Rohuneeme maastikukaitseala taimestik on väärtuslik
Selleks, et väärtusi kaitsta, tuleb neid teada ja nad ka üles leida. Tänavu kevadel telliski vald taimede inventuuri.
Kui keegi räägib taimedest, siis üldjuhul peetakse silmas soontaimi. Need on näiteks meie männid, sõnajalad, ohakad ja karikakrad. Selle rühma taimi on maailmas kirjeldatud umbes 391 tuhat. 2006. aastal Rohuneeme piirkonnas tehtud taimede välitööde käigus leiti alalt 274 tavalist, 28 sagedast, 85 paigutist (levinud enamasti rannikualadel), 47 hajusa levikuga, 18 haruldast ja 9 kaitsealust taimeliiki. Samas ei ole täpselt teada, kus näiteks kaitsealuseid või haruldasi liike leiti ja kas nad asusid Rohuneeme maastikukaitsealal (MKA) või sellest väljas. Rohuneeme MKA kaitsekorralduskavas toodi välja, et vaja oleks taimede inventuuri, et pilti selgemaks saada. Ilma kaitseala „pärleid“ või neid ohustavaid tegureid teadmata on ka ala väärtusi keeruline kaitsta.
Ekspert
Selle aasta kevadel telliski vald taimede inventuuri ja fokuseeris selle kaitsealuste ja ohustatud liikide ning kõrgema taimestiku väärtusega piirkondade leidmisele ning ohtude kaardistamisele. Inventuur viidi läbi suvel doktorikraadiga taimede eksperdi Silvia Pihu poolt, kes muuhulgas on töötanud ka Tartu Ülikoolis botaanika teadurina. Töö elluviimiseks andis oma rahalise panuse ka Keskkonnainvesteeringute Keskus läbi Keskkonnaprogrammi rahalise toetuse.
Kaitsealused taimed jm väärtused
S. Pihu leidis välitööde käigus Rohuneeme MKA-lt viis liiki kaitsealuseid taimi. Kõik leiud jäävad kolmandasse kaitsekategooriasse. Kui mõnda haruldast taime leidus vaid üks (suur käopõll) või mõni (roosa merikann) isend, siis oli ka neid, mida leidus rohkem ja ka mitmes asukohas (rootsi kukits, balti sõrmkäpp ja roomav öövilge). Kes taimedega rohkem sina peal, luges juba välja, et viiest leitud kaitsealusest taimeliigist kolm on orhideed. Rõõmustav on ka see, et orhideedest on meil olemas nii avatumat elupaika vajav liik (balti sõrmkäpp) kui metsas kasvav liik (roomav öövilge).
Rohuneeme MKA-l on hetkel teada 3 vääriselupaika, aga ekspert tõi välja, et neid võib kaitsealal leiduda veel ja seda võiks tulevikus vastava pädevusega ekspert kontrollida. Praegu on teada vääriselupaigad kaitseala ida- ja edelaosas, aga võimalik, et tegelikult on vääriselupaik või -paigad olemas ka lääneosas. S. Pihu leidis, et kaitseala metsad on väärtuslikud ja väärivad kaitset - lageraietest ning kuivendamisest tuleks hoiduda.
Ohud
Üks suur oht meie kodumaistele liikidele Rohuneeme MKA-l on võõrliigid. Kaitseala keskosas laiutab invasiivne pargitatar ja kanada kuldvits, aga õitseb ka ida-kitsehernes ehk galeega. Lisaks leidis ekspert kaitsealalt Sosnovski karuputke. Võõrliigid tõrjuvad välja meie kohalikud liigid ja nii jääb meie ümbrus järjest vaesemaks. Seetõttu tuleb nende tõrjega tegeleda üle kogu Eesti.
Rohuneeme MKA-le on jõudnud ka kultuurist metsistunud liike nagu teleekia, aeduniohakas, ripsmeline metsvits, ogaputke üks aialiik jt. Nende liikide koht ei ole kaitseala metsas. Sellised liigid levivad peamiselt inimeste abil, kes oma aiajäätmeid metsa viivad. Siinkohal palume, et igaüks komposteeriks aia- ning haljastusjäätmed oma kinnistul või viiks need tasuta Viimsi või Pärnamäe jäätmejaama.
Sammaltaimede pärl
Artikli alguses mainisin, et taimedest rääkides peetakse üldjuhul silmas soontaimi. Tegelikult loetakse laiemalt taimede alla ka sammaltaimed. Kuigi seekord ei olnud Rohuneeme MKA inventuuride fookus sammaltaimedel, siis meie meeldivaks üllatuseks leidis samblike ekspert Piret Lõhmus oma välitööde käigus Rohuneeme MKA-lt esimese kaitsekategooria samblaliigi – roheline hiidkupar. See on kolmas selle liigi leiukoht Harjumaal ja lähim leiukoht Tallinnale. Roheline hiidkupar kasvab vanades niisketes okasmetsades väga kõdunenud lamapuidul. Suurimaks ohuks on elupaikade kadumine (peamiselt metsaraied, eriti lageraie ja kuivendamine) ja killustumine.
Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist
Autori foto