JUHTKIRI: 8,7 miljonit eurot lisaraha vallale
Omavalitsuste peamisteks tuluallikateks on riigi poolt kehtestatud üksikisiku tulumaks ja maamaks. Kohalikeks maksudeks on näiteks teede ja tänavate sulgemise maks ning reklaamimaks. Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et kohalikele omavalitsustele tuleks anda õigus kehtestada uusi makse. See oleks aga täiendav rahaline koormus elanikele ja seepärast oleme Viimsis kindlal seisukohal – uusi kohalikke makse me ei kavatse kehtestada.
Valla arenguks vajalike investeeringute elluviimiseks ja eesmärkide kiiremaks saavutamiseks on aga lisavahendeid tarvis. Seetõttu peame ära kasutama kõik võimalused, mida pakuvad erinevad toetusmeetmed, fondid jne ja sellega me olemegi viimastel aastatel järjest edukamalt tegelenud.
Viimase nelja aasta jooksul on rahastuse saanud 36 vallavalitsuse poolt koostatud projektitaotlust. Nende projektide kogumaht on olnud 18 413 697 eurot, sealhulgas on toetusi eraldatud kokku 8 712 973 euro ulatuses.
Edukaid projektitaotlusi on olnud praktiliselt kõigis valla tegevusvaldkondades ja paljudest nendest on lugejaid Viimsi Teataja vahendusel ka teavitatud. Käesolevast lehest aga leiate projekte puudutava ülevaatliku statistika.
Kindlasti väärib esiletõstmist peatänava projekt, millele eraldas raha Riigikantselei juures tegutsev avaliku sektori innovatsioonifond, mida kaasrahastab Euroopa Liit. See fond toetab uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Meid toetatakse kohalikul toormel põhineva süsinikuneutraalse asfaltteekatendi väljatöötamisel ja kasutamisel Viimsis. Viimsi vallavalitsus on senini ainuke omavalitsus Eestis, kes on antud fondist rahastuse saanud. Oleme innovatsioonifondi esitanud ka teise projekti, mille sisuks on Prangli saarele sobiva reoveepuhastussüsteemi väljatöötamine. Loodame, et seegi kiidetakse heaks.
Jalgpalli ja kergejõustiku sisehalli ehitamiseks toetuse saamine on näide eesmärgikindlusest. Viimsis elavad sportlikud inimesed, kelle hulgas on väga palju jalgpalli- ja kergejõustikuharrastajaid. Selleks, et tagada sobivad treenimisvõimalused ka talvel, püstitasime neli aastat tagasi eesmärgi rajada sportimiseks sisehall. Pöördusime riigi poole ettepanekuga jätkata jalgpallihallide rajamise meetmega ja saime positiivse vastuse.
Ka mitmed teised objektid, mille elluviimist sel aastal alustatakse, on erinevatest fondidest toetust saanud. Need on näiteks Haabneeme kooli juurdeehitus, erihoolekandekeskuse hoone ja ka Tammede park. Viimase rajamise idee küpses samuti mitu aastat. Selle elluviimine jäi mingil hetkel rahastuse taha, seejärel projekti kaasajastati ja lõpuks leidsid lahenduse ka eelarvega seotud küsimused. Saadud toetusel oli siin oluline roll.
Toetusraha saamine hõlbustab ka piirkonna elanike poolt oodatud Muuga kergtee lõpuni väljaehitamist. Ajaliselt langesid kokku maaomanikega lõplike kokkulepete saavutamine ja toetuse eraldamine.
Lisaks investeeringutoetustele on väga olulised ka projektid, mis on seotud näiteks sotsiaalteenuste arendamise, vaimse tervise teenuste osutamise, noorte tööhõive suurendamise, sademevee puhastuslahenduste väljatöötamise, koolitoidu kvaliteedi tõstmise või hariduslike erivajaduste õpilaste õppetingimuste parandamisega.
Täiendavate rahaliste vahendite taotlemine jätkub – praegu ootavad vastust kaheksa projektitaotlust. Käsitletud perioodil esitatud 44 taotlusest on eitava vastuse saanud ainult kaheksa, mis on väga hea näitaja ja tähendab seda, et töö on olnud tulemuslik. Suur aitäh kõigile vallavalitsuse inimestele, kes projektidega tegelevad ja seeläbi Viimsisse paremat elukeskkonda loovad!
Illar Lemetti
vallavanem