JUHTKIRI: Vaatame tulevikku
Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et eelmisel aastal sündis Eestis väga vähe lapsi. Samuti on analüüsitud, mis võiksid olla madala sündimuse peamised põhjused. Vaatame, milline on olukord Eestis ja ka Viimsis ning mida on ühel omavalitsusel võimalik teha, et olukorda muuta.
Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis kokku 9646 sündi. Tegemist olevat madalaima näitajaga alates 1918. aastast. 2023. aastal oli vastav näitaja 10 721 ja varasematel aastatel veelgi kõrgem. Kuna surmasid registreeriti tunduvalt rohkem, oli loomulik iive eelmisel aastal Eestis –6343.
Meie valla elanikkonda iseloomustavad näitajad on toodud allolevatel graafikutel. Nagu näeme, oli loomulik iive eelmisel aastal praktiliselt null – sündis 136 ja suri 137 inimest. Varasematel aastatel on sündide arv olnud tunduvalt kõrgem ja loomulik iive positiivne.
Elanike arvu muutust omavalitsuses näitab sisse- ja väljarände vahe. Kuna Viimsis oli sissekirjutusi mõnevõrra rohkem, kasvas valla elanikkond 54 inimese võrra. 2023. aastal suurenes elanikkond 442, 2022. aastal 473 ja 2021. aastal 616 inimese võrra. Seega on elanikkonna juurdekasv viimastel aastatel järjest vähenenud ja pole mingit alust väita vastupidist.
Elanikkonna liiga kiire juurdekasvu asemel peame me, nagu kogu Eestigi, tundma muret madala sündimuse ja kaugemas tulevikus ka tööealiste inimeste arvu languse pärast. Ka Viimsi on aeglaselt vananeva rahvastikuga vald – kui 2019. aastal oli keskmine vanus 36,7 aastat, siis eelmisel aastal oli see 38,1 aastat. Kuigi praegu on kõik justkui hästi, peame mõtlema sellele, milline on olukord 10, 20 ja 30 aasta pärast.
Just seetõttu on ka üldplaneeringu ettevalmistamise käigus Tartu ülikooli teadlaste koostatud sotsiaalmajanduslikus alusuuringus järgnevaks paarikümneks aastaks ette nähtud meie valla elanikkonna mõõdukas kasv. Ja loomulikult võiks see kasv esmajoones tulla positiivse loomuliku iibe arvelt.
Sündimuse vähenemisel on palju põhjusi. Inimeste väärtushinnangud muutuvad ja rohkem mõeldakse isiklikule heaolule. Kindlasti on olulised ka majanduslikud põhjused. Kui sada aastat tagasi elas suurem osa rahvastikust maal ja valdav osa inimestest kasvatas endale ise toitu, siis nüüd sõltub paljude inimeste toimetulek töökoha olemasolust ja sissetulekust. Kindlasti on sündimusele oluline mõju ka maailmas toimuval – nii nagu kogu Eestis, on ka Viimsis sündimus vähenenud just pärast Ukraina sõja algust. Loomulikult mõjutab sündimust ka rahvastiku vananemine.
17. jaanuari Postimehe juhtkirjas leiti, et “meie järgmine suur eesmärk peaks olema maailma kõige lapsesõbralikuma ühiskonna loomine”. See on eesmärk, mille saavutamisele saavad ka omavalitsused kaasa aidata. Esmajoones on tarvis luua laste kasvatamiseks sobiv keskkond. Tänu Viimsi rahvaarvu aeglasemale kasvule viimastel aastatel ja suuremahulistele investeeringutele infrastruktuuri (Viimsi Artium, Pärnamäe lasteaed, koolide juurdeehitused, Randvere noortekeskus, jalgpalli- ja kergejõustikuhall jpm) oleme olukorras, kus tuleme toime juba olemasolevatele lastele vajalike arenguvõimaluste loomisega. Ja oleme valmis ka olukorraks, kus lapsi sünnib praegusest oluliselt rohkem.
Me ei saa mõjutada maailmas toimuvat, aga meie prioriteet on olnud ja on ka edaspidi lapsesõbraliku omavalitsuse loomine. Meeldetuletuseks, et senitehtut iseloomustab eelmisel aastal riigi poolt Viimsi valla tunnustamine lapsesõbraliku omavalitsuse tiitliga. Meil olid silmapaistvad tulemused nii alus- ja põhihariduse, noorsootöö kui ka laste heaolu valdkonnas. Sõnum on selge – Viimsi vallas on lapsed väga oodatud!
Illar Lemetti
vallavanem