Saade „Pealtnägija“ käsitles Viimsi jalgpalli ja kergejõustikuhalli rajamist
23. oktoobril jõudis ETV eetrisse telesaade „Pealtnägija“, mis kajastas ka Viimsi jalgpalli- ja kergejõustikuhalli rajamist.
Viimsi jalgpalli ja kergejõustiku sisehalli ehitus algas 2024. aasta septembris ning hoone peaks valmima 2025. aasta sügiseks. 10 635 ruutmeetri suuruses sisehallis hakkavad tulevikus treenima nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Pealtnägija loo keskmes oli küsimus, kas sisehalli rajamine muudab üldplaneeringut või mitte. Saates said sõna vallavanem Illar Lemetti ja halduskohtunik Tristan Ploom, kes tegi juulikuus otsuse jalgpallihalli detailplaneeringu osas. Oma seisukohti väljendasid ka neli halli suhtes kriitilist elanikku.
Vallavalitsuse esindaja selgitas saates veelkord, et valla seisukohalt on detailplaneeringu menetlusprotsess olnud korrektne ja õiguspärane, mistõttu on vald juulikuise halduskohtu otsuse edasi kaevanud.
Valla seisukohalt menetlusprotsessis vigu ei ole tehtud
Vallavanem Illar Lemetti hinnangul oli esimeses kohtuastmes komistuskiviks see, et vald ei põhjendanud oma seisukohti piisavalt. „Teises kohtuastmes pöörame oma selgitustele rohkem tähelepanu,“ ütles vallavanem. Tema sõnul on praeguses olukorras vallal kõik õiguslikud alused, sealhulgas kehtiv ehitusluba, halli rajamiseks olemas.
Oluline on ka see, et kohus lükkas tagasi kõik teised kriitikute etteheited, alates asukohaanalüüsist kuni parkimiskohtadeni. „Ainus probleem, mis kohtuotsuses kaalukeeleks sai, oli see, et kohus nägi detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana,“ selgitas vallavanem.
Abivallavanem Alar Mik selgitas, et vaidluse all ongi peamiselt üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise ulatus. „Kohtuotsuses pole jälgitav kaalutlus, kuidas detailplaneering ulatuslikult muutis juhtostarvet, sest võrreldakse nii juhtotstarbeid kui ka sihtotstarbeid teatud alal. Sellest tingituna ongi vaja asja täiendavalt selgitada II astme kohtus,“ lisas Mik.
Abivallavanema sõnul oli piirkonnas valdavaks (ülekaalukaks) juhtotstarbeks enne detailplaneeringut ja on ka pärast selle kehtestamist tootmismaa – seega ei saanud olla tegu üldplaneeringu muutmisega. Seda on kinnitanud ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi järelevalve, kes planeeringule detsembris 2023 heakskiidu andis.
Halli rajamise ajastus on seotud riikliku toetusega, mille kasutamiseks on ette nähtud ajaline raamistik. „Kui me praegu selle toetusega ehitust ei alustaks, siis tulevikus ei oleks meil võimalust seda halli rajada,“ ütles Illar Lemetti.
Halli ootavad ja vajavad Viimsi tuhat jalgpalliharrastajat.
Saates ei saanud kahjuks sõna kohalikud jalgpallikogukonna esindajad, kes on halli pikisilmi oodanud. Meenutuseks, et juunis Viimsi Teatajale antud intervjuus kirjeldas Erle Meresmaa praeguseid keerulisi tingimusi järgmiselt: „Esmalt on saalid Viimsis täiesti kinni broneeritud ja muudatusteks ruumi ei ole. Saalis jalgpalli treenida on võimalik, aga see pole sobilik, sest kogu palli liikumise loogika on teistsugune. Välitingimustes lisandub probleem sportlaste ohutusega – libeduse tõttu oleme olnud tunnistajaks mitmetele luumurdudele ja see „jääl uisutamine“ tõrjub osa noori trennidest eemale. Kui sul on valida jäätunud kunstmurul treeningu ja jõusaali vahel, eelistatakse tihtilugu viimast. Libedaga keskendutakse pigem püsti jäämisele kui jalgpalli oluliste oskuste, nagu suunamuutused, kiirendused ja stopangud, harjutamisele. Jalgpall on vigastustele vastuvõtlik ala ja rasked treeningtingimused suurendavad riske nii noortele kui ka vanematele harrastajatele,“ kirjeldas Meresmaa.
Nõuetele vastavad treeningvõimalused saavad lisaks jalgpalluritele ka kergejõustikuharrastajad, kelle tingimused pole Meresmaa kirjeldatust kuidagi lihtsamad. Jalgpall on Viimsis kõige populaarsem spordiala, mille harrastajate hulk küündib hinnanguliselt tuhandeni.
Vallavanem Illar Lemetti sõnul on küsimus ennekõike halli olulisuse mõistmises. „Enamik viimsilasi mõistab, et sporditegevus, liikumine ja tervislik eluviis on meie ühine prioriteet. Seda, kui oluline on jalgpall Viimsis, näitab ka see, et kahel viimasel aastal on kaasava eelarve võitnud just jalgpalliga seotud projektid,“ ütles vallavanem.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja