Raamatukogud kui ankurasutused loovad kõigile võrdsed võimalused
Raamatukogud mängivad kohalikus kogukonnaelus aina suuremat rolli. Just kogukonda toetava funktsiooniga on meist saanud ankurasutused ehk kohad, mis pakuvad raamatute laenutamise kõrval ka sotsiaalseid võimalusi nagu suhtlus, digikoolitused, erinevad kultuuri- ja haridustegevused ja seda kogu elukaare ulatuses.
Oma madala lävepakuga annavad raamatukogud kõigile võrdsed võimalused ja aitavad luua teadlikumat ja kokkuhoidvamat ühiskonda. Aprilli lõpus kogunes Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus, et kohalike omavalitsuste valimiste eel sõnastada olulised teemad, millele ka sügisel toimuvate valimiste käigus tähelepanu pöörata. Käimas on üleriigiline raamatukogude reform ning rahvaraamatukogu seaduse kaasajastamine. Selles protsessis on oluline, et ka kohalikud omavalitsused saaksid kaasa rääkida üleriigilistes arengutes, tagades nii raamatukoguvõrgu aruka toimimise ja rahastuse ka tulevikus.
Maapiirkondades on raamatukogu oluline ja sageli ainus ankurasutus, kus kohtub ja suhtleb kohalik kogukond, kus saavad toimuda üritused ja kohalike algatatud ettevõtmised ning koostööprojektid. Kogukondlike sidemete loomine, hoidmine ja tugevdamine on oluline alus regionaalseks arenguks ja ääremaastumise peatamiseks. Seetõttu on vajalik raamatukogusid säilitada ja nendesse investeerida, et igas maakohas oleks tugev kogukonnakeskus.
Õige tihti on raamatukogu elanike jaoks ainus kodulähedane koht, kus on võimalik kasutada e-teenuseid, suhelda kohaliku omavalitsuse või riigiga. Raamatukogus on olemas nii tehnoloogia kui ka abikäsi selle kasutamiseks, kuid digioskused ei ole kõigiks toiminguteks piisavad. Raamatukogus saab kasutada arvuteid kaugtöö tegemiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks videosilla vahendusel ning tasulisele digimeediale ja AI platvormidele juurdepääsuks, selline teenus loob inimestele toimetulekuks võrdsemad võimalused. Seetõttu on vajalik investeerida raamatukogude digiteenuste osutamise võimekusse ja raamatukoguhoidjate koolitamisse selles vallas.
Raamatukogud pakuvad iga regiooni vajadustele vastavaid tegevusi, mis aitavad ka muukeelsetel elanikel ja uussisserändajatel tutvuda Eesti kultuuriga, sulanduda ühiskonda ja kohalikku kogukonda ning õppida eesti keelt. Muukeelseid lasteaedu ja koole toetavad eestikeelsele õppele üleminekul raamatukogudes pakutavad keelekümblustunnid ja -ekskursioonid. Raamatukogusid annab lõimumisel veelgi paremini rakendada, kui tegevustesse ning raamatukogutöötajate oskustesse investeerida.
Raamatukogu on tasuta avalik ruum, kus pakutakse toimetulekuks, arenguks ja vaimse tervise hoidmiseks vajalikke teenuseid. On oluline, et teenustest saaksid osa kõik, ka erivajadustega inimesed, lapsed, eakad jne. Ruumid peavad võimaldama erinevatel sihtgruppidel mugavalt üheskoos raamatukogus viibida, seal peab olema kohti nii rahulikuks süvenemiseks kui ka suhtluseks ja erinevateks tegevusteks. Et kujundada lugemis- ja õppimisharjumusi, peab raamatukogu ruum olema atraktiivne ka lastele ja noortele. Seetõttu on vajalik investeerida raamatukogude ruumidesse ja kujundada need universaalse disaini põhimõtetest ja erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt.
Kohalikud omavalitsused saavad nõuda üleriigiliste raamatukoguteenuste kvaliteetset osutamist, sh eestikeelsete e-raamatute ning välismaiste e-kogude (e-raamatud, e-ajakirjad jne) kättesaadavuse parandamist üle Eesti. Maksupoliitika kujundamisel saab kaasa rääkida selle eest, et raamatute käibemaks ei tõuseks. Säilitades madalama käibemaksumäära raamatutele ja ajakirjadele (nii trükitud kui ka e-väljaanded) tagame, et Eesti inimesed ei jää ilma värskest, usaldusväärsest informatsioonist.
Eesti regionaalarengu üks eesmärke on tagada, et eri piirkondade elukvaliteedis ei oleks liiga suuri erinevusi ning et rahulolu elukeskkonna ja kohalike teenustega kasvaks kõikjal Eestis. Loodan, et ka Viimsi valla kandidaadid leiavad oma valimisplatvormi mõne raamatukogusid toetava mõtte, et Viimsi jätkuvalt oleks eeskujuks kogu Eestile.
Katre Riisalu
Viimsi raamatukogu direktor
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige