Selgituseks avalikule pöördumisele seoses lastekaitsejuhtumiga

Neljapäeval, 20. märtsil jõudis Viimsi vallavalitsuseni avalik pöördumine, mis oli adresseeritud vallavolikogu liikmetele. Muuseas puudutas see lastekaitsejuhtumit, mille osas jagab selgitusi sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tõnu Troon.

Lastekaitsevaldkonnaga seotud juhtumid on keerulised ning laste huvidest lähtuvalt on kõiki asjaolusid ebaeetiline avalikult selgitada. Proovime anda selgitused neutraalsel viisil, ilma puudutatud osapooli kahjustamata. Ühtlasi kinnitan, et täpsemad selgitused juhtumimenetluse kohta on pöördujale endale juba varasemalt antud.

Lastekaitsemenetlus on keeruline, emotsionaalne ja delikaatne protsess, kuhu jõutakse tihtipeale olukorras, kus vanemad ei ole suutnud koostöös üksmeelele jõuda. Tavapäraselt takistavad vanemate koostööd pikaajaliselt väljakujunenud erimeelsused, mille tõttu perekonna kooselu on lõppenud. Lahutusprotsess, varade jagamine ja uus elukorraldus tekitavad täiendavaid pingeid ning võib juhtuda, et osapooled ei suuda märgata laste vajadusi või nende heaolust lähtuvalt koostööd teha.

Selles protsessis on vanemate nõustamine väga raske, kuigi on olemas nii kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused (näiteks perenõustamine või -teraapia) kui ka riigi poolt pakutud meetmed (näiteks perelepitus).

Kohtumenetlusse jõuab juhtum siis, kui muud pakutud meetmed millegi tõttu ei toimi. Kohtumenetluses on kohaliku omavalitsuse lastekaitse ülesanne anda oma arvamus, arvestades lapse heaolu ja ka huve. Kui juhtumist puudutatud lapsed on suuremad, siis on nende seisukohtadega arvestamine arvamuse andmises väga suure kaaluga.

Kohtumenetluses palub üldjuhul kohus määrata lapsele ka riigi poolt esindaja, kelle peamine roll on rääkida lapse nimel kohtumenetluses. Esindaja peab välja selgitama lapse arvamuse ja eelistused vaidluse lahendamise osas ning esitama need kohtule täpselt ja moonutamata kujul, arvestades samuti lapse parimaid huve.

Lastekaitsetöötaja ei tee otsuseid lapse elukorralduse ega hooldusõiguse osas

Lastekaitsetöötaja annab menetluses oma arvamuse, kuid ei tee otsuseid lapse elukorralduse või hooldusõiguse üle. Seda teeb kohus, olles kuulanud ära kõik osapooled (lapse, mõlemad vanemad, lapse esindaja, lastekaitsetöötaja) ning tutvunud kõigi menetlust puudutavate materjalidega.

Viimsi vallavalitsuses on neli lastekaitse vanemspetsialisti ning aktiivseid juhtumeid nende töölaual on käesoleva seisuga pisut üle 200, millest omakorda kohtumenetluse faasis 40.

Lastekaitse eesmärk ei ole viia pered kohtusse, kuid kui osapooled erimeelsuste osas koostööni ei jõua, siis on see vanemate valik, kas kohtu poole pöörduda või mitte. Olgu arutluse all siis suhtluskorra paikapanemine või hooldusõigusega seotud küsimused.

Lastekaitse fookuses on alati laste huvid

Lastekaitsega tegelevad spetsialistid ei vali vanemate vahel pooli ega tee otsuseid selle järgi, mida üks või teine vanem nõuab. Lastekaitse lähtub olukorda hinnates igal konkreetsel juhul eranditult lapse huvidest.

Koostöö perekonnaga saab toetada juhtumimenetluse eesmärki, kuid oluline on hinnata, et vanemate vaheline koostöö toimuks alati lapse huvides ka siis, kui vanemad ei suuda või oska omavahel kokkuleppeid sõlmida. Lastekaitse ülesanne on uurida lapse vaatenurgast talle lähedasi inimesi, nende suhteid ja nende panust lapse heaolu toetamiseks ja arengusse. Siinkohal ongi keerukus selles, et alati ei ole võimalik lapse heaolust lähtuvalt tagada mõlema vanema isiklike soovide täitumist ja rahulolu.

