Randvere tee 9b detailplaneering muudab räämas ala nägusaks keskuseks

Kogukonna huvidest lähtuvalt võiks ala saada maa-aluse parkla, mida võib kriisiolukorras kasutada ka varjumispaigana. Olemasolevad puud tuleb säilitada ja haljastust juurde istutada.

Viimsi vallavolikogu algatas Viimsi keskuse detailplaneeringu. Soov on luua valla tuiksoonele atraktiivne piirkond, mis võimaldab edendada ettevõtlust, laiendada teenusmajandust ja luua vaba aja veetmise võimalusi.
Abivallavanem Alar Miku sõnul pööratakse planeerimisel erilist tähelepanu ruumilistele lahendustele, mis soodustaksid ala mitmekülgset kasutust kogu päeva jooksul. Parkimine on plaanis viia maa alla, et see teeniks kogukonna huve ka vajaliku varjumiskohana kriisiolukorras.

Säilitada tuleb olemasolevad puud ning rajada juurde uut haljastust. Ala tervikuna peab olema inimestele lihtsasti ligipääsetav ja sellele ei tohi rajada piirdeid, mis takistavad sinna ligipääsu. Maaomaniku ettepanekul plaanitakse sinna ka kunstiteoseid, mis ilmestaksid ala.

Plaanis on rajada kaasaegsed äri- ja ettevõtlushooned koos vaba aja veetmise võimalustega.

Elanikel senisest erinevad soovid
Detailplaneeringu koostamise üks eesmärke on kavandada ringi seal kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud ühe suure hoone maht. Lisaks peab saama ühiskondlike ehitiste maast valdavalt äri- ja büroohoonete maa. Ühiskondlike ehitiste maaks peaks jääma 20%. Alal on keelatud elukondlik funktsioon, mis tähendab, et detailplaneering peab välistama mh rendikorterid.
Alar Miku sõnul vastab detailplaneering kogukonna tulevikuootustele. „Kehtiv detailplaneering näeb ette ühe suure monoliitse ja 20 meetri kõrguse parklatega ümbritsetud hoone rajamise, aga see ei ühti enam vallavalitsuse nägemuse ega avalikkuse ootustega,“ ütles abivallavanem ja kinnitas, et sinna ei planeerita kõrghooneid. „Kogukonna selge soov on olnud, et neid sinna ei tuleks ja sellest ootusest me ka lähtume.“

Eskiisis on valdavalt toodud 3-korruseline maht, mis varieerub 2–4 korruseni. Kui mõni hoone soovitakse rajada kõrgem, siis selle kõrguspiiriks on praeguse Viimsi spaa hoone kõrgus. „Teatud kõrgemad ja madalamad hooned on vajalikud, et saavutada arhitektuurne terviklikkus," selgitas Mik.

Ala liigendatumaks
Alar Miku sõnul on uue detailplaneeringuga kavas ala kujundada märksa liigendatumaks ja õhulisemaks, muutes seda ühtlasi ka inimkesksemaks. „Sinna nähakse ette päris palju avalikku ruumi jalgsi liikujatele,“ ütles abivallavanem.
Planeering peaks leidma kasuliku rakenduse täna kasutult seisvale maale ning suurendama äride ja teenindusasutuste hulka Viimsi keskuses. „See on olnud viimsilaste pikaajaline soov, et valla keskuses oleks rohkem kohapealseid teenuseid ja võimalusi. See on antud detailplaneeringu selge fookus ja saan kinnitada, et sinna ei kavandata ka elukondlikku tegevust,“ selgitas Alar Mik.

Kogukonna ideed kirja
2023. aasta suvel laekus Viimsi vallale Randvere tee 9b ehk vana staadioni omaniku esindaja AS-i K-Projekt detailplaneeringu algatamise taotlus. Sellega soovitakse valla keskuses asuvale 20 999 m² suurusele alale, kus täna asub räämas staadion, luua uus elanikele avatud paik.

Vallavanem Illar Lemetti sõnul on kavandatav planeering üks osa vallale keskuse kujundamise protsessist. „Pärast planeeringu algatamist on kavas arendaja ja valla poolt allkirjastada ühiste kavatsuste memorandum, mis näeb ette koostööd kogukonnaga ideede kaardistamisel,“ ütles vallavanem.

Esialgse lahenduse esitamine on kavandatud kuue kuu jooksul. Sellele järgneb valla seisukoha andmine ja avalik väljapanek. Täielik planeeringuprotsess on kavas läbi viia järgneva 33 kuu jooksul. Planeeringu täpse menetlemise ajakava sätestab planeerimisseadus. Keskkonnamõjude strateegilist hindamist selle eelhinnangu alusel algatada ei ole tarvis.
 
Kehtiv detailplaneering vs uus detailplaneering

• Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada üks 6700 m² ehitusaluse pinnaga (brutopind ligi 26 000 m²) ja 20 meetri kõrgune 4-korruseline hoone ning kavandada välialad autoparklaks. Uue planeeringuga tehakse ettepanek see ala liigendada. Maht peaks jääma samaks juba kehtiva detailplaneeringuga, kuid see liigendub valdavalt 2–4-korruseliste hoonetena, kus tänav on mõeldud jalakäijatele ja kergliikuritele.
   
• Kehtiva detailplaneeringuga on alale kavandatud ühiskondlike ehitiste maa, uue planeeringuga valdavas osas ärimaa, kuid 20% jääb ühiskondlike ehitiste maaks. Alale on keelatud elukondlik funktsioon, mis tähendab, et detailplaneering peab välistama ka rendikorterid.
   
• Kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud parkimine nii tänaval kui ka hoones. Uus detailplaneering näeb ette maa-aluse 419-kohalise parkla, mis saab olema ca 1800 elanikule vajalik varjumiskoht ohu korral.
   
• Kehtiva detailplaneeringuga ei ole alale kavandatud ühistegevuse alasid, parke, väljakut jms kogukondlikke alasid. Uue detailplaneeringuga on kavas luua erinevaid taskuparke, kohviklad, avalikke välialasid ja väljakuid, millest ühe väljaku suurus peab olema vähemalt 3000 m²

Heiko Leesment
avalike suhete
osakonna juhataja

Fotod:  K-Projekt AS
Eskiis: Kadarik ja Tüür