Kolmas ettevõtluspäev oli viimsilaste seas populaarne
Kolmapäeval, 2. oktoobril kohtusid Viimsi Artiumis taas meie kogukonna ettevõtjad ja ettevõtlusest huvitatud inimesed.
Võrreldes varasemate ettevõtluspäevadega oli selle aasta programm saanud olulise täienduse tasuta koolituste näol. Algselt väiksematesse ruumidesse planeeritud koolitused osutusid publiku seas menukaks ja tuli ümber kolida suurematesse. Kokku soovis keskpäeval alanud koolitustest osa saada 200 inimest.
Huvilistel oli võimalus osaleda EAS-i ja KredExi ühendasutuse koolitusel „KredExi finantsteenused ettevõtjatele“. Koolitusel jagas ühendasutuse nimel teadmisi Argo Suurkask, kes rääkis sellest, millised on peamised ettevõtetele suunatud finantsinstrumendid, kuidas need töötavad ja milliseid lahendusi on võimalik kasutada.
Koguni 100 huvilist soovis kuulda täpsemalt LEAN-mõtlemisest, mille tähendusest ja põhimõtetest rääkis Estonian Business Schooli õppejõud Jari Kukkonen. Kolmas koolitus keskendus LinkedIni ja müügitulemuste mõju kirjeldamisele, mida viis läbi Kaido Irval.
Pärastlõunal, kella 14 ajal, kolis ettevõtluspäeva programm suurde saali. Päevajuht Gerli Padar-Parmase eestvedamisel sai alguse sisutihe programm mitmekülgsete ja põnevate ettekannetega.
Traditsiooniliselt pidas avakõne vallavanem Illar Lemetti, kes tänas kõiki ettevõtjaid, kes loovad juurde jõukust ja töökohti. „Mida jõukamad on meie inimesed, seda jõukam on ka riik ja kui inimestel on tööd, laekuvad hästi ka valla tulud ja vald saab oma kohustusi täita,“ resümeeris vallavanem, kes tuletas meelde ka käimasolevat ettevõtlusaastat ja seda, mis on selle raames juba tehtud ning mis on tulemas.
Oleme majanduse sügavamast langusest läbi tulnud
Esimesena sai sõna Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kelle meeskonda tunnustati sel aastal rahvusvahelise makromajanduse analüüsikeskuse poolt kõige täpsemate Eesti majandusnäitajate prognooside eest.
Mertsina sõnul tuleb olukorra mõistmiseks vaadata, mis maailmas toimub. Eesti majanduslangus on olnud Euroopa ja maailma kontekstis üks suuremaid. Samas on näitajaid, mis kinnitavad, et olukord pole nii drastiline. Näiteks jooksevhindades ei ole Eesti majandus languses. Väga tugeva langusega on Mertsina kirjelduse põhjal olnud energiatootmine, põllu- ja metsamajandus ning töötlev tööstus. Siin on olulisel kohal olnud intresside tõusu mõju. Töötleva tööstuse maht on kukkunud 2018. aasta tasemele ja pilt on tema hinnangul väga vilets.
Samas positiivsema poole pealt saab öelda, et oleme sügavamast langusest juba läbi tulnud ja on järkjärguline tõus, kuid kindlustunne on jätkuvalt madal. Positiivsust lisab see, et välisnõudlus näitab siiski paranemise märke. Ka ostujõud on paranenud ja liikunud peaaegu 2022. aasta languse eelsele tasemele. Reaalpalk taastub korraliku tempoga. Järgmise aasta täiendavate maksutõusude valguses on Mertsina sõnul siiski oodata reaalpalga kasvu langust. Kuna ees ootab maksuküüru kaotamine, liigub ostujõu täielik taastumine edasi.
Inimesi kõige selgemalt puudutavat Euroopa Keskpanga intressimäära langust võib oodata juba oktoobris. See toob kaasa Euribori languse, mis omakorda suurendab inimeste ostujõudu, sest laenumaksed vähenevad. Mertsina ennustab, et 2025. aasta lõpuks võiks Euribor olla langenud juba 1,8% peale.
Järgmiseks aastaks prognoosib Mertsina siiski majanduskasvu, mis oleks suurem, kui poleks täiendavaid maksutõuse.
Hiina mõjujõu suurenemine on globaalne probleem
Teiseks ettekandeks loodi telesild Viimsi Artiumist otse Ameerika Ühendriikidega. Sealt kõneles ettevõtluspäeva osalejatele globaalse poliitika arengusuundadest Kristjan Prikk, kes on Eesti suursaadik USA-s. Sissejuhatuseks ütles Prikk, et tema hinnangul on lihtsamad ajad läbi ja on keeruline öelda, millal sellised ajad võiksid naasta. Meie tugevus selles keerukuses on see, et oleme juba 20 aastat NATO ja EL-i liikmed, mistõttu on meie turvavõrgustik olnud laiem kui kunagi varem.
USA-s on hetkel fookuses valimised – nii kongressi- kui ka presidendivalimised. Prikk ütleb, et sealsete inimeste valikuid juhivad peamiselt sisepoliitilised teemad: toimetulek, immigratsioon, turvatunne ja abordiõigus.
Kristjan Prikk selgitas, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on USA suurte otsustajate silmis endiselt teravamalt esil kui ükskõik milline teine sõjaline konflikt, millega USA ise ei ole otseselt seotud. Üldine teadlikkus Ukraina sõjast on siiski viimase aasta jooksul vähenenud ja saabunud on teatav sõjaväsimus. Tekkinud on rohkem neid, kes tunnevad, et praegusel kujul selle sõja jätkumine pole vajalik. See muidugi mõjutab otsustajaid ja nende tegutsemisvabadust. Hetkel on USA-s siiski veel olemas toetus Ukrainale.
Üks olulisemaid ja aina tähtsamaks muutuvaid teemasid on Hiina. Prikki sõnul ei ole see enam pelgalt välispoliitiline teema, sest see ilmneb väga mitmete siseriiklike teemade kontekstis. USA-s nähakse riikide suhteid aina enam Hiina prisma kaudu, kuna Hiina ambitsioone ja tegevust ei ole võimalik ignoreerida.
Majanduskasvu on raske saavutada, aga inflatsioon on möödapääsmatu
Kolmanda ettekande ettevõtluspäeval tegi endine pankur ja praegune ettevõtja Indrek Neivelt. Oma ettekandes loetles Neivelt kuus olulisemat trendi, mis tema hinnangul mõjutavad seda, kuidas meil läheb. Esimese ja peamise trendina tõi Neivelt välja demograafia, mille tänane seis ja prognoosid on murettekitavad. Euroopas lahkub igal aastal tööturult kaks miljonit inimest rohkem, kui juurde tuleb. Seega on nulltaseme hoidmine majanduses juba väga suur väljakutse.
Seejärel rääkis Neivelt trendidena riikide võlakriisist ja geopoliitikast. Neljanda trendina tõi ta sisse tehnofeodalismi teema, mille keskne rahvusvaheline eestkõneleja on Yanis Varoufakis, kes on andnud välja samanimelise raamatu. Vahendusplatvormidest sõltuvad müüjad ja ostjad jäävad majanduslikus mõttes kaotajaks tänu algoritmile, mis viib kaubandussuhete muutumiseni. Müüjad ja ostjad ei kohtugi enam ning teenuste ja kaupade hinnad ei kujune enam nende omavahelises suhtluses.
Eelviimase suure trendina tõi ettevõtja välja tehisintellekti, mille kasutamise suurenemine tõstatab küsimuse, kust tuleb energia selle nõudluse täitmiseks. Samas soovitab ta kõigil oma valdkonnas AI kasutuselevõttu mitte maha magada.
Viimase trendina oli juttu rohepöördest. Kui on soov 2050. aastaks rohepööre lõpule viia, on vaja teha 275 triljoni suurune investeering, mis tähendaks, et globaalsest SKT-st tuleks igal aastal panustada 8–10%. Neivelti sõnul on see väga tõsine väljakutse.
Lõpetuseks soovis Indrek Neivelt, et kõik mõistaksid, et tänane individualistlik-hedonistlik-monetaristlik mudel ei toimi. Selle all peab Neivelt silmas USA-st üle võetud raha ülemvõimu, pidevat soovi kergema elu järele ja kogukondlikkuse hääbumist. „Elu ei ole kerge ega peagi olema ja kui me tahame, et asjad paremaks läheks, ei saa me nii edasi minna,“ ütles Indrek Neivelt.
Viimsilane loob revolutsiooni pangakaartide materjalis
Neljandana astus lavale Sutu-nimelise ettevõtte looja Ailet Õis-Saar. Materjaliteaduse taustaga Õis-Saar kirjeldas, kuidas nad koos elukaaslasega jõudsid pilliroost joogikõrte loomiseni ja selle tootmisjääkidest plastiasenduseks sobiliku materjali väljatöötamiseni.
Nimelt on Sutu loomas biomaterjali, mille arendustööd on kestnud juba neli aastat koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. 100% pilliroost biomaterjal aitab asendada plasti.
Hetkel on viimsilasest ettevõtja sihikul pangakaardid, mis tuleb 2028. aastaks asendada keskkonnasäästlike materjalidega. Maailmas toodetakse aastas 6 miljardit pangakaarti ja juba on käed löödud Euroopa suurima pangakaartide valmistajaga Andorras, et pilliroost kaarte piloteerida.
Päeva lõpetas SA Arvo Pärdi keskuse looja Michael Pärt, kes rääkis oma isiklikest kogemustest ja taipamistest. Ta sõnas, et inimese maailm on täpselt nii suur, kui ta ise seda soovib. Pärt jagas enda kogemusi ja lisas, et selleks, et teha suuri asju, ei pea minema Ameerikasse, vaid esimese sammu saab teha ka koduses Eestis olles.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond
Fotod: Herman-Erik Isop