Kuidas läheb teiste omavalitsuste jalgpallihallidel?
Viimsi jalgpalli- ja kergejõustiku sisehalli ehitus on alanud ja tööd peaksid lõppema järgmise aasta sügisel. Küsisime teistelt Eesti omavalitsustelt, kuidas hallide rajamine on muutnud nende spordiharrastajate tingimusi ja millist kasu see sealsele kogukonnale on toonud.
2020. aastal algas Eesti maakondades jalgpallihallide rajamist toetav riiklik programm, mille abil on hallid loodud Haapsalus, Raplas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Ehitustööd käivad või on lõpusirgel veel Paides, Narvas, Kuressaares ja Rakveres. Programmist sai toetuse ka Viimsi vald, kes sai oma sisehalli rajamiseks 1,5 miljonit eurot.
Viimsisse planeeritavas 10 635 ruutmeetrise pindalaga sisehallis hakkavad tulevikus treenima nii lapsed kui ka täiskasvanud. Jalgpallurid vabastavad ajad teistes praegu väga hõivatud Viimsi spordisaalides, võimaldades neid kasutada muude spordialade harrastajatel, kes samuti kannatavad ruumipuuduse ja vabade treeningaegade nappuse all. Jalgpall on Viimsis kõige populaarsem spordiala, mille harrastajate arv küündib hinnanguliselt pea tuhandeni. Treeningtingimused paranevad ka kergejõustiklastele, kelle jaoks on hallis eraldi ala.
Uurisime teistelt omavalitsustelt, kuidas on valminud hallid nende kogukonda ja spordielu mõjutanud.
Pärnu jalgpallihall
Pärnu jalgpallihall on pneumohall, mis avati 5. novembril 2023. Hallis on täismõõtmetega 3. põlvkonna kunstmuruga jalgpalliväljak, kus igapäevaselt treenivad kohalikud jalgpalliklubid. Vabade aegade korral on oodatud ka teiste spordialade harrastajad, kes vajavad suuremat väljakut. Näiteks kettagolfi harrastajad.
Kunstmuruväljaku täismõõtmed on 100 x 64 meetrit. Halli on rajatud ka nelja rajaga tartaankattega jooksusirge, mida saab kasutada mitmesugusteks tegevusteks. Sportlastele on kohapeal neli riietusruumi ja kaks duširuumi. Pealtvaatajate jaoks on olemas seisukohad, kuid istekohad puuduvad.
Alates kella 15.30 kuni 22.00 on hall novembrist märtsini maksimaalselt hõivatud. „Positiivne on see, et jalgpalluritele on loodud head talvised treeningtingimused täismõõtmetes väljakul,“ ütles Pärnu spordikeskuse teenindus- ja turundusjuht Roland Šimanis.
Viljandi Männimäe jalgpallihall
Halli avamine 2021. aasta novembris parandas oluliselt treeningtingimusi Viljandi linnas, vabastades aastas umbes 600 tundi saaliaegu, mis sai jagada teistele pallimängualadele.
Hall on 118 meetrit pikk, 77 meetrit lai ja 23 meetrit kõrge. Selles on täismõõtmetes jalgpalliväljak, kaherajaline jooksuring ümber väljaku ja peasirgel neli jooksurada, mis võimaldavad joosta 60- ja 100-meetrist distantsi. Samuti on olemas ala jõutreeninguteks koos vajaliku inventariga.
Halliga on ühendatud 520 ruutmeetri suurune olmehoone, kus on neli riietusruumi, pesemis- ja tualetiruumid, samuti treenerite ja kohtunike ruumid. Pealtvaatajatele on rõduga ala, mis mahutab kuni 200 inimest.
Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson märkis, et hall on hommikupoolikutel tühi, kui koolid seda ei kasuta. „Samas saavad kõik huvilised üksikpiletiga halli jooksma tulla või väikest jõusaali kasutada. Halli aktiivne kasutus kestab oktoobrist aprilli keskpaigani,“ selgitas Jürisson.
Rapla jalgpallihall
Rapla jalgpallihall avati 2022. aasta kevadel ja see rajati kunstmuruväljaku kohale. Hall on olnud aktiivses kasutuses algusest peale, kuna asub ühe Rapla põhikooli kõrval ja leiab kasutust ka hommikupoolikul, kui seda kasutavad koolid.
Raplamaa jalgpallikooli juhatuse liige Taavi Tüvist tõdes, et hall on treeningutega hästi hõivatud ning sellel on kasutajaid ka naabervaldadest ja maakonnast, näiteks Sakust ja Tallinnast. „Treeninggrupid on hästi täitunud ja voolavus on väike. Hallil on siin oma osa,“ lisas Tüvist.
Lisaks jalgpallile toimuvad hallis ka kergejõustikutreeningud, kuigi jooksuradu seal pole. Hallis korraldatakse ka eakate (60+) kõnnijalgpalli gruppe. „Halli majandamine on kindlasti väljakutse, kuid see on selge valla investeering tervisesse ja odavam kui hiljem tagajärgedega tegelemine,“ märkis Tüvist.
Tartu Annemõisa jalgpallihall
Jalgpall on Tartus juba aastaid üks enim harrastatud spordialasid. Linnas tegutseb viis jalgpalliklubi, kus treenib ligi 2000 sportlast. Kunstmurukattega pneumohall, mis valmis 2022. aasta aprillis, on parandanud oluliselt jalgpallurite treeningtingimusi ja on ka suurepäraseks treeningkohaks ümbruskonna koolide õpilastele.
Haapsalu jalgpallihall
Haapsalu jalgpallihall avati 2021. aasta lõpus. Hallis on täismõõtmetega kunstmurukattega jalgpalliväljak, mida kasutatakse treeninguteks, võistlusteks ja laagriteks. Halli juurde kuulub kaks riietusruumi.
Viimsi jalgpallihall leevendaks mitmete alade harrastajate tingimusi
Juunikuus Viimsi Teatajale intervjuu andnud Viimsi jalgpalli kogukonna juhi Erle Meresmaa sõnul ollakse täna olukorras, kus valikuid on kaks, aga neist kumbki pole hea. “Esindusmeeskonnad tegid treeninguid Tallinnas Jalgpalliliidu hallis, aga seal on võimalik kasutada vaid aegasid, mis jäävad teistest üle ja neidki jagus vaid esindusmees- ja naiskonnale. Noored, kes moodustavad 80% meie klubis treenijatest, olid kas õues või saalides.
Lisaks logistilisele väljakutsele tuleb Tallinnas treenimise kõrval arvestada sellega, et treeningud toimuvad ebamugavalt hilja. Teise variandina on võimalik treenida talvisel perioodil Viimsis olemasoleval staadionil või saalides. Ka nende puhul on meil probleemid," kirjeldas Meresmaa.
Meresmaa sõnul on saalid Viimsis täiesti kinni broneeritud ja mingit ruumi muutusteks ei ole. “Midagi ümber mängida või lisada pole võimalik. Saalis jalgpalli treenida on võimalik, aga see pole sobilik, sest kogu palli liikumise loogika on teine. Välitingimustes lisandub veel probleem sportlaste ohutusega. Oleme libeduse tõttu olnud tunnistajaks mitmetele luumurdudele ja see „jääl uisutamine“ tegelikult tõrjub osasid noori ka trennidest eemale. Kui sul on kaalukausil jäätunud kunstmurul treening või hoopis jõusaali minek, eelistatakse tihtilugu teist varianti. Libedaga on treeningul põhifookus püsti seismisel, mitte sellel, et harjutada suunamuutusi, kiireid stopanguid või kiirendusi, mis on just jalgpalli üheks oluliseks osaks. Muidugi on jalgpall rohkemate vigastustega ala, aga pidev rasketes tingimustes mängimine muudab nii noored kui ka vanemad harrastajad vigastustele vastuvõtlikumaks,“ kirjeldas Meresmaa.
Siinse jalgpallikogukonna eestkõneleja sõnul ei pruugi kõik aru saada, et jalgpallihall ei leevenda vaid jalgpalliharrastajate olukorda Viimsis, vaid ka paljude teiste alade harrastajate oma. “Näiteks on Viimsis väga heal tasemel käsipalli ja võrkpalli harrastajad, kellel avaneks jalgpalli arvelt vabanenud aegadel oluliselt suurem võimalus treeninguteks senistes ruumides ja ka nende alade harrastajate hulk saaks kasvada. Täna on selles osas lagi ees,” ütles Erle Meresmaa.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond