„Iseoma“ parimad hetked jäävad meiega  

Laulu – ja tantsupidu „Iseoma“ on nüüdseks möödanik, aga peo äratatud  head ja võimsad emotsioonid jäävad meiega veel kauaks. Eesti rahvas tuli kokku tantsima ja laulma ning  sealjuures sellised pisiasjad, et tantsupeolisi kimbutas tugeva tuul või laulupeolised said läbimärjaks, ei häirinud kedagi. Peotuju oli suurpärane! 

Juba laulupeo tule tulemine äratas liigutavaid tundeid.  1. juulil toodi sümboolne laulu- ja tantsupeo tuli Viimsi valda, Prangli saarele. Külalisi tervitasid sõnavõttudega Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, Viimsi vallavanem Illar Lemetti ja Prangli rahvamaja juhataja Külli Talmar. Pidulikku meeleolu täiendas kultuuriprogramm ning soovijatele jagati peotuld, et see oma kodukülla viia. Viimsi järel liikus tuli edasi Harku valda. 

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus. Tuletulemine kulges läbi kõigi Eesti maakondade ning jõudis Tallinnasse 2. juulil.

„Iseoma“ tantsu- ja laulupidu toimus 3.-6. juulini. Viimsi valda esindas peol 30 kollektiivi kokku 628 suure ja väikese laulja, tantsija ja pillimängijaga. Ehk siis täpsemalt: 8 rahvatantsurühma 133 tantsijaga, 13 koori 389 lauljaga, 7 rahvamuusikakooslust 53 mängijaga, 2 orkestrit 53 mängijaga.   

Äramärkimist väärib asjaolu, et Viimsi valla kultuuriosakonna juhataja Kadri Tiis oli tantsupeo kunstilises toimkonnas  liigijuhi assistent, spordi ja liikumisharrastuste peaspetsialist Theo Kehlmann oli tantsuväljaku korraldusjuht ja kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Ott Kask tegi sead Lepo Sumera muusikapalale „Kevadine kärbes“ (samanimelisest nukufilmist) ja juhatas seda peol suure orkestri ees. 

Rääkimata paljudest teistest peoga üht või teistpidi seotud  Viimsi inimestest, kollektiivide suureks peost valmistumisest  on olnud juttu aasta läbi ka Viimsi Teatajas. 

„Suur-suur tänu teile kõigile – teie pühendumus, rõõm ja armastus meie rahvakultuuri vastu on hindamatu. Teie kaudu elab edasi laulu- ja tantsupeo traditsioon, mis ühendab kogu Eestimaad ja millel on kindel koht ka meie armsas Viimsi vallas,“ jagas oma tänu kõigile Kadri Tiis. „Aitäh, et hoiate seda pärandit elus – oma hääle, sammude, pillilugude ja suure südamega. Teie oletegi see jõud, mis muudab peo tõeliselt eriliseks.“ 

Annika Koppel 
Viimsi Teataja toimetaja 

Fakte XXVIII LAULU- JA XXI TANTSUPEO „ISEOMA“ kohta  

„Iseoma“ laulu- ja tantsupeol oli  41 192 esinejat. 
Tantsupeo kolmel etendusel esines rekordilised 10 938 tantsijat, aga kokku oli tantsupeolisi 11 613. Tantsupeo etendusi vaatas kohapeal kokku ca 44 000 inimest. 
Rahvamuusikapeol astus lavale 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat. Kokku osales suvisel rahvamuusikapeol 765 muusikut. 
Laulupeolisi oli 32 022. 
Laulupeol esines 45 väliskollektiivi 1545 osalejaga. Nende seas oli 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ning 14 külaliskollektiivi 478 inimesega. 
Laulupeo kontserte vaatas kohapeal kokku ca 79 000 inimest. 
Tantsupeol esines 38 väliskollektiivi ligi 600 osalejaga. 
Osalejate vanus 
Kõige noorem üldpeol osaleja oli 6-aastane Isabella, kes oli tantsupeoline. 
Kõige vanem üldpeol osaleja oli 93-aastane Lille Õie, kes oli laulupeoline. 
Keskmine peoline  
Keskmine laulupeoline oli 26-aastane. Levinuim laulupeolise nimi oli Laura või Oliver. 
Keskmine tantsupeoline oli 34-aastane. Levinuim tantsupeolise nimi oli Katrin või Martin. 
Keskmine rahvamuusikapeoline oli 35-aastane. Levinuim rahvamuusikapeolise nimi oli Kadri või Indrek. 
Keskmise peolise vanus oli 28 aastat. 

Fotod: Raigo Tõnisalu