Kohalike omavalitsuste tähtsus on suurenemas
Tallinnas toimus 7. novembril visioonikonverents „Omavalitsus 2035“, kus arutati selle üle, millised on kohalike omavalitsuste väljakutsed ja arengutrendid nii Eestis kui ka Euroopas.
Konverentsi avanud regionaalminister Madis Kallase sõnul on Eesti kohalikele omavalitsustele juba täna küsimus, kuidas kohaneda rahvastiku vananemise, pöördumatu linnastumise, suureneva mobiilsuse ja ootustega personaalsetele teenustele. Ministri sõnul mõjutavad muutused majanduses ja energeetikas kohalikke omavalitsusi ja väga suures osas puudutab see rohekokkulepet ja digitaalseid arenguid. Kallase sõnul on oluline, et riik parandaks kohalike omavalitsuste kaasamist ja teeks tööd selle nimel, et Eestist ei kujuneks linnriik, mis ei ole hea ei pealinnale ega kaugematele omavalitsustele.
Konverentsil jagati ka Soome ja Rootsi näiteid. Soome kohaliku ja regionaalse valitsemise ministri Anna-Kaisa Ikoneni sõnul on Soome suurim probleem täna elanikkonna vananemine ja see, kuidas säilitada heaolu. Ukraina sõda on tugevalt mõjutanud nende riigi majandust ja kuigi ühelt poolt tuleb teha tööd inimkesksemaks teenuste arendamiseks ja nende digitaliseerimiseks, tuleb samal ajal leida võimalusi kärbeteks.
Kohalikud omavalitsused Soomes ja Rootsis varieeruvad väga olulisel määral. Seda nii elanikkonna kui ka võimekuste vaates. Selgelt on näha, et väiksemad omavalitsused on haavatavamad ja muutustega kohanemisel vajatakse oluliselt rohkem riigi tuge. Samas on näha ka seda, et lähiajal tuleb vastata küsimusele, kas omavalitsuste jätkamine samal kujul ja funktsioonidega on võimalik? „Tugevad kohalikud omavalitsused on need, millest võidavad kõik,“ ütles minister Ikonen.
Sarnaselt Eestile on ka Soomel vaja teha tööd oma idapiirile jäävate piirkondadega, millele on avaldanud tugevat mõju Vene piiri sulgemine. Piirkonna arengu ja majanduse elavdamiseks suunatakse sinna teadlikult rohkem Euroopa Liidu rahastusi ja investeeritakse näiteks transpordiühendustesse ülejäänud riigiga. Suurem fookus on ka sealse hariduse ja noorsootöö tugevdamisel.
Piirkondlik ebavõrdsus mõjutab meditsiiniteenuste kättesaadavust
OECD valitsemise ja strateegilise planeerimise üksuse juht Maria-Varinia Michlauni sõnul on kogu Euroopa kontekstis lähiaja suurim probleem energiavaesus, mis süveneb pealinnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kusjuures riikide võimekus neid kohalikke omavalitsusi toetada väheneb inflatsiooni tõttu.
OECD esindaja sõnul on näha suurenevat ebavõrdsust, mis peamiselt on seotud piirkondlike erinevustega inimeste sissetulekutes. Ka Eesti on riik, kus see ebavõrdsus on jätkuvalt tõusutrendis. Samas pole need muutused vaid majanduslikud, vaid omavad mõju ka sotsiaalsel tasandil ning teenustes, mida pakutakse. OECD monitoorib näiteks haiglakohtade arvu 1000 elaniku kohta eri piirkondades. Näha on seda, et pealinnadest kaugemale jäävates piirkondades haiglakohtade arvud vähenevad.
Kaugemaid piirkondi ohustab lähitulevikus ka töökohtade kadumine, sest seal on enamasti vähem rohelisi töökohti, sest enamasti asuvad riikide äärealadel ka saastavamad töökohad. Innovatsiooni kontekstis soovitab OECD mõelda sellele, kuidas tagada ka sotsiaalset innovatsiooni tehnoloogilise innovatsiooni kõrval. Lähiaastatel tuleks suurendada riikides investeeringuid transpordi ja infotehnoloogia valdkonda, mis võimestaks inimeste produktiivsust ja konkurentsivõimet. Valitsemissüsteeme tuleks tugevdada moel, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel parandada oma otsustusportsesse. Selleks soovitas Maria-Varinia Michlaun liikuda edasi võrgustikul põhinevale valitsemisele, mis kaasaks riiki, regiooni ja kohaliku omavalitsuse tasandit. Strateegilise juhtimise osaks peab saama prognooside tegemine ja arvestamine sellega, mis saab tulevikus. Kõik see on oluline, sest regionaalsel ebavõrdsusel on OECD andmete põhjal väga selge mõju inimeste usaldusele riikide suhtes. Kohaliku tasandi teenuste puudumine mõjutab väga selgelt ka demokraatiat. Michlauni sõnul on siin kontekstis kõige kriitilisema tähtsusega teenused haridus ja meditsiin.
Valitsemine peab muutuma andmepõhisemaks
Rootsi Umeå ülikooli esindaja Ulrika H. Westergreni sõnul on andmed ja nende kasutamine valitsemise ning kaasamise tõhustamises muutumas järjest olulisemaks. Andmete targem kasutamine aitab kohalikke omavalitsusi muuta efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Samas ei ole Westergeni sõnul mõistlik eeldada, et senisest suurem andmete kogumine viib inimeste käitumise muutumiseni.
Norra, Soome, Rootsi, Taani ja Eesti kohalike omavalitsuste andmekasutust uurinud teadlase sõnul vajavad omavalitsused paremaid teadmisi tehnoloogiast. Lisaks on vaja juurutada omavalitsuste juhtimiskultuur, mis väärtustab andmepõhist tööd. Andmete kasutamise olulisust kinnitas Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi esindaja Venla Bernelius, kelle sõnul on riikidel vaja pöörata tähelepanu äärealadele. Berneliuse sõnul nähakse Soomes ääremaastumisega seotud probleeme ja nendega tegeletakse järjest rohkem, sest see mõjutab nii inimete usaldust riigi suhtes kui ka inimeste tahet osaleda. Kohalike omavalitsuste roll on Berneliuse sõnul selgelt suurenemas, sest näiteks kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel on kohalikul tasandil väga oluline roll.
Eestis mudeldatakse kohalike omavalitsute tulevikku
Visioonikonverentsi „Omavalitsus 2035“ eesmärgiks on arutleda omavalitsuspoliitika ja omavalitsuskorralduse tulevikuvaadet. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on võetud eesmärgiks töötada välja tuleviku kohaliku omavalitsuse mudelid koos alternatiividega arvestades erinevate kohalik omavalitsuste üksuste eripäradega, sh keskuste ja hajaasustusega ning kasvava ja kahaneva elanikkonnaga omavalitsuste erisustega. Selle väljatöötamise üks etapp oligi konverents, kus tutvustati teiste riikide kogemusi omavalitsuspoliitika tulevikutrende.
Omavalitsuspoliitika tuleviku konverents oli järg 2019. aastal toimunud konverentsile „TUGEV OMAVALITSUS=TUGEV RIIK?“ ja 2021. aastal toimunud konverentsile “Üksi saab kiiremini, ühiselt kaugemale!”.
Rohkem infot leiab: omavalitsus2035.ee/ee/kov2035/
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja
Foto: Heiko Leesment