Pärli tee 9, Pärli tee 11, Merisiiliku tee 7 ja riigimaantee kõrvalmaanteega nr 11254 Muuga tee 0,0-0,41 km. Planeeringuala on hoonestuseta, kaetud kõrghaljastusega. Detailplaneeringuga (OÜ Hedolink töö nr 1206) moodustatakse neli üksikelamukrunti, üks üldmaa krunt ja kaks tee- ja tänavamaa krunti (üks Muuga tee järsu kurvi sujuvamaks muutmiseks, teine kahele elamukrundile juurdepääsuks) ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu (kõrgusega kuni 8,5 meetrit) ja ühe ühekorruselise abihoone (kõrgusega kuni 5,0 meetrit) ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 240 m².

DETSEMBER 2016

1. Rohuneeme külas, kinnistu Vana-Valli detailplaneeringu kehtestamine (06.12.2016 korraldus nr 737)
   Detailplaneering hõlmab Rohuneeme külas asuvat 16 746 m² suurust kinnistut Vana-Valli, mis asub poolsaare põhjaosas ning on ümbritsetud kinnistutega Suur-Ringtee 43, Uus-Oti, Kivineeme, Taga-Oti, Ees-Oti ja Kalmistu tee lõik 1. Detailplaneeringuga on hõlmatud kogu kinnistu, kuid arvestades, et kinnistu asub valdavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (Üldplaneering) kohasel puhkeotstarbelise maa ja metsamajandusmaa juhtotstarvetega aladel, mis üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt jääb rohevõrgustiku tuumala ja tugiala koosseisu ning osaliselt ka Rohuneeme kalmistu miljööväärtusliku ala koosseisu, käsitletakse detailplaneeringuga ehitusõigust üksnes kinnistu edelaosas Kalmistu teega piirneval alal, mis Üldplaneeringu kohaselt on perspektiivne ärimaa.
   Detailplaneeringuga (K-Projekt AS töö nr 15144, koostatud: 05.09.2016) moodustatakse üks 1636 m² suurune äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ja üks 15 110 m² suurune maatulundusmaa sihtotstarbega krunt ning määratakse äri- ja elamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise äri- ja eluhoone ehitamiseks, maapealse kõrgusega kuni 9,0 meetrit (absoluutkõrgusega 19,0 meetrit), maa-aluseid korruseid detailplaneeringuga ei kavandata. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 400 m² (hoone suletud brutopind esimesel korrusel on 400 m², teisel korrusel 360 m²). Detailplaneeringuga kavandatavate parkimiskohtade arv on 6.
2. Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Vehema tee vahelise veehoidlaga piirneva osalise ala detailplaneeringu kehtestamine (13.12.2016 otsus nr 101)
   Planeeritav 1,4 ha suurune maa-ala asub Pärnamäe külas, Vehema teega põhjas piirneval veehoidla äärsel rohumaal. Planeeritav ala hõlmab kinnistuid Tisleri 3, Tisleri 2, Hobukastani, Lohu I ja Lohu II ning piirneb kinnistutega Pärnamäe veehoidla, Vehema tee 35, Vehema tee, Vehema   tee 31, Tisleri 1, Vehema tee 27, Väike-Kaare tee, Tiigi tee ja Tiigi IV. Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga, hoonestuseta ja kõrghaljastuseta looduslik rohumaa, mis külgneb idas munitsipaalomandis oleva veehoidlaga.
   Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 22-05; väljatrükk: 8.08.2016) tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks maatulundusmaast üksikelamumaaks ja haljasala maaks, kolme üksikelamukrundi (suurused vahemikus 1590 m² kuni 1960 m²) ja ühe 8615 m² suuruse haljasala maa krundi moodustamiseks ning üksikelamukrundi ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga vastavalt krundi suurusele 320 m² kuni 390 m². Üksikelamute maapealne korruste arv on 2, maa-aluste korruste arv on 1, suurim lubatud kõrgus hoone maapealsel osal on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit (abihoonel on lubatud 1 korrus).
   Planeeritav 1,4 ha suurune maa-ala asub Pärnamäe külas, Vehema teega põhjas piirneval veehoidla äärsel rohumaal. Planeeritav ala hõlmab kinnistuid Tisleri 3, Tisleri 2, Hobukastani, Lohu I ja Lohu II ning piirneb kinnistutega Pärnamäe veehoidla, Vehema tee 35, Vehema tee, Vehema   tee 31, Tisleri 1, Vehema tee 27, Väike-Kaare tee, Tiigi tee ja Tiigi IV. Planeeritav ala on suhteliselt tasase reljeefiga, hoonestuseta ja kõrghaljastuseta looduslik rohumaa, mis külgneb idas munitsipaalomandis oleva veehoidlaga.
   Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 22-05; väljatrükk: 8.08.2016) tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks maatulundusmaast üksikelamumaaks ja haljasala maaks, kolme üksikelamukrundi (suurused vahemikus 1590 m² kuni 1960 m²) ja ühe 8615 m² suuruse haljasala maa krundi moodustamiseks ning üksikelamukrundi ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga vastavalt krundi suurusele 320 m² kuni 390 m². Üksikelamute maapealne korruste arv on 2, maa-aluste korruste arv on 1, suurim lubatud kõrgus hoone maapealsel osal on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit (abihoonel on lubatud 1 korrus).
3. Püünsi külas, kinnistute Viigi 1 ja Viigi 2 detailplaneeringu kehtestamine (20.12.2016 korraldus nr 775)
   Planeeritav ala asub Püünsi küla lõunaosas ning hõlmab kinnistuid Viigi 1 (89001:003:2910), Viigi 2 (89001:003:1086) ja osaliselt Püünsi tee (89001:001:0292), planeeringuala suurus on 1,3 ha. Kolmandik planeeritavast alast jääb veekogude aluse maa juhtotstarbega alale, kus asub Viimsi valla ainukese loodusliku järve – Viikjärve põhjapoolne osa. Planeeritava ala maismaa osa paikneb kahel pool Tormilinnu teed (kinnistus nimega Püünsi tee) ning külgneb läänest Rohuneeme teega. Elamukruntideks planeeritav maa-ala on hoonestuseta ja valdavalt kõrghaljastuseta looduslik rohumaa.
   Detailplaneeringuga (WinWinPartner OÜ töö nr D-35) moodustatakse kolm üksikelamukrunti (kaks krunti suurustega 1500 m², üks 1924 m²), üks 119 m² suurune transpordimaa krunt ja üks 8277 m² suurune üldmaa krunt ning määratakse elamukrundi ehitusõigus järgmiselt: krundil pos nr 1 ühe ühekorruselise üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusalune pindalaga 200 m² (põhihoone suurim lubatud kõrgus on 5,0 meetrit ja abihoone kõrgus on 3,0 meetrit, lubatud on ka üks maa-alune korrus) ja kruntidel pos nr 2 ja pos nr 3 ühe kahekorruselise üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 m² (põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit ja abihoonel 5,0 meetrit, maa-aluseid korruseid ei ole ette nähtud).

NOVEMBER 2016

1. Tammneeme külas, kinnistu Tammneeme ranna-ala ja sellega külgneva mereala detailplaneeringu kehtestamine (23.11.2016 korraldus nr 720)
   Detailplaneeringuga (Osaühing EMP A&I töö nr 2014/05; Tallinn, märts 2014, väljatrükk 12.10.2016) moodustatakse üks 3043 m² suurune puhkeotstarbelise maa krunt (100%), üks 3993 m² suurune sadamaehitiste maa ja parklate maa kasutusotstarbega krunt, mis moodustub kolme ajutise krundi, s.h kaide kruntide, liitmisel (T 90% / L 10%) ja üks 2625 m² suurune transpordimaa krunt (100%). Puhkeotstarbelise maa krundil kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ei muudeta, sadamakrundile määratakse ehitusõigus kahe betoonkai ja maakivist kaitsemuulide ehitamiseks, rajatavate betoonkaide ja maakivist kaitsemuulidega piiratud sadamabasseini maksimaalne pikkus on 74,3 meetrit ja laiuse 47,3 meetrit. Moodustatava akvatooriumi suurus on 2690 m², planeeritud sügavus 1,2 meetrit. Faarvaatri pikkus on 50 meetrit, laius 10 meetrit, sügavus 1,2 meetrit, süvistuskõrgus ca 0,3 meetrit ja süvistusmaht 166 m³. Paadisadamasse on planeeritud 36 (kolmkümmend kuus) paadihoiukohta.
2. Miiduranna külas, kinnistu Andrese tee 2 detailplaneeringu kehtestamine (23.11.2016 korraldus nr 721)
   Planeeritav 1755 m² suurune elamukrunt, aadressiga Andrese tee 2, asub Miiduranna küla loodeosas, 1990.–2000. aastatel rajatud väikeelamukvartalis ja piirneb loodest elamukruntidega Kristjani tee 1 ja Kristjani tee 3, ülejäänud kolmest küljest aga kvartalisiseste teedega.
   Detailplaneeringuga (OÜ WinWinPartner töö nr DP40; Viimsi, 2016, väljatrükk: 20.10.2016) määratakse 1755 m² suuruse krundi ehitusõigus üksikelamule ja abihoonele. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 394,2 m² (sellest elamule 351 m² ja abihoonele 43,2 m²), üksikelamu suurim lubatud absoluutkõrgus on 20,74 meetrit ja abihoonel 11,32 meetrit (maapinna kõrgusmärk jääb vahemikku 8,41–11.80), üksikelamul võib olla kolm maapealset korrust ja üks maa-alune korrus, abihoone (kelder) on ühekorruseline.

OKTOOBER 2016

1. Tammneeme külas, kinnistute Sambla, Fii-Bal, Villemi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine (18.10.2016 korraldus nr 653)
   Detailplaneeringuga (KMK Stuudio OÜ töö nr 1509 (väljatrükk: 21.07.2016. a) moodustatakse üks 2864 m² suurune ärimaa sihtotstarbega krunt ja kaks tee ja tänavamaa sihtotstarbega krunti (2294 m² ja 1585 m²) ning määratakse ärikrundi ehitusõigus kahe maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks, kõrgusega kuni 9,0 meetrit (absoluutkõrgusega 29,2 meetrit). Detailplaneeringuga on lubatud rajada lisaks üks maa-alune korrus. Suurim lubatud ehitusalune pindala on 1058 m² (suletud brutopind hoone maapealsel osal 2116 m², maa-alusel 1058 m²).

JUULI 2016

1. Püünsi külas, kinnistu Rohuneeme tee 82b  detailplaneeringu kehtestamine (12.07.2016 korraldus nr 474 
   Detailplaneeringuga (OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus, töö nr 11-15) moodustatakse üks 2606 m2 suurune üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt (EP) ja üks 360 m² suurune loodusliku maa kasutamise sihtotstarbega krunt (HL) ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus, mille kohaselt võib krundil paikneda üks kahekorruseline üksikelamu, kõrgusega kuni 8,5 meetrit ja kuni kaks ühekorruselist abihoonet, kõrgusega kuni 5,0 meetrit. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 420 m².
2. Pärnamäe külas, kinnistu Kesk-Kaare tee 86 detailplaneeringu kehtestamine (12.07.2016 korraldus nr 475)
   Detailplaneeringuga (OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus, töö nr 02-16) määratakse 1452 m² suuruse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 290 m². Üksikelamu suurim lubatud kõrgus on 7,5 meetrit, abihoone kõrgus 5,0 meetrit.

APRILL 2016

1. Pärnamäe külas, kinnistu Vehema tee 35 ning sellega piirneva tee-ala detailplaneeringu kehtestamine (05.04.2016  korraldus nr 262)
   Detailplaneeringuga (Osaühing A-Projekt töö nr 14-14, Tallinn 2015) moodustatakse üks üksikelamumaa kasutamise sihtotstarbega krunt, suurusega 1821 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 220 m² (see moodustab ligikaudu 12 % krundi pindalast). Üksikelamu korruste arv on 2 ja kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest katuseharja peale on 8,0 meetrit, abihoone on ühekorruseline, suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest katuseharja peale on 4,5 meetrit.

JAANUAR 2016

1. Kelvingi külas, Kelvingi ranna-ala ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine (19.01.2016 vastu võtnud korralduse nr 61).
   Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 14-15) moodustatakse üks 6933 m² suurune kultuuri- ja puhkerajatise maa (üldmaa) krunt ning määratakse krundi ehitusõigus kõlakoja (laululava) ning selle esise puitterrassi ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 150 m² ja kõlakoja kõrgusega kuni 5 meetrit.

DETSEMBER 2015

1. Pringi küla, kinnistute Taga-Kristjani, Suur-Praaga, Taga-Telli ja riigi reservmaa piiriettepanekuga ala AT0804280264 osaliselt Rannavälja tee (08.12.2015 korraldus nr 1985). Detailplaneeringuga (OÜ Head töö nr 2010_018) moodustatakse kuusteist 3300 m² kuni 3835 m² suurust üksikelamukrunti, kuus tee ja tänavamaa krunti, kaks haljasala maa krunti ja üks elektrienergia jaotamise maa krunt ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, välja arvatud kruntidele 1, 8, 9 ja 16, milledele on lubatud püstitada lisaks põhihoonele üks abihoone. Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitusalune pindala jääb sõltuvalt krundi asukohast vahemikku 250 m² kuni 300 m², elamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast katuseharja peale on 8,5 meetrit (lubatud on kaks korrust), abihoonel kuni 5,0 meetrit (lubatud on üks korrus).
2. Haabneeme alevikus, Karulaugu tee 13 ja osaliselt Karulaugu tee 15 (22.12.2015 korraldus nr 2101). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 16-15) moodustatakse üks 12 379 m² suurune ärimaa (60%) ja kultuuri- ja spordiasutuse maa  (40 %) kasutamise sihtotstarbega krunt ning määratakse krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise spordihoone ja kahe välitenniseväljaku ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kokku 8100 m², mis sisaldab ka välitenniseväljakute alust pinda 1320 m². Spordihoone suurim lubatud absoluutkõrgus on 24,50 meetrit, lubatud on ehitada ka üks maa-alune korrus. Kergejõustiku välistaadioni aluse krundi suuruseks jääb pärast käesoleva korraldusega kehtestatava detailplaneeringuga hõlmatava krundi moodustamist 20 063 m².

3. Viimsi Vallavolikogu on 15.12.2015 vastu võtnud otsuse nr 116 „Haabneeme alevikus, Tammepõllu teega põhjas piirneva reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestamine“.
   Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr MPA 15-01) tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast sotsiaalmaaks (üldmaaks ja üldkasutatavate hoonete maaks), ärimaaks ja transpordimaaks, jagatakse maa-ala kruntideks, moodustades ühe üldmaa sihtotstarbega krundi pargile, ühe ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundi riigigümnaasiumile, kaks ühiskondlike ehitiste maa (80%) ja ärimaa (20%) sihtotstarbega krunti arengukeskuse hoonele ja spordihoonele, kaks ärimaa sihtotstarbega krunti ärihoonetele ja kaheksa transpordimaa krunti teedele ja parklatele. Ehitusõigus määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile järgmiselt: gümnaasiumihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 2500 m², suurim lubatud maapealne kõrgus 11 meetrit     (3 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), arengukeskuse hoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 2000 m², suurim lubatud maapealne kõrgus 9 meetrit (2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), spordihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 11 000 m², suurim lubatud maapealne kõrgus 14 meetrit (3 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), Põldheina tee poolse ärihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 1200 m², suurim lubatud maapealne kõrgus 9 meetrit (2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus) ja Tammepõllu tee poolse ärihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 1000 m², suurim lubatud maapealne kõrgus 11 meetrit (3 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus).

NOVEMBER 2015

1. Viimsi vallas, Laiaküla külas, kinnistu Taga-Käspre ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine (17.11.2015 korraldus nr 1778). Detailplaneeringuga (Praktiliste Lahenduste OÜ töö nr D1-15, 23.03.15) moodustatakse kolm üksikelamukrunti ja üks tee- ja tänavamaa krunt ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 300 m², üksikelamu korruste arv on 2 ja kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest 8,5 meetrit, abihoonel 5 meetrit. Üksikelamukruntide suurused on vahemikus 1500 m² kuni 1652 m².
2. Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistu Leppniidu tee 9 detailplaneeringu kehtestamine (17.11.2015 korraldus nr 1779). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 01-14) jagatakse kinnistu kolmeks üksuseks ja moodustatakse üks üksikelamukrunt ning kaks transpordimaa krunti, ühtlasi määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 350 m². Elamu suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit, abihoone kõrgus on 4,5 meetrit.
3. Viimsi vallas Haabneeme alevikus kinnistute Küti tee 13, Küti tee 20 ja Küti tee L2 detailplaneeringu kehtestamine (24.11.2015 otsus nr 105). Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr K-6)moodustatakse neli üksikelamukrunti, suurustega vahemikus 1500 m² kuni 1987 m² ja üks 336 m² suurune transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, sõltuvalt krundi suurusest suurima lubatud ehitusaluse pindalaga, vahemikus 300 m² kuni 350 m². Suurim lubatud kõrgus põhihoonel (üksikelamul) on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit. Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on 250 m².

OKTOOBER 2015

1. Prangli saarel, Lääneotsa külas, kinnistu Mölgisilla detailplaneeringu kehtestamine (27.10.2015 korraldus nr 1648). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus projekt nr 12-11) moodustatakse kaks sadama maa kasutamise sihtotstarbega krunti (pos nr 1 – 3 697 m² ja  pos nr 2 – 953 m²) ning määratakse krundi pos nr 1 ehitusõigus ühe sadamahoone ja ühe paadikuuri ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 m². Sadamahoone suurim lubatud kõrgus on 9,0 meetrit (kolm korrust), paadikuuril 5,0 meetrit (üks korrus). Kinnistuga Mölgillla on kavas liita krundi pos nr 1 koosseisu planeeritud lainemurdja ja muul, krundile pos nr 2 on planeeritud lainemurdja, mille alune maa on kavas liita munitsipaalomandis oleva kinnistuga Mölgisadama.

SEPTEMBER 2015

1. Pringi külas, kinnistute Kimsi põik 3, Kimsi põik 5, Kimsi põik 7, Kimsi põik 9 ja Kimsi põik L1 detailplaneeringu kehtestamine (22.09.2015 korraldus nr 1514). Detailplaneeringuga (K-Projekt Aktsiaselts töö nr 14009) moodustatakse üks üksikelamukrunt (6 746 m²), üks sadama maa krunt (8 378 m²), üks loodusliku maa kasutusotstarbega krunt (1 546 m²) ja üks tee ja tänava maa krunt (1 086 m²) ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 1000 m² (maapealne) ja 1200 m² (üksikelamu maa-alune osa). Üksikelamu suurim lubatud maapealne kõrgus on 8,5 meetrit (lubatud kaks korrust), abihoonel 5,0 meetrit (lubatud üks korrus). Sadamahoone suurim lubatud ehitusalune pindala nii maapealsel kui ka maa-alusel osal on 200 m², hoone suurim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast on 7,5 meetrit. Sadamahoonele on lubatud ehitada kaks maapealset korrust.

AUGUST 2015

1. Rohuneeme külas, kinnistute Kalmistu tee 6, Kalmistu tee 6a ja osaliselt Vana-Oti detailplaneeringu (25.08.2015 korraldus nr 1367). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 01-15) moodustatakse üks 1714 m² suurune üksikelamukrunt ja üks 634 m² suurune tee ja tänavamaa krunt ning määratakse üksikelamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kolme abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 343 m², põhihoone (üksikelamu) suurim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast on 8,5 meetrit, põhihoone on kavandatud kahe maapealse korruse ja ühe maa-aluse korrusega. Abihoonete suurim lubatud kõrgus on 5,0 meetrit.
2. Rohuneeme külas, kinnistute Tominga IV ja Sääre tee 7a detailplaneering (25.08.2015 otsus nr 76). Detailplaneeringuga (OÜ WinWinPartner töö nr D-015) planeeritakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 3400 m² ja 10 048 m² ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 600 m², elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel kuni 5,0 meetrit. Detailplaneeringus tähistatud muulidele määratakse katastriüksuse piirid ja liidetakse krundiga pos 2 (Tominga IV/Sääre tee 5a).
3. Püünsi külas, kinnistu Uus-Järve (18.08.2015 korraldus nr 1340). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 01-13) moodustatakse kolm üksikelamukrunti, suurustega vahemikus 1384 m² kuni 1481 m², kolm tee ja tänavamaa krunti, suurustega vahemikus 448 m² kuni 88 m² ja üks haridus- ja lasteasutuse maa krunt, ühtlasi määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga, 280 m² kruntidel pos. nr 1 ja nr 2 ning 290 m² krundil pos. nr 3. Suurim lubatud kõrgus põhihoonel (üksikelamul) on 8,5 meetrit, abihoonel 4,5 meetrit.

JUUNI 2015

1. Haabneeme alevik, kinnistute Telli 4, Praaga 7, Kristjani 3, Andrese 4, Madise 5, Vana-Suuraia, Ees-Uustalu ning alaga vahetult külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering (12.06.2015 korraldus nr 978). Detailplaneeringuga (K-projekt AS töö nr 13199) moodustatakse kolm äri- ja/või ühiskondliku hoonete maa sihtotstarbega krunti (kokku 6722 m²), neli üldmaa krunti (kokku 11554 m²) ja üks tootmismaa krunt (40 m²), ühtlasi määratakse krundi ehitusõigus ühe kuni kolme äri- ja/või ühiskondliku hoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 4450 m² ühe hoone rajamise korral, eraldiseisvana vastavalt 2350 m², 1100 m² ja 1000 m², suurima lubatud kõrgusega 13 meetrit krundil pos. nr 1 ja 12 meetrit kruntidel pos. 2 ja 3. Hoonete suurim lubatud maapealne korruselisus on kolm, lubatud on rajada ka üks maa-alune korrus.
2. Metsakasti külas, kinnistute Uuesauna tee 2a ja Uuesauna tee 2b detailplaneering (19.06.2015 korraldus nr 1012). Detailplaneeringuga (Arhitekt Ahti Kooskora töö nr 134) moodustatakse üks ärimaa sihtotstarbega krunt ning määratakse krundi ehitusõigus kahe ühekorruselise ärihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kokku 600 m² ja hoonete kõrgusega kuni 7,0 meetrit. Ärihoonetesse on lubatud tegevused, mis toetavad kogukonnale vajalike teenuste osutamist.
3. Prangli saarel Lääneotsa külas Vanani II (uue nimega Seelikuranna) maaüksuse detailplaneering (26.06.2015 korraldus nr 1084). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 09-11) moodustatakse 9965 m² suurune majutushoonete maa ja loodusliku haljasmaa sihtotstarbega katastriüksus, kuhu on vastavalt varemkehtestatud detailplaneeringule määratud ehitusõigus kahe majutushoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 120 m², 2458 m² suurune tee ja tänavamaa sihtotstarbega katastriüksus juurdepääsuks ranna-alale ja 2275 m² suurune supelranna maa sihtotstarbega katastriüksus supelranna rajamiseks.
4. Rohuneeme küla, kinnistu Rohuneeme tee 148 detailplaneering (16.06.2015 otsus nr 43). Detailplaneeringuga (KMK Stuudio OÜ töö nr 0819) tehakse ettepanek kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks tootmismaast väikeelamute maaks ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ peatüki 4.1 osaliseks muutmiseks planeeritava ala ulatuses, kuivõrd viidatud peatüki kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, ning jagatakse kinnistu kaheks üksikelamu maa krundiks (1536 m² ja 1639 m²), üheks sideehitise maa krundiks (276 m²) ja üheks tee ja tänava maa krundiks (414 m²) ning reformimata riigimaale moodustatakse lisaks üks tee ja tänava maa krunt (428 m²). Ühtlasi määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 m² ja põhihoone kõrgusega 8,5 meetrit, abihoonete kõrgus on kuni 4,0 meetrit. Põhihoonetele on lubatud ka üks maa-alune korrus.

MAI 2015

1. Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud Haabneeme aleviku, kinnistu Hõbepaju tee 1 detailplaneeringu kehtestamise korralduse (21.05.2015 korraldus nr 783). Detailplaneeringuga (Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ töö nr 0614) määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 165 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit (kui elamu katusekalle on 0º, siis on suurim lubatud kõrgus 7,5 meetrit), abihoonel 5,0 meetrit.

APRILL 2015

1. Viimsi Vallavolikogu on vastu võtnud Leppneeme külas, kinnistute Põhja-Jaani ja Lõuna-Jaani detailplaneeringu osalise maa-ala kehtestamise otsuse(27.04.2015 otsus nr 26). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 42-06) tehakse ettepanek kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks maatulundusmaast (looduslikust rohumaast) elamumaaks ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ peatükkide 4.1 ja 4.1.1 muutmiseks planeeritava ala ulatuses osas, mis sätestab, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal ja et uute elamukruntide puhul ei ole lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 meetrit krundipiirist. Detailplaneeringuga moodustatakse üks 1500 m² suurune elamukrunt, üks loodusliku maa kasutusotstarbega katastriüksus ja üks transpordimaa kasutusotstarbega katastriüksus ning määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusalune pindalaga 300 m² ja põhihoonete kõrgusega kuni 8,5 meetrit (2 korrust), abihoone kõrgus on kuni 5,0 meetrit.

MÄRTS 2015

1. Viimsi alevik, kinnistu Uus-Heldri detailplaneering (31.03.2015 otsus nr 14). Detailplaneeringuga (Redman OÜ töö nr DP01-13) tehakse ettepanek kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamumaaks ja üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ peatüki 4.1 muutmiseks planeeritava ala ulatuses osas, mis sätestab, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, ning üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ muutmiseks osas, millega on sätestatud, et rohevõrgustiku puhveralal võib üldplaneeringuga määratud maakasutust muuta ainult maatulundusmaaks, üldmaaks, veekogu maaks või kaitsealuseks maaks, ja jaotatakse kinnistu kümneks üksikelamukrundiks, üheks transpordimaa krundiks ja kaheks üldmaa sihtotstarbega katastriüksuseks Mähe ojale ja Soosepa raba äärsele puhkealale, ning määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusalune pindalaga kuni 300 m² ja põhihoonete kõrgusega kuni 8,5 meetrit (2 korrust), abihoonete kõrgus on kuni 5,0 meetrit.

VEEBRUAR 2015

1. Randvere külas, kinnistu Uus-Metsakasti ja lähiala detailplaneering (27.02.2015 korraldus nr 284). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 06-14) moodustatakse üks 6800 m² suurune kagu-loode suunaline tee- ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt Randvere teed ja Riiasöödi teed ühendava tee ehitamiseks, üks 2486 m² suurune põhja-lõuna suunaline tee- ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega krunt Hobuvankri teele, viis loodusliku maa kasutamise sihtotstarbega krunti ja üks olemasoleva hoonestusega väikeelamumaa sihtotstarbega krunt, aadressil Randvere tee 175.

JAANUAR 2015

1. Prangli saarel Kelnase külas kinnistu Einbergi detailplaneering (30.01.2015 korraldus nr 174). Detailplaneeringuga (Eesti Ehitusprojekt OÜ töö nr EP-1302) moodustatakse üks 3871 m² suurune elamukrunt ja 1,77 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega üksus ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 250 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 7,0 meetrit, abihoonel kuni 4,0 meetrit.
2. Viimsi alevikus, kinnistu Daalia tee 12 detailplaneering (30.01.2015 korraldus nr 175). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 11-14) jagatakse olemasolev elamukrunt ja moodustatakse kaks üksikelamukrunti, suurustega 1464 m² ja 1416 m² ja määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga vastavalt 293 m² ja 283 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel kuni 5,0 meetrit.

DETSEMBER 2014

1. Pringi külas, Laaneotsa tee 1-18, Laaneotsa tee 20, 22, 24, Laanelinnu tee 8, Laanekivi tee 14, 16 ja Laaneotsa tee detailplaneering (2.12.2014 korraldus nr 1596). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 08-14) määratakse ehitusõigus kahekümne neljale üksikelamukrundile ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kuni 10 % krundi pinnast, vahemikus 330 m² kuni 446 m². Elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel 5,0 meetrit.
2. Lubja külas, kinnistu Ees-Vanatoa detailplaneering (9.12.2014 korraldus nr 1618). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 02-14) moodustatakse kolm 1500 m² suurust elamukrunti, kaks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust, millest üks on kavandatud Paenurme tee laienduseks, teine ümberpööramisplatsiks ja jalgteeks, ning lisaks üks üldmaa sihtotstarbega katastriüksus maastikumiljöö säilitamiseks. Ühtlasi määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 300 m², elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel kuni 4,5 meetrit.

3. Metsakasti küla, kinnistu Lepiku (Jäätma tee 12) detailplaneering (9.12.2014 otsus nr 88). Detailplaneeringuga (Optimal Projekt OÜ töö nr 204) muudetakse üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast väikeelamute maaks ja määratakse ehitusõigus kuueteistkümnele planeeringuga moodustatavale üksikelamukrundile, kuhu on lubatud ehitada üks põhihoone (üksikelamu) ja kuni 2 abihoonet. Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit, suurim lubatud ehitusalune pindala jääb vahemikku 240 m² - 460 m².

NOVEMBER 2014

1. Viimsi Vallavolikogu on vastu võtnud Miiduranna küla, Randvere tee 1a ja 3, Väike-Madise, Lepiku, Uustalu, Kasti ja Suur-Madise katastriüksuste detailplaneeringu kehtestamise otsuse (11.11.2014 otsus nr 85). Detailplaneeringuga (Linnaruumi OÜ töö nr 11/12) moodustatakse üks 31 153 m² suurune ärimaakrunt ja üks 1160 m² suurune tee- ja tänavamaa krunt ning määratakse krundi ehitusõigus kaubandus-, teenindus- ja vabaajakeskuse ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga 24 000 m² maa peal ja 26 890 m² maa all, suurima lubatud kõrgusega 14 meetrit (3 maapealset korrust) ja üks maa-alune korrus. Hoone suletud brutopind on 48 000 m² maa peal ja 26 890 m² maa all.

2. Randvere külas, kinnistu Metsavahe tee 1 detailplaneering (25.11.2014 korraldus nr 1549). Detailplaneeringuga (Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekt nr 04-14) moodustatakse üks 1593 m² suurune elamukrunt ja üks 72 m² suurune transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 320 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel kuni 4,5 meetrit.

OKTOOBER 2014

1. Prangli saar, Kelnase küla, kinnistu Loo-otsa vaatetorni (9.10.2014 otsus nr 75). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks sihtotstarbeta maast väikeelamumaaks (suvilamaaks) ja määratakse 2988 m² suuruse krundi maakasutuse sihtotstarve elamumaaks ning ehitusõigus ühe suvemaja ja kahe abihoone ehitamiseks. Detailplaneeringuga määratud suurim lubatud ehitusalune pindala on 155 m² ja hoonete kõrgus 5,0 meetrit, krundil säilitatakse ka olemasolev 19 meetri kõrgune linnuvaatlustorn.

SEPTEMBER 2014

1. Pringi küla, kinnistud Ees-Kristjani, Ees-Praaga, Taga-Praaga ja Ees-Telli (16.09.2014 korraldus nr 1157; detailplaneeringuga moodustatakse kuusteist üksikelamukrunti, kaks transpordimaa krunti ja üks üldmaa sihtotstarbega katastriüksus ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Suurim lubatud ehitusalune pindala on 300 (kolmsada) m², elamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 meetrit ja abihoonetel 5,0 meetrit. Põhihoone suurim lubatud korruste arv on 2 (kaks).
2. Haabneeme alevik, Ravi tee 1 (30.09.2014 korraldus nr 1236; detailplaneeringuga moodustatakse üks 6660 m² suurune ärimaa krunt ja üks 54 m² suurune tootmismaa krunt alajaamale ning määratakse ärimaa krundi ehitusõigus ühe 3–8 maapealse korrusega ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks, kõrgusega vastavalt 10–29 meetrit olemasolevast maapinnast. Ärihoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 3000 (kolm tuhat) m², suletud brutopind 4500 (neli tuhat viissada) m² ja hoone kubatuur on 30 000 (kolmkümmend tuhat) m³).

AUGUST 2014

1. Naissaar, Lõunaküla/Storbyn küla, kinnistu Saarlo (26.08.2014 korraldus nr 1041; detailplaneeringuga jagatakse kinnistu kolmeks üksuseks ning moodustatakse üks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus, üks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja üks elamukrunt ning määratakse krundi ehitusõigus ühe kuni 7,5 meetri kõrguse suvemaja (korruselisega: 1 + katusekorrus) ja kuni kolme 5,0 meetri kõrguse abihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 250 m²).

JUUNI 2014

1. Lubja küla, kinnistu Lubja-Nurme (20.06.2014 korraldus nr 805; detailplaneeringuga jagatakse kinnistu kolmeks katastriüksuseks ja määratakse nendele järgmised sihtotstarbed: krundile nr 1 ärimaa (100%), krundile nr 2 ühiskondlike hoonete maa (95%) ja ärimaa (5%) ning krundile nr 3 tootmismaa (100%). Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühe kolmekorruselise ärihoone ehitamiseks, kõrgusega kuni 11,0 meetrit ja ehitusaluse pindalaga kuni 1523 m² (suurima lubatud suletud brutopinnaga 3807 m²), ühe kahekorruselise ühiskondliku hoone (5% ärihoone osakaaluga) ehitamiseks, ühe maa-aluse lisakorrusega, hoone maapealse osa kõrgusega kuni 8,0 meetrit (suurima lubatud suletud brutopinnaga 720 m² maapealsel osal ja 428 m² maa-alusel osal) ja ühe alajaama paigaldamiseks 35 m² suurusele tootmismaa krundile. Täiendavalt kehtestatakse ehitusõigus kahele varemplaneeritud laskumisnõlva jätkule, tiigile, mis on ette nähtud kasutada lumetootmisel ja parklatele).

VEEBRUAR 2014

1. Pärnamäe küla, Kesk-Kaare tee 72 (7.02.2014 korraldus nr 97; detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus krundil asuva kaksikelamu laiendamiseks ja kuni 5 meetri kõrguse ja 60 m² ehitusaluse pindalaga abihoone püstitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala kokku on 300 m²).
2. Tammneeme küla, Kalda II ja Kalda VI (14.02.2014 korraldus nr 117; detailplaneeringuga moodustatakse neli elamukrunti, kaks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust ja kaks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust ning määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on vastavalt krundi suurusele ja kujule vahemikus 200 m² kuni 300 m², elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit).
3. Prangli saar, Lääneotsa küla, Lahe maaüksus (28.02.2014 korraldus nr 166; detailplaneeringuga vähendatakse ranna ehituskeeluvööndi ulatust 47,5 meetrini üleujutatava ala piirist ning määratakse krundi ehitusõigus ühe suvila ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 150 m². Suvila suurim lubatud kõrgus on 7,5 meetrit ning abihooned kuni 4,5 meetrit).

JAANUAR 2014

1. Pärnamäe küla, Kuremarja tee 14 (endine Niine maaüksus) (21.01.2014 otsus nr 3; detailplaneeringuga moodustatakse kaheksateist elamukrunti ja üks katastriüksus spordi- ja mänguväljakutele ning määratakse kruntide ehitusõigus ühe nelja sektsiooniga ridaelamu, kuue kahe korteriga elamu ja üheteistkümne üksikelamu ehitamiseks. Kruntidele on lubatud rajada ka abihoone – üksikelamukrundile üks abihoone, kaksikelamukrundile kaks abihoonet, ridaelamukrundile pole abihoone püstitamine lubatud. Kõigi kruntide suurim lubatud ehitusalune pindala on 220 m², v.a ridaelamukrundil, mis on 350 m², elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel 5,0 meetrit).
2. Randvere küla, Kaevuaia tee 23 (21.01.2014 otsus nr 2; detailplaneeringuga moodustatakse kaks elamukrunti, üks üldmaa- ja üks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ning määratakse krundi ehitusõigus üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 400 m² olemasoleva hoonestusega krundil ja 280 m² planeeritaval hoonestuseta krundil. Põhihoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, olemasoleval abihoonel 9,0 meetrit, kavandataval abihoonel 5,0 meetrit. Detailplaneeringuga nähakse ette transpordimaa ja ranna-äärse üldmaa avalik kasutus).
3. Laiaküla küla, Pärnamäe tee 6, Pärnamäe tee 4a, Pärnamäe tee 4, Lilleoru tee 4 ja osaliselt Pärnamäe tee 2 (31.01.2014 korraldus nr 74; detailplaneeringuga moodustatakse neli ärimaa krunti ja neli transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust ning määratakse krundi ehitusõigus kahe olemasoleva ärihoone laiendamiseks, ühe uue ärihoone (kaubanduskeskuse) ehitamiseks ja ühe uue automaattankla püstitamiseks, samuti sõidu- ja kergliiklusteede ning parklate ehitamiseks. Kõigi hoonete korruselisuseks on planeeritud 2 (kaks), kõrgusega 12 (kaksteist) meetrit. Kaubanduskeskuse ehitusalune pindala on planeeritud 3000 (kolm tuhat) m², suletud brutopind 3950 (kolm tuhat üheksasada viiskümmend) m², olemasolevatel ärihoonetel on vastavad näitajad järgmised: krundil pos. nr 2 (autoremonditöökoda) 450 (nelisada viiskümmend) m² ja 900 (üheksasada) m² ning krundil pos nr 3 (hotell-restoran) 1500 m² (üks tuhat viissada) m² ja 2500 (kaks tuhat viissada) m²).

OKTOOBER 2013

1. Haabneeme alevik, Laivi piirkond (osaline) (16.10.2013 otsus nr 65; detailplaneeringu kehtestataval osal moodustatakse kokku üheksa krunti, need on: neli korterelamukrunti (üks neist ehitusõiguseta lahustükk), üks ärimaakrunt lasteaiale, üks transpordimaa krunt, üks tootmismaakrunt trafoalajaamale ja kaks üldmaa sihtotstarbega katastriüksust pargile ja tulevasele rannapromenaadile. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kolme korterelamu ehitamiseks, kahe elamu ehitusalune pindala on 590 m² ja ühel elamul 1160 m², millele lisandub haljaskattega keldriparkla 620 m². Kõik elamud on kolmekorruselised, lisaks on lubatud üks maa-alune korrus ning kuni 10 % elukorrust neljandal korrusel. Üksikelamukrundi Kaluri tee 19 poolne korterelamu osa on ette nähtud kahekorruseline. Hoonete suurim lubatud kõrgus krundi reljeefi kõrgeimast servast on 13,0 meetrit. Ärimaale planeeritava lasteaia suurim lubatud ehitusalune pindala on 1000 m², suurim lubatud kõrgus on 7,5 meetrit, hoone on kavandatud kahekorruseline.).

SEPTEMBER 2013

1. Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud Püünsi küla, Lepiku tee 3a, 5, 5a ja osaliselt Lepiku tee 3 detailplaneeringute kehtestamise korralduse (20.09.2013 korraldus nr 1070; detailplaneeringuga moodustatakse kolmest elamukrundist kaks üksikelamukrunti ja määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga 270 m² krundil pos nr 1 ja 350 m² krundil pos nr 2, põhihoone kõrgusega 8,5 meetrit ja abihoone kõrgusega 4,5 meetrit).
2. Viimsi Vallavolikogu on 17.09.2013 vastu võtnud otsuse nr 61 „Viimsi Vallavalitsuse 20.04.2007.a korralduse nr 232 ja sellega kehtestatud Vardi tee 6a, Vardi tee 8 ja Vardi tee 10 maaüksuste detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.
3. Metsakasti küla, Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vaheline ala (osaline) (17.09.2013 otsus nr 62; detailplaneeringuga moodustatakse viiskümmend seitse elamukrunti, üks ärimaakrunt, üks ühiskondlike hoonete- ja/või ärimaakrunt ning transpordimaa- ja üldmaa krundid. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus viiekümne seitsme üksikelamu ja abihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga vahemikus 240 m² - 300 m² ja kõrgusega põhihoonel 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit, lisaks 1000 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja kuni 9 meetri kõrguse ärihoone ning kuni 1870 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja kuni 9 meetri kõrguse ühiskondliku- ja /või ärihoone ehitamiseks).

JUUNI 2013

1. Tammneeme küla, osaliselt kinnistu Vana-Lutika (14.06.2013 korraldus nr 684; detailplaneeringuga moodustatakse üks üksikelamukrunt, määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku maksimaalselt 400 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel 4,5 meetrit).
2. Haabneeme alevik, kinnistud Viimsi metskond 12 ja Rohuneeme tee 43a (26.06.2013 otsus nr 44; planeeringuga määratakse kummalegi krundile ehitusõigus ühe ühekorruselise ärihoone püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga 500 m² kinnistul Rohuneeme tee 43a ja 600 m² kinnistul Viimsi metskond 12, detailplaneeringuga määratakse lisaks avaliku kasutusega kõnnitee, kergliiklustee ja parkla asukohad).
3. Prangli saar, Idaotsa küla, kinnistud Prangli jõujaama ja Tislari (26.06.2013 otsus nr 45; planeeringuga moodustatakse kokku viis krunti: kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone maa krunt (ärimaa), spordihoone- või kompleksi maa krunt (ühiskondlike hoonete maa või ärimaa), valitsuse- või ametiasutuse maa krunt (ühiskondlike hoonete maa) ja kaks tee- ja tänavamaa krunti (transpordimaa), ühtlasi määratakse kruntide ehitusõigus kahe ühiskondliku hoone ja ühe ärihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga vahemikus 205 m² – 340 m² ja kõrgusega 7,5 meetrit).
4. Leppneeme küla, kinnistu Lännemäe tee 11 (endine Lauri mü) (26.06.2013 otsus nr 46; planeeringuga jagatakse maaüksus kolmeks elamukrundiks, määratakse ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku maksimaalselt 300 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel 4,5 meetrit).

MAI 2013

1. Haabneeme alevik, Rannakuuse tee 6 (24.05.2013 korraldus nr 595; detailplaneeringuga jagatakse maaüksus kaheks elamukrundiks, määratakse ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 280 m². Elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel 4,5 meetrit).

APRILL 2013 

1. Randvere küla, Muuga lahe äärse ranna-ala osaline maa-ala (19.04.2013 korraldus nr 467; detailplaneeringuga määratakse tootmismaa sihtotstarbega 100 m² suurusele krundile, aadressiga Kaevuaia tee 27 ehitusõigus õhuseirejaama püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga 20 m² ja moodustatakse 1186 m² suurune transpordimaa sihtotstarbega avaliku kasutusega katastriüksus).
2. Randvere küla, kinnistu Mikusaun-Lepamäe (26.04.2013 korraldus nr 493; detailplaneeringuga moodustatakse kaks elamukrunti, üks transpordimaa krunt ja üks üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksus ning määratakse kruntide ehitusõigus kahekorruseliste üksikelamute ja ühekorruseliste abihoonete ehitamiseks, krundi ehitusaluse pindalaga kuni 350 m². Elamu kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 meetrit, abihoonel 4,5 meetrit).
3. Haabneeme alevik, Veere tee 2, Veere tee 4, Veere tee 6 ja osaliselt Karulaugu tee 3 (26.04.2013 korraldus nr 494; detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kergejõustiku välistaadioni, jalgpalli harjutusväljaku ja 4100 m² ehitusaluse pindalaga ja 13 meetri kõrguse kahekorruselise spordihoone ehitamiseks).
4. Lubja küla, Tammiku, Lubja IV ja Lubja V maaüksus (9.04.2013 otsus nr 25; planeeringuga jagatakse kinnistud viieteistkümneks üksuseks: kaheksaks elamukrundiks, suurusega vahemikus 1500 m² - 3101 m², kaheks transpordimaa krundiks, kaheks kaitsehaljastuse maa ja kaheks loodusliku haljasmaa katastriüksuseks ning trafoalajaama maa katastriüksuseks, ja määratakse kruntide ehitusõigus kaheksa üksikelamu ja kuni kümne abihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga, sõltuvalt krundi suurusest, vahemikus 250 m² - 350 m² ja kõrgusega põhihoonel 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit. Detailplaneeringuga määratakse lisaks avaliku kasutusega tervisespordiraja, kõnniteede, sõiduteede ja laskumisnõlvade asukohad).

MÄRTS 2013

1. Lubja küla, Uus-Pärtle maaüksus (5.03.2013 korraldus nr 306; detailplaneeringuga jagatakse kinnistu neljaks katastriüksuseks ja määratakse nendele järgmised sihtotstarbed: lasteaia krundile ühiskondlike hoonete maa sihtotstarve (3651 m²), parklale transpordimaa sihtotstarve (1198 m²) ja kahele katastriüksusele loodusliku haljasmaa – üldmaa sihtotstarve (5283 m² ja 448 m²). Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga ehitusõigus ühe munitsipaallasteaia ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kuni 2000 m² ja kõrgusega 8,5 meetrit).
2. Randvere küla, Veehoidla tee 7 (19.03.2013 korraldus nr 364; detailplaneeringuga moodustatakse 2652 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt ja määratakse ehitusõigus ühe nelja sektsiooniga ridaelamu ehitamiseks. Hoone suurim lubatud ehitusalune pindala on 600 m² ja kõrgus 8,0 meetrit (kaks korrust).

VEEBRUAR 2013

1. Lõunaküla/Storbyn küla, Männiku tee 15a ja Männiku tee 16 (8.02.2013 korraldus nr 199; detailplaneeringuga moodustatakse 4 elamumaa sihtotstarbega krunti ja määratakse ehitusõigus suvemajade ehitamiseks. Planeeritavate elamukruntide suurim lubatud ehitusalune pindala on 200 m2, suvemaja suurim lubatud kõrgus on 7,0 meetrit ja abihoonel 4,0 meetrit).

JAANUAR 2013

1. Pringi küla, Rohuneeme tee 83 (29.01.2013 korraldus nr 163; detailplaneeringuga jagatakse kinnistu ja moodustatakse kaks elamumaa sihtotstarbega krunti ning määratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 250 m², üksikelamu kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit).

NOVEMBER 2012

1. Tammneeme küla, Haugi tee 19 (detailplaneeringuga jagatakse olemasolev 3230 m2 suurune krunt kaheks ja määratakse kruntide ehitusõigus kummalegi krundile ühe kahekorruselise üksikelamu ja olenevalt krundist kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 220 m2).
2. Pärnamäe küla, Soosepa tee 55 (detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 1100 m2, suletud brutopinnaga 1620 m2, elamu suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit, abihoonetel 5,0 meetrit).

SEPTEMBER 2012

1. Prangli saar, Kelnase küla, osaliselt kinnistu Liiva (detailplaneeringuga muudetakse nimetatud kinnistu osa Prangli saare üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve liivikust ja sihtotstarbeta maast väikeelamumaaks ja määratakse ehitusõigus kolme suvila ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 100 m2 ja kõrgusega 7,0 meetrit).
2. Prangli saar, Kelnase küla, kinnistu Bendi-Uuetoa (detailplaneeringuga muudetakse nimetatud kinnistu Prangli saare üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve kaitsemetsamaast osaliselt väikeelamumaaks ja määratakse ehitusõigus ühe elamu ja abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 160 m2 ja kõrgusega 7,0 meetrit).

AUGUST 2012

1. Pärnamäe küla, Soosepa tee 21 (detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuse juhtotstarve ärimaast ühiskondlike hoonete maaks, võimalusega laiendada krundil mänguväljakut ja ehitada külakeskuse hoone. Detailplaneeringuga määratakse Viimsi valla munitsipaalomandis oleva kinnistu sihtotstarbeks ühiskondlike hoonete maa (100%) ja ehitusõigus 1-2 korruselise (2 korruseline hooneosa võib olla 50% ulatuses ehitusalusest pinnast) külakeskuse hoone rajamiseks, ehitusaluse pindalaga kuni 600 m2. Krundi pindala suureneb Soosepa tee tee-maa krundi arvelt 262 m2 võrra).

JUUNI 2012

1. Viimsi alevik, Nelgi tee 33 (endise nimega Tuulekivi V; detailplaneeringuga määratakse kahe moodustatava krundi sihtotstarbed ja ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 300 m2 ja elamu suurima lubatud kõrgusega 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit).
2. Laiaküla küla, Viieaia tee 16 (detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kokku 275 m2 ja suurima lubatud kõrgusega 8,5 meetrit).
3. Pringi küla, kinnistud Mere tee 7 ja Mere (detailplaneeringuga moodustatakse Mere teele transpordimaa sihtotstarbega krunt ja jagatakse elamukrunt Mere tee 7 kaheks ning liidetakse need elamukruntidega Mere tee 9 ja Mere tee 11 ning määratakse ehitusõigus kummalegi krundile ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 150 m2 ja kõrgusega 5,0 meetrit).
4. Randvere küla, Kibuvitsa tee 13 ja Saare maaüksus (detailplaneeringuga moodustatakse kuus maaüksust – viis elamukrunti suurustega vahemikus 1298 m2 – 2971 m2 ja üks transpordimaa sihtotstarbega maatükk suurusega 296 m2, määratakse kruntide ehitusõigus igale krundile ühe üksikelamu ja olenevalt krundist kuni kolme abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 660 m2 ja suurima lubatud kõrgusega 12,5 meetrit).
5. Prangli saar, Kelnase küla, osaliselt maaüksus Aali (detailplaneeringuga moodustatakse kuus elamukrunti, üks transpordimaa krunt, neli kaitsehaljastuse maa ja üks kaitsealuse maa sihtotstarbega katastriüksus ning määratakse elamukruntide ehitusõigus suvemajade ja abihoonete ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kuni 180 m2, suvemajade kõrgus on kuni 7,0 meetrit ja abihoonetel 3,5 meetrit).
6. Rohuneeme küla, kinnistud Annuse tee 5, Annuse III, Annuse tee 7, 9, 11, 13, 15 ja Madikse (detailplaneeringuga moodustatakse kaheksa elamukrunti, kolm transpordimaa krunti ja üks loodusliku haljasmaa krunt ning määratakse kruntide ehitusõigus kahekorruseliste üksikelamute ja ühekorruseliste abihoonete ehitamiseks, krundi ehitusaluse pindalaga kuni 300 m2, elamu kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 meetrit, abihoonel 4,0 meetrit).
7. Pringi küla, kinnistud Laigari ja Rohuneeme tee 57d (detailplaneeringuga liidetakse kinnistud Rohuneeme tee 57d ja Laigari ning määratakse ehitusõigus üldplaneeringu kohasele elamumaale, looduses varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku 500 m2. Elamu on osaliselt kahe- ja osaliselt ühekorruseline, kahekorruselise hoone osa suurim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast on 7,0 meetrit. Hoonel on lubatud ehitusala ulatuses planeeritud ka üks maa-alune korrus).

MAI 2012

1. Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 29 (detailplaneeringuga määratakse kahe moodustatava krundi sihtotstarbed ning ehitusõigus loodushariduskeskuse toimimiseks vajalike hoonete püstitamiseks, ehitusaluse pindalaga kokku kuni 700 m2. Kahe olemasoleva hoone kõrguseks on määratud 9,5 meetrit, kahe planeeritava hoone suurim lubatud kõrgus võib olla kuni 5,0 meetrit).

APRILL 2012

1. Randvere küla, Väike-Kreiukse (endise nimega Kreiukse II) (detailplaneeringuga muudetakse kinnistu maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks ja kehtestatakse vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ning määratakse eelnimetatud kinnistu ehitusõigus ühe üksikelamu ehitamiseks, kõrgusega kuni 8,0 meetrit ja suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kuni 350 m2).
2. Metsakasti küla, Uueasuna III ja Uuesauna IV (detailplaneeringuga muudetakse nimetatud kinnistute üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve perspektiivsest elamumaast osaliselt looduslikuks haljasmaaks ja kehtestatakse vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ning vähendatakse planeeringuala ulatuses üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohast elamute ehitamise kauguse tingimusi krundi piirist 7,5 meetrilt 5,0 meetrile ja suurendatakse kaksikelamute täisehituse protsenti 25%-lt kuni 36%-ni ja vähendatakse planeeritavate kaksikelamukruntide vähimat lubatud suurust 1800 m2-lt 1100 m2-le. Ehitusõigus määratakse 21 kaksikelamu ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 400 m2 ja kõrgusega 8,5 meetrit).

MÄRTS 2012

1. Laiaküla küla, Pähklimänni tee 16 ja 18 (detailplaneeringuga liidetakse kaks krunti üheks 3481 m2 suuruseks elamukrundiks ning määratakse ehitusõigus ühe 350 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ehitamiseks).
2. Muuga küla, Roonurme tee 10 (detailplaneeringuga jagatakse olemasolev 2261 m2 suurune krunt kaheks ja määratakse kruntide ehitusõigus kummalegi krundile ühe kahekorruselise suvila ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 220 m2).

OKTOOBER 2011

1. Pringi küla, Sarapuu tee 5 (detailplaneeringuga moodustatakse jätkuvalt riigi omandis olevale maale üks 1451 m2 suurune tarnspordimaa sihtotstarbega katastriüksus, planeeritakse kaks elamukrunti, suurustega 1802 m2 ja 1722 m2 ning määratakse kruntide ehitusõigus kummalegi krundile ühe kahekorruselise üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 250 m2).
2. Pringi küla, Rohuneeme tee 69 ja 69a (detailplaneeringuga määratakse kruntide ehitusõigus kummalegi krundile ühe kahekorruselise üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 20% krundi pindalast ning krundile Rohuneeme tee 69 täiendavalt slipitee).

JUUNI 2011

1. Püünsi küla, Ohaka maaüksus (detailplaneeringuga planeeritakse viis elamukrunti, kõikidele elamukruntidele määratakse ehitusõigus üksikelamu (kuni 8,5 meetrit kõrge) ja abihoone (kuni 4,5 meetrit kõrge) ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 250 m2).

MAI 2011

1. Viimsi alevik, Gerbera tee 18a (detailplaneeringuga määratakse olemasoleva 1000 m2 krundi ehitusõigus ühe 180 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ehitamiseks).

2. Randvere küla, Hiirekõrva tee 1 (detailplaneeringuga määratakse olemasoleva 874m2 suuruse elamukrundi ehitusõigus ühe 219 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ehitamiseks).

APRILL 2011

1. Tammneeme küla, Tammneeme tee 43/Pearna II (detailplaneeringuga määratakse olemasoleva elamukrundi ehitusõigus täiendavate abihoonete ehitamiseks, krundi suurim lubatud ehitusalune pindala kokku on 280 m2 , krundil on lubatud üks kahekorruseline (kõrgus maapinnast 8,5 meetrit) üksikelamu ja kuni 4 abihoonet (kõrgus maapinnast 5 meetrit)).
2. Tammneeme küla, Teigari tee 11a ja Teigari tee 16 (detailplaneeringuga liidetakse kaks kinnistut üheks elamukrundiks ja määratakse krundi ehitusõigus ühe kahekorruselise ja kuni 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ja 2 ühekorruselise kuni 4,5 meetri kõrguse abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kokku 300 m2).

MÄRTS 2011

1. Rohuneeme küla, Kivineeme tee 9, Kivineeme tee 30 ja Sääre tee 8 maaüksused (detailplaneeringuga planeeritakse kaks elamukrunti ja määratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks, hoone suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 312 m2, elamu kõrgusega 8,5 meetrit, abihoonel 3 meetrit).
2. Muuga küla, kinnistud Muuga sadam 1, Muuga sadam 1-3, Virna tn 8a, Vilja tn 12a, Lasti tee 20g ja Veose tn 13a (detailplaneeringuga muudetakse kinnistute piire, moodustatakse uusi krunte ning korrigeeritakse ehitusõiguse näitajaid).
3. Muuga küla, kinnistu Tõnni-Uuetoa Taganõmme (detailplaneeringuga moodustatakse ärimaa sihtotstarbega krunt ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus ning määratakse ehitusõigus ärihoonele).
4. Naissaare küla, Naissaare kordoni (detailplaneeringuga määrati krundi sihtotstarbeks elamumaa 100 % ja ehitusõigus ühe kahekorruselise kuni 8,5 meetri kõrguse suvemaja ja 5,0 meetri kõrguse abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga kokku 300 m2).
5. Pringi küla, Tamme tee 7 (detailplaneeringuga planeeritakse kaks 1343 m2 suurust elamukrunti ja määratakse krundile ehitusõigus kahe 220 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ja 8,5 meetri kõrguse üksikelamu ehitamiseks).

DETSEMBER 2010

1. Pringi küla, Rohuneeme tee 55a (detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus abihoone – paadikuuri ehitamiseks);
2. Metsakasti küla maaüksus Uuetalu (detailplaneeringuga jagatakse olemasolev elamukrunt kaheks ja määratakse kruntide ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks);

OKTOOBER 2010

1. Pärnamäe küla, Soosepa tee 47 (detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ühe kaksikelamu ehitamiseks, hoone suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 580 m2, elamu kõrgusega 8,5 meetrit);
2. Randvere küla, Veehoidla tee 2 (detailplaneeringuga jagatakse olemasolev elamukrunt kaheks ja määratakse kruntide ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks);

JUUNI 2010

1. Prangli saar, Kelnase küla, kinnistu Tiitovi (detailplaneeringuga moodustatakse neli elamukrunti ja määratakse ehitusõigus kolme elamu ja/või suvila ning abihoonete ehitamiseks);
2. Leppneeme küla, maaüksus Hiire II (detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kolme üksikelamu ja kolme abihoone ehitamiseks, hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 330m2, elamu kõrgusega 8,5 meetrit);
3. Tammneeme küla, kinnistu Ehala tee 3 (detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus polüfunktsionaalsete spordi-, puhke- ja mänguväljakute rajamiseks ning parkla ja abihoone ehitamiseks, abihoone suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 200 m2 ja kõrgusega 5,0 meetrit.);

MAI 2010

1. Püünsi küla, Olmi maaüksuse detailplaneering (planeeringuga määratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks, hoonete suurima lubatud ehitusaluse pinnaga 240 m2, elamu kõrgusega 8,5 meetrit); 

MÄRTS 2010

1. Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Mäealuse tee vaheline ala Aiandi tee ja Vehema tee vahelise lõigu detailplaneering (planeeringuga määratakse ehitusõigus nelja ühekorruselise kuni 6,0 meetri kõrguse ja 250 m² suuruse ehitusaluse pindalaga üksikelamu, kahe kahekorruselise kuni 8,0 meetri kõrguse ja 300 m² suuruse ehitusaluse pindalaga üksikelamu ja ühe kolme maapealse korrusega 12,5 meetri kõrguse (hoone torni osas on lubatud neli maapealset korrust, maksimaalse kõrgusega 18,0 meetrit, sh tehniline ruum) ja ühe maa-aluse korrusega ning 320 m² suuruse maapealse ehitusaluse pindalaga ja 750 m² suuruse maa-aluse ehitusaluse pindalaga ärihoone ehitamiseks);
2. Haabneeme alevik, Veere tee 2, 4, 5 ja 6 ning Karulaugu tee 2, 3 ja maaüksuste detailplaneering (planeeringuga määratakse ehitusõigus välistaadioni, koos tribüünhoonega, ja harjutusväljaku rajamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 19500 m² ja kahekorruselise kuni 10 meetri kõrguse spordihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 1500 m²);
3. Muuga küla, Allikvee maaüksuse detailplaneering (planeeringuga määratakse ehitusõigus viie suvila ja viie abihoone ehitamiseks);

VEEBRUAR 2010

1. Pringi küla, Nurme tee 3 (Planeeringuga määratakse ehitusõigus olemasoleva muuseumihoone (H = 14 meetrit), fondimaja (H = 10 meetrit) ja töökodade-hoone (H = 7 meetrit) ehitamiseks ning asukoht väikese traallaeva eksponeerimiseks ning lahendatakse juurdepääsud, parkimine heakorra- ja haljastuse põhimõtted ning määratakse tehnovõrkude- ja rajatiste asukoht. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kokku on 1100 m2);

JAANUAR 2010

1. Pringi küla, Poomi, Saare ja osaliselt Saluveere tee 9 ning Rannapiiri tee 7 kinnistud;

NOVEMBER 2009

• Viimsi alevik, Iirise tee 1 kinnistu;

OKTOOBER 2009

• Pringi küla, Jaani I ja Jaani IV;
• Pringi küla, maaüksus Mälestuskirik;

SEPTEMBER 2009

• Püünsi küla, Miku II maaüksus;

JUULI 2009

• Lääneotsa küla, maaüksus Jari II;

JUUNI 2009

• Naissaare küla, Naissaare vaatetorni maaüksus;

APRILL 2009

• Haabneeme alevik, maaüksused Rohuneeme tee 43 ja Käo;
• Leppneeme küla, Kiigemäe maaüksus;