Lastekaitsemenetluste üle teostab vajadusel järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet. Kui isik on pöördunud oma murega ameti poole, siis kindlasti ei jäeta seda tähelepanuta ning kohalik omavalitsus annab ametile selgitused juhtumi kohta, samuti tutvub amet kohtumenetluse resolutsioonidega. Kui Sotsiaalkindlustusamet juhtumimenetluses vigu ei tähelda, siis järelevalvemenetlust ei alustata.

Vallavalitsuse töötajad lähtuvad kokkulepitud vastamise aegadest, aga võib tulla ette olukordi, kus näiteks tulenevalt juhtumi asjaoludest võivad vastused viibida. Ühtlasi on käesolevat pöördumist puudutavas kirjavahetuses osakonna juhataja olnud kirjakoopia saajana ning on jäänud ebaselgeks, et oodatakse vastust osakonna juhatajalt. Kirjadele on vastatud adressaadiks oleva spetsialisti või asutuse poolt. Arusaadavalt ei kuulu nende kaasuste osas täiendavate selgituste andmine vallavanema pädevusse, kellelt samuti on lõpuks vastuseid otsitud. Just seetõttu on vastuste andmise kohustus ennekõike ikka osakonnal, kes asjaolusid menetleb. Kui infovahetus on jäänud ebaselgeks või ei ole vastanud ootustele, siis teeme kõik endast oleneva, et tulevikus paremat suhtlust tagada.

Lastekaitse juhtumimenetluste eesmärgi hindamise aluseks ei ole saadud tagasiside või avalikes kanalites väljendatud rahulolu või rahulolematus. Menetluse fookuses on laste heaolu ja lastekaitsjate peamine eesmärk on aidata ning kaitsta neid, kes selles olukorras on kõige haavatavamad, ehk lapsi. Lastekaitsetöös on oluline lapse tagasiside, mis antakse vahetult lastekaitsetöötajale.

Viimsi vallavalitsus pakub lastele nende toimetulekuks või keerukatest peresuhetest tulenevate murede toetamiseks erinevaid teraapiaid või sekkumisi, lähtuvalt lapse vajadustest.

Pöördumises viidatud ettepanekud on väga teretulnud ning suures osas ka eelnevalt rakendust leidnud, kuid juhtumipõhiselt eeldab isikute omavahelise koostöö valmisolekut.

1. Lastekaitsespetsialist suunab, kuid ei saa osapooli sundida koostööd tegema. Lastekaitseseaduse § 7 järgi lasub esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest lapsevanemal või last kasvataval isikul. Lastekaitsetöötaja saab vastavalt oma pädevusele toetada lapsevanemat või last kasvatavat isikut lapse õiguste ja heaolu tagamisel.
2. Pereteraapiat ja -nõustamist soovitavad lastekaitsespetsialistid alati (va lähisuhtevägivalla juhtumite korral).
3. Juhtumimenetlusest tulenevalt nõustab lastekaitsetöötaja hooldusõiguslikku lapsevanemat alati toetavate teraapiate osas ning vajadusel korraldab ka teraapiateenuse osutamise.
4. Tagasiside andmise kanali väljatöötamine on osakonna tööplaanis, kuid eelkõige on see mõeldud lastelt tagasiside saamiseks. Lastekaitsetöö ei ole teenus, mida osutatakse lapsevanematele. Lapsevanemaid on võimalik nõustada, anda soovitusi, kuid töös on määrav lapse huvide väljaselgitamine. Ühtlasi ei ole lastekaitse poole pöörduvad isikud ainult lahku läinud lapsevanemad.
5. Kõik Viimsi vallavalitsuse lastekaitse vanemspetsialistid on erialase kõrgharidusega sotsiaaltöötajad ning omavad pädevust ja akadeemilisi teadmisi (sh kutset), et korraldada menetlus lapsest lähtuval viisil, küll aga on alati võimalik teadmisi värskendada.

Kutsume kõiki osapooli üles käsitlema lastekaitsealaseid pöördumisi ning nende kajastamist erilise delikaatsusega, sest seda mitte tehes võib see kahjustada laste huve ning heaolu, ühtlasi ei toeta lapse ja vanema vaheliste suhete paranemist.

Lastekaitse juhtumimenetluste eesmärgi hindamise aluseks ei ole avalikes kanalites väljendatud rahulolu või mitterahulolu. Lastekaitsetöö on juhtumipõhine ning lähtub esmaselt lapse heaolust.

Tõnu Troon
sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja