Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri uueneb
Vallavalitsus on koostanud uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja eelnõu, millega ajakohastatakse senised eraldi kehtinud eeskirjad. Vallavalitsus kiitis eelnõu heaks ning suunas selle volikogu menetlusse, mis hakkab uut eeskirja arutama oma 8. aprilli istungil.
2023. aasta suvel jõustus uuest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis tingib ka eeskirja uuendamise vajaduse. Seni kehtinud eeskirjad, eriti liitumist puudutav osa, ulatuvad tagasi 2001. aastasse ning vajavad põhjalikku kaasajastamist vastavalt praegustele oludele ja tehnoloogiatele.
Uues eeskirjas on kahe eraldi dokumendi asemel koondatud liitumine ja kasutamine ühte tervikdokumenti. Muudetud on terminoloogiat vastavalt uuele seadusele, näiteks „liitumistaotluse“ asemel räägitakse nüüd „liitumisettepanekust“.
Selgelt on eristatud ehitusprojekti koostamiseks antavad tehnilised tingimused ja liitumislepingus sätestatavad liitumistingimused. Liitumisprotsessi läbipaistvuse suurendamiseks on kehtestatud konkreetsed tähtajad – vee-ettevõtja peab vastama liitumisettepanekule 30 päeva jooksul lepingupakkumisega, mis kehtib 60 päeva.
Täpsustatud on liitumistasu maksmise korda, kus esimese osamaksena tuleb tasuda 50% kogusummast. Ka nähakse ette eraldi regulatsioon kinnisvara arendustegevusega seotud liitumistele. Arendajad peavad tagama vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste väljaehitamise maksimaalselt kahe aasta jooksul arenduslepingu sõlmimisest. Ehitaja valimisel tuleb arvestada vee-ettevõtja kriteeriumitega ehitusettevõtjale.
Oluline täiendus on reovee saastenäitajate piirväärtuste ajakohastamine vastavalt Muuga reoveepuhasti võimekusele, kuna varasem eeskiri lähtus peamiselt Tallinna reoveepuhasti parameetritest. Selgelt on reguleeritud piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise kord – ülenormatiivse reostuse korral korrutatakse tavapärane reovee tasu kümnega.
Tähelepanu on pööratud ka avariiolukordade lahendamisele ja teavitamisele. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 8 tundi, peab vee-ettevõtja teavitama asjasse puutuvaid tarbijaid ning avaldama vastava info oma veebilehel. Vee-katkestuse korral peab joogivesi olema tagatud elutähtsa teenuse nõuete kohaselt hiljemalt 24 tunni jooksul.
Uuendusena on eeskirja lisatud sademevee koguse arvutamise metoodika, mis küll praegu ei ole otseselt rakendatav, kuna Viimsi valla sademeveesüsteemid ei ole hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
Tähtajaliste teenuslepingute maksimaalne kestus ajutiseks tarbeks (näiteks ehituseks või kaubanduseks) on lühendatud kolmelt aastalt kahele aastale. See annab parema kontrolli ajutiste ühenduste üle ning kindlustab nende õigeaegse likvideerimise. Vee-ettevõtjale on antud õigus kehtestada täiendavaid tehnilisi nõudeid tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile, kuid need peavad olema avalikustatud vee-ettevõtja veebilehel kergesti leitaval kohal. Kontrollide läbiviimisel leitud puuduste kohta tuleb koostada kahepoolne akt, millest üks eksemplar jäetakse tarbijale.
Kokkuvõttes püüab uus eeskiri tagada läbipaistvama teenuse osutamise, selgemad menetlusreeglid ning ajakohastatud tehnilised nõuded, mis vastavad tänapäevastele vajadustele. Eeskiri vähendab bürokraatiat seaduses juba sätestatud nõuete kordamise väljajätmisega ning toetab keskkonnasäästlikke lahendusi sademevee käitlemisel.
Alar Mik
abivallavanem