MÄRTS 2009

• Pringi küla, Kingu VI ja Ranna I;

VEEBRUAR 2009

• Pringi küla, Rohuneeme tee 67-1 ja 67-2;

JAANUAR 2009

• Muuga küla, Randoja tee 7

DETSEMBER 2006

• Pärnamäe küla, Kesk-Kaare tee 88;
• Lubja küla, Ampri tee 1;

NOVEMBER 2006

• Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 35

OKTOOBER 2006

• Randvere küla, Veeringu tee 7

SEPTEMBER 2006

• Haabneeme alevik, Lille tee 6
•  Viimsi alevik, Uustalu III maaüksus
•  Rohuneeme küla, maaüksus Porda

AUGUST 2006

• Pringi küla, kinnistu Aasa I ja maaüksuse Tüüri maatükk III
• Tammneeme küla, maaüksused Haugi III ja IV
• Randvere küla, Aiaotsa tee 17
• Rohuneeme küla, Rohuneeme tee 113
• Naissaare küla, maaüksus Merilaidi

JUUNI 2006

• Püünsi küla, maaüksused Kepsu III ja Järve tee 5

MAI 2006

• Leppneeme küla, Sepamäe tee 15
• Leppneeme küla, maaüksus Uus-Tänava
• Püünsi küla, maaüksus Järve III
• Pärnamäe küla, Suur-Kaare tee 14 ja Suur-Kaare tee III
• Lääneotsa küla, Vanani II
• Randvere küla, kinnistu Nahka osaline

APRILL 2006

• Pärnamäe küla, Kesk-Kaare tee 91, 93, 95 ja 97
• Tammneeme küla, maaüksus Lepa

MÄRTS 2006

• Haabneeme alevik, Hundi tee 42
• Püünsi küla, maaüksus Järve V
• Tammneeme küla, Mereääre tee 4
• Pärnamäe küla, Linnase tee 21, 22 ja 23
• Pärnamäe küla, Lageda tee 14, 16/18, 20/22, 24/26
• Haabneeme alevik, kinnistud Kõrgemäe III, IV ja V

VEEBRUAR 2006

• Leppneeme küla, Leppneeme tee 106
• Pringi küla, Rohuneeme tee 75A
• Rohuneeme küla, Uuetalu maaüksus
• Püünsi küla, Rohuneeme tee 132
• Tammneeme küla, Tammneeme tee 33
• Pringi küla, Rohuneeme tee 63, 63a, 63c, 63d ja 63e
• Pärnamäe küla, Soosepa tee 51
• Rohuneeme küla, Suur-Ringtee 17

NOVEMBER 2005

• Lubja küla, maaüksus Sookalda (II jrk)
• Lubja küla, maaüksus Sookalda (I jrk)
• Pärnamäe küla, maaüksus Künka IV

SEPTEMBER 2005

• Rohuneeme küla, maaüksus Sääre
• Äigrumäe küla, Äigrumäe tee 12
• Viimsi alevik, Nelgi tee 1
• Püünsi küla, Kalukse talu
• Pringi küla, maaüksused Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV
• Lubja küla, maaüksused Saaremetsa, Nurmevälja, Saarsalu, Toomsalu, Paekaare tee 3 ja 11

AUGUST 2005

• Miiduranna küla, Muuli tee 2/Ranna tee 15
• Randvere küla, Krati tee põik 5
• Püünsi küla, Rohuneeme tee 94
• Pringi küla, Reinu tee 8a

JUUNI 2005

• Leppneeme küla, maaüksus Pihlaka III
• Pärnamäe küla, Suur-Kaare tee 29, 31, 33, 33a
• Pärnamäe küla, Väike-Kaare tee 25, 25a, 29, 31
• Lubja küla, maaüksused Laomajand III matükid 1 ja 2
• Rohuneeme küla, Suur-Ringtee 1
• Pringi küla, Kimsi tee 19 ja 21
• Leppneeme küla, Leppneeme tee 110
• Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 9a
• Lubja küla, maaüksus Kaldasoo
• Püünsi küla, Püünsi tee 2 ja Kullerkupu tee 2a
• Muuga küla, meriste tee 1

MAI 2005

• Randvere küla, maaüksus Seljandiku
• Tammneeme küla, maaüksused Kalda III ja IV

APRILL 2005

• Püünsi küla, Püünsi tee 14 ja 16
• Pringi küla, Rohuneeme tee 55a
• Viimsi alevik, Liilia tee ja Liilia põiktee piirkond
• Prangli saar, Kelnase küla, maaüksus Männikivi
• Laiaküla, Altmetsa tee 6

MÄRTS 2005

• Muuga küla, meriste tee 1
• Lubja küla, Nugise tee 17 ja sellega piirnev ala

VEEBRUAR 2005

• Muuga küla, Mustasauna tee 1
• Leppneeme küla, maaüksus Niidi
• Tammneeme küla, Viire tee I, 4, 6, 8, 10, 12
• Muuga küla, Muuga sadama lääneosa territoorium

JAANUAR 2005

• Viimsi alevik, Asalea tee 7
• Lubja küla, maaüksuse Sookalda (osaline)
• Naissaare küla, maaüksus Liliani

DETSEMBER 2004

• Viimsi alevik, Pargi tee 22
• Viimsi alevik, maaüksus Lepiku I

NOVEMBER 2004

• Pärnamäe küla, Kesk-Kaare tee 59
• Haabneeme alevik, maaüksused Sõstramäe I ja II 
• Tammneeme küla, maaüksus Suurekivi III

OKTOOBER 2004

• Randvere küla, endise maaüksuse Reinu I, katastriüksus Veehoidla II
• Püünsi küla, Piiri tee 3
• Püünsi küla, maaüksus Kepsu V
• Leppneeme küla, maaüksus Pihlaka II

SEPTEMBER 2004

• Lubja küla, Krillimäe tee 4A

AUGUST 2004

• Lubja küla, maaüksuse Sookalda osaline
• Pärnamäe küla, Pärnamäe tee ja Vehema tee vaheline tiigiga piirnev ala Õilme III maaüksuse osas
• Tammneeme küla, maaüksus Teearu II

JUUNI 2004

• Muuga küla, Metsaserva tee 8
• Lubja küla, Ampri tee 1 ja 3
• Randvere küla, Tammekivi tee 19
• Rohuneeme küla, Kivineeme tee 3 ja Kivineeme põik 1
• Püünsi küla, Rohuneeme tee 100
• Pärnamäe küla, Vehema tee 47 ja 49
• Rohuneeme küla, Kalmistu tee 12
• Viimsi alevik, maaüksus Madise I

MAI 2004

• Metsakasti küla, maaüksus Vesiniidu I 
• Tammneeme küla, maaüksus Põldmäe V
• Rohuneeme küla, Viigi tee 7
• Leppneeme küla, maaüksused Hiire I ja IV
• Tammneeme küla, maaüksus Pearna II
• Leppneeme küla, maüksus Koltse I

APRILL 2004

• Randvere küla, endise maaüksuse Reinu I, katastriüksus Veehoidla I
• Pringi külas, Rohuneeme tee 65F ja maaüksuse Tüüri maatükid I ja IV
• Pärnamäe külas, maaüksus Künka I
• Tammneeme külas, maaüksused Teearu III ja IV
• Leppneeme külas, maaüksus Kopli V osaline
• Randvere külas, Mardi tee 5
• Püünsi küla, maaüksus Kepsu
• Pringi küla, maaüksused Rohuneeme tee 57/57a ja Lehise
• Pringi küla, Kimsi tee 17
• Rohuneeme küla, Rohuneeme tee 127
• Randvere küla, Koralli tee 36, 38, 40 ja 42
• Tammneeme küla, Tädu tee 14

MÄRTS 2004

• Lubja külas, Farmeri piirkond

VEEBRUAR 2004

• Püünsi küla, Rukkiräägu tee 11.
• Püünsi küla, maaüksus Kepsu VI.
• Pärnamäe küla, Soosepa tee, Lageda tee, Vehema tee ja Päenamäe tee vaheline ala.
• Tammneeme küla, maaüksus Teearu I.
• Viimsi alevik, Amarülluse tee 7.
• Miiduranna küla, maaüksus Telli V ja sellega piirnev ala.

JAANUAR 2004

• Pärnamäe küla, Välja maaüksus Suur-Kaare tee ja Kesk-Kaare tee vahelises osas
• Pärnamäe küla, maaüksus Põldmäe (osaline)
• Lubja küla, Lehtmetsa tee 1, 3, 5, 7, 9 ja 11
• Haabneeme alevik, maaüksus Kõrgemäe II
• Haabneeme alevik, maaüksus Tammeõue
• Haabneeme alevik, maaüksused Kõrgemäe VI, VII, VIII ja IX
• Lubja küla, maaüksus Lubja II
• Viimsi alevik, Aiandi tee 28