Lugeja jäägu kuningaks
Tere! Saame tuttavaks! Mina olen Oliver ja ma asendan Viimsi valla infolehe toimetamisel Janet tema lapsepuhkuse ajal. Mis on mul siis oma tööaja jooksul plaanis teha? Võin lubada, et kõik see, mis on hea ja lugeja jaoks oluline, jääb lehte alles. Näiteks lehe ilus kujundus ja hästi loetav kirjastiil ning olulised igapäevased teemad, nagu Viimsi keskuse arendamine, liiklus või (huvi)haridus. Kirjutada tasub ka huvitavatest tegevustest ja sündmustest, millest vallarahvas soovi korral osa saab.
Samuti on nõuandvatel artiklitel näiteks sellest, kuidas kujundada oma koduaeda või mida tarka teha sügisel maha langenud puulehtedega, kindlasti oma koht infolehes. Vallalehe üks ülesanne minu meelset ongi oma lugejaid kasulikult harida. Sealhulgas ka teavitada läbi ilmekate näitelugude, milliseid teenuseid vald oma elanikele pakub ja kuidas rahvas neid kasutada saab.
Samuti tasub endiselt tutvustada põnevaid inimesi, kes Viimsi vallas elavad. Tunne oma naabrit! See tekitab ühtsust ja kogukonntunnet. Oh! Põnevaid teemasid, millest kirjutada, on lõputult.
Samas ei saa kindlasti läbi ka muutusteta, sest kõik meie ümber areneb pidevalt ja aina kiirenevas tempos. Kas me tahaks täna lugeda näiteks samasugust ajalehte, nagu neid loodi enam kui 100 aastat tagasi? Toona kirjutati veel gooti kirjas ning illustreerivaid pilte võis lehes kohata harva. Ajaleht nägi välja toimetaja keeles nagu tinaladu – lehekülgede kaupa katkematut ja tihket teksti, mida ilmestasid vaid üksikud jooned ja reklaamid. Tänapäeval samamoodi lehte kujundades ei püüaks artiklid pilku, neid oleks raske lugeda. Niisiis tuleb meil pidevalt ajaga kaasas käia, jälgida lugejate muutuvaid eelistusi, vaadata, mida naabrite lehed teevad, ja teha veel paremini. Ehk saab muuta näiteks põnevaid viimsilasi kirjeldavaid lugusid ka kujunduslikult mitmekesisemaks ja põnevamaks? Võibolla saame kirjutada veel inimlikumalt ja mõistetavamalt? Vallalehe toimetaja on ju nagu tõlk, kes keerulises sõnastuses otsuseid arusaadavaks muudab ja need lugejale lahti mõtestab. Ja toob välja selle, mis vallarahvale olulisim ja tõene, sest infotulva, vahel ka kuulujutte ja vasturääkivusi, võib olla mõne kuuma teema puhul palju.
Muudatusi oleks kindlasti ka Jane teinud, mina siis lihtsalt jätkan sama teed. Jah, kõik uuendused ei ole alati mõistlikud, vahel tasub hoida ka hästi toimivat vana, kuid ma ei tohi kunagi mõeldagi, et ainult vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem.
Nagu veenduda võisite, panin ma lugejale olulisima ka siinses arvamuses esikohale ja nii tuleks ka lehelugusid kirjutada. See, mis eelkõige elanikke puudutab, tuleb seada esikohale. Ma ei tõtanud kohe endast pajatama, kuid antud juhul on uue töötaja tutvustamine igati asjakohane. Niisiis: olen kirjutanud ja toimetanud lehelugusid ja aidanud kujundada ajalehti ligi 20 aastat. Ikka neid pidevalt uuendades ja ajaga kaasas käies. Ajakirjanik peab olema pidevalt uudishimulik ja uuele avatud. Alustasin Eesti Päevalehes noore reporterina ning asusin seejärel tööle Tallinna linnakantseleisse ajalehe Pealinn toimetajana. Aitasin pisikesest harva ilmuvast infolehest teha täiemõõdulise nädalalehe. Peagi avasime lugejate huvi tõttu paberlehe kõrval ka Pealinna veebiajalehe, kust erinevalt teistest portaalidest sai artikleid tasuta lugeda. Mitu korda jõudsime muuta nii paber- kui ka veebilehe kujundust moodsamaks ja paremini loetavaks. Meie lehe peatoimetaja andis mulle ikka pihku pataka nädalalehti ja ütles, et vaata, kuidas siin kirjutatud ja kujundatud on, kas me saaks teha sarnaselt, aga samas ikka enda moodi? Ja lugude mõistetavuse osas oli kord kõva – segaselt ja ametnikukeelselt kirjutatud artiklid lehte ei pääsenud. Võtsime tihti need n-ö pulkadeks lahti ja ehitasime kasvõi nullist uuesti üles, sest lugejat ei saanud alt vedada. Loodan, et suudan Viimsi lehes sama joont jätkata.
Pean tunnistama, et ma pole ise Viimsi elanik, vaid mu kodu jääb siit kaugele Märjamaale. Kuid Viimsis elab mu õde, kellel olen tihti külas käinud ning tema juures ka pikemalt peatunud. Olen huvi pärast Viimsit ja selle ümbrust avastamas käinud ning oma Meriväljal elavale sõbrale siin autojuhtimist õpetanud. Mulle meeldib väga Haabneeme rand, minu meelest on see üks ilusamaid randu Harjumaal. Ning Viimsis asub üks puidupood, kust saan osta spetsiaalseid liiste, et teha ise raame oma maalidele. Seega päris võõras Viimsi mulle pole ning kindlasti saab see nüüd veel tuttavamaks.
Oliver Õunmaa
Viimsi Teataja toimetaja