Rannarahva muuseumi hakkab juhtima Marje Kuusmik

Alates 1. veebruarist asub Viimsi Rannarahva muuseumi juhina tööle Marje Kuusmik (Kidron), kes viimase töökohana juhtis Padise kloostri külastuskeskust.

Sihtasutuse Rannarahva muuseumi nõukogu esimehe Aivar Sõerdi sõnul laekus avalikul konkursil ligi 30 kandidaadi avaldust. Nõukogu kutsus vestlusele viis kandidaati, kellelt paluti esitada visioon muuseumi järgmise viie aasta arengust. Sõerdi sõnul valiti konkursi võitjaks üksmeelselt Marje Kuusmik.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna 2007. aastal lõpetanud Marje Kuusmik on varem töötanud nii Prantsuse Instituudis Eestis, haridusvaldkonnas kui ka Eesti suursaatkonnas Prantsusmaal. Alates 2020. aastast on Kuusmik olnud Padise kloostri külastuskeskuse tegevjuht, vastutades selle väärika ajalooga kompleksi ning ümbritseva keskkonna uuendamise ja turistidele atraktiivseks tõmbekeskuseks muutmise eest.

Enda sõnul otsustas ta Rannarahva muuseumi juhiks kandideerida, sest see tundus talle põneva väljakutsena. „Muuseum koosneb kolmest üksusest ja mulle tundus see huvitav väljakutse, kuidas anda igale harule oma nägu ning samas hoida Viimsi valla terviklikku identiteeti,“ ütles Kuusmik. Tema sõnul on Viimsi mõnusalt kireva minevikuga paik, mis loob selle tegemiseks head eeldused.

Uuel ametikohal loodab Marje Kuusmik jätkata seniseid häid praktikaid ning rakendada ka oma varasemaid kogemusi ja teadmisi. „Muuseum peab jätkama meeldejäävate sündmuste korraldamisega ja valla nähtavuse parandamisega. Samuti tuleb hoolitseda muuseumihariduse ja kogukonna kaasamise eest.“

Marje Kuusmik on Viimsiga tugev isiklik seos lapsepõlvest, sest kasvades Pirita-Kosel, käidi perega sageli Haabneeme rannas. „Kirovi kalurikolhoosi iseloomulik lõhn, ranna piiril laiuv kurdlehine kibuvits ja helged hetked peresõbra nõukaaegses suvilas,“ on esimesed asjad, mis meenuvad paljudest Viimsisse tehtud käikudest. Siinne kogukond on tema sõnul silma paistnud edasivaatava ja väärtusi hoidvana. „Mulle meeldib, et ilma suurema kärata saavad asjad tehtud ja kõik toimib.Inimesed on väärtustatud ja keskkond üha enam hoitud.“

Uude ametisse astub muuseumijuht 1. veebruaril suure elevusega. „Kõige rohkem ootan tutvust uute kolleegidega, kellega koos järgneva viie aasta jooksul tarku ja põnevaid näitusi, sündmusi ning projekte ellu viia. Ikka selleks, et hoida kohalikku pärandit, kogukonda ja parandada ka Viimsi nähtavust turistide seas,“ ütles Marje Kuusmik.

Nõukogul on uuele juhile kõrged ootused

Muuseumi nõukogu esimehe Aivar Sõerdi sõnul on uuele muuseumijuhile seatud selged ootused, millest olulisimad on muuseumi rolli suurendamine kohaliku kultuuripärandi säilitamisel ja propageerimisel. „Muuseumi nähtavus peaks paranema nii kohalikul tasandil kui ka väljaspool Viimsit,“ lisas Sõerd.

Uuelt juhilt oodatakse ka meeskonna tugevdamist ja muuseumi omatulude suurendamist. Viimsi vallavalitsuses toimunud kohtumisel arutasid uus muuseumijuht ja vallavanem Illar Lemetti, abivallavanem Nikolai Bentsler ning nõukogu esimees Aivar Sõerd erinevaid ideid, kuidas ambitsioonikaid eesmärke ellu viia.

Järgmise viie aasta jooksul peaks saama uuendatud püsinäituse kontseptsioon, korraldatud erinevad teemanäitused ning edendatud kogukonnas kultuuriloolist teadlikkust. Oluline on ka projektide kirjutamine ja investeeringute jaoks välisrahastuse leidmine.

Muuseumi ajalugu Viimsis ulatub poolesaja aasta taha

Rannarahva Muuseumi eelkäija on S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi muuseum, mis asutati 1971. aastal. Pringi külas avati 1980. aastal muuseumi vabaõhuosakond, mis on alles ja tegutseb tänaseni. 

Tänapäevasel kujul on muuseum loodud peale mitmeid reorganiseerimisi juunis 2007, mil loodi SA Viimsi Muuseumid. 2009. aasta sügisel nimetati asutus ümber Sihtasutus Rannarahva Muuseumiks, kuna uus nimi peegeldas senisest enam muuseumi sisulist tööd ja ajalugu.

Sihtasutuse koosseisu kuulub kolm muuseumikompleksi, mis üksteist täiendades annavad Eestimaa rannarahva elust laiema pildi:

• Rannarahva muuseum (rannarahvas Läänemere kallastel muinasajast tänapäevani)
• Viimsi vabaõhumuuseum (kaluriküla lugu)
• Naissaare muuseum (rannarahvas väikesaartel, militaarajalugu).

Sihtasutus tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes ja eksponeerides oma muuseumides randlaste kultuuri- ja ajaloopärandiga seonduvat.

Heiko Leesment
avalike suhete osakond

Foto: Kohtumisel vallavalitsuses osalesid (vasakult) muuseumi nõukogu esimees Aivar Sõerd , Marje Kuusmik, abivallavanem Nikolai Bentsler ja vallavanem Illar Lemetti.