Pea 600 000 Eesti kodu postkasti jõuavad juhised, kuidas kriisis käituda
Alates 30. aprillist kuni juuni lõpuni jõuab 581 000 Eesti kodusse ohuteavituse juhend-trükis, millest saab teada, kuidas tagada enda ning oma lähedaste turvalisus hädaolukorras või ka sõjalise kriisi korral.
Infobrošüür annab ka juhiseid, kuidas toimida ohusireenide käivitumise või evakuatsiooni korral ning mis on varjumise põhimõtted.
Päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul jõuab ohuteavituse info iga Eesti kodu postkasti füüsilise trükisena, sest selline info peab olema kättesaadav ja arusaadav igale meie inimesele - sõltumata elektri või interneti olemasolust. “Riik on viimastel aastatel ohuteavituse kanaleid edasi arendanud. Samuti näeme, et taas on aeg tagada, et kõikidel meie inimestel oleks olemas värsked teadmised ja oskused kriisi korral hakkama saada,” sõnas Klaos. “Saadetavad juhised aitavad hakkama saada igas kriisiolukorras: kui oleme valmis kõige hullemaks, oleme valmis igaks kriisiks,” rõhutas Päästeameti peadirektor.
Trükisest leiab ka koduste varude meelespea, evakuatsioonikoti soovitusliku sisu ning olulised telefoninumbrid ja veebilehed.
Ohuteavituse trükis täiendab uuendatud infoga 2022. aastal koostatud ja Eesti kodudesse saadetud “Ole valmis!” käitumisjuhiseid. Ohuteavituse info on kättesaadav neljas keeles – eesti, vene, inglise ja ukraina keeles. Kodudesse saadetav trükis on kolmekeelne ning ukrainakeelsed materjalid on leitavad digitaalses formaadis.
Päästeamet kutsub inimesi üles hoidma uut ohuteavituse trükist kohas, kus seda on vajadusel lihtne leida. Digitaalne versioon on leitav olevalmis.ee leheküljelt ning teiste riigi veebilehekülgede kaudu.
Riik kasutab ohuteavituseks erinevaid kanaleid
Riik kasutab kiireks ohuteavituseks erinevaid kanaleid ja vahendeid, mille abil võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Vastavalt ohu suurusele saab riik kasutada mobiiltelefonide sõnumeid (EE-ALARM), praegu on välja ehitamisel sireenide võrgustik. Vajadusel kasutab riik ka ukselt uksele teavitamist ning alarmsõidukite valjuhääldeid. Olulist rolli täidab ohuteavitusel ka massimeedia ning internet.
„Mistahes kriisi korral on Eesti elanike esimeseks kontaktpunktiks Häirekeskus. Lisaks kiirabi, politsei ja pääste välja saatmisele saadame erakorraliste sündmuste ajal inimestele ka ohuteavitussõnumeid EE-ALARM ning jagame usaldusväärset infot ja käitumisjuhiseid riigiinfo telefonilt 1247,” selgitas Häirekeskuse kriiside ja toimepidevuse ekspert Rein Olesk.
“EE-ALARM-i ohuteavituse saamisel tuleks järgida SMSis sisalduvaid esmaseid tegutsemisjuhiseid, mis ütlevad, kuidas ohu korral oma turvalisus tagada. Lisainfot saavad inimesed riigiinfo telefonilt 1247 või veebilehelt kriis.ee,“ lisas Olesk.
6. mail algab ka üleriigiline toetav infokampaania “Kriisis kuula riiki”, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, millistest kanalitest saab infot kriisiolukorras ja kriisiks valmistumiseks.
Päästeamet on elanikkonnakaitse juhtasutus, mis vastutab varjumise, ulatusliku evakuatsiooni, ohuteavituse ja inimeste kriisivalmiduse parandamise eest. Päästeameti vastutus on tagada ja kasvatada inimeste teadlikkust kriisiks valmistumisel. Samuti suurendada kohalike omavalitsuste ja sealsete kogukondade kriisivalmidust ning tagada, et inimeste elu ja tervis oleks kaitstud.
Siim Palu
Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Fotod: Päästeamet