Üldplaneeringu infokiri XVI
Suvine puhkuste aeg hakkab tasapisi ümber saama, ent valla üldplaneeringu töörühm on suvel teinud tihedat tööd, et eskiis valmiks tähtajaks.
Jaanipäevale eelnenud ja järgnenud periood oli üldplaneeringute töörühmale väga intensiivne, sest koos partneritega, kellega me planeeringu koostamist veame, sai ligi pooleteise kuu jooksul peetud kümneid kogu päeva kestvaid ajurünnakuid, et kõik vajalikud teemad üldplaneeringu esmase eskiislahenduse tarvis kaetud saaks. Ning kui teemad läbi arutatud, tuli konsultantidel arutatu ka planeeringu kaardi töökihtideks vormistada, et oleks võimalik tulemusi koosmõjus ning valla ruumilise arengu kontekstis huvigruppidele esitada.
Käesoleva nädala alguses andis konsultant üldplaneeringu eskiisi esialgsed materjalid vallale üle ja avas elektroonilise töökeskkonna valla töötajatele, mille tulemusena paneme punkti senisele tööetapile paberkaartidega ning kolime kõik üldplaneeringu toimingud üle digimaailma. Viimsilasele tähendab see, et hiljemalt oktoobri alguses on võimalik üldplaneeringu eskiisiga tutvuda ka üldplaneeringu kaasamiskeskkonna vahendusel.
Suvekuudel valmisid riburada pidi ja anti vallale üle ka üldplaneeringu alusuuringute lõppraportid. Viimases infokirjas tutvustasime põgusalt Lainemudel OÜ koostatud Naissaare ja Prangli väikesadamate, muulide ja lautrite eksperthinnangut, sellele järgnes Kobras OÜ koostatud maakasutuse analüüs, inseneribüroo Stratum koostatud liikluse ja liikuvuse alusuuring ning Radoonitõrjekeskuse koostatud pinnase radoonimõõtmise raport. Kõik need uuringud on huvilistele kättesaadavad valla kodulehelt üldplaneeringu kaasamiskeskkonna kaudu. Viimast lihvi on saamas kohalike kaitsealade alusuuring ja sotsiaalmajanduslike mõjude alusuuring, mida on kavas teile tutvustada juba järgmise kuu alguses.
Üldplaneering suunab valla elukeskkonna arengut
Üldplaneering on kahtlemata üsna kompleksne dokument, kus erinevad teemakäsitlused ja huvid põimuvad lõpuks terviklikuks ruumilahenduseks, mis paaril järgmisel kümnendil hakkab suunama valla elukeskkonna arengut. Seega oleks ehk pisut ülekohtunegi siinkohal üht või teist arutatud teemat esile tõsta või eraldi lahata, sest infokirja formaat kipub tasakaalustatud käsitluseks pigem napiks jääma. Küll aga kordaksin üle need kolm vaala, millele oleme alates üldplaneeringu lähteülesande valmimisest järjepidevalt toetunud.
Valla elukeskkonna ruumilise kvaliteedi säilitamiseks ja parendamiseks on oluline, et ehitatud keskkonna laienemine looduskeskkonna arvelt oleks minimaalne, säiliks ja tugevneks saarte ja külade ruumiline identiteet ning looduslikud ja poollooduslikud kooslused oleksid võrgustunud ning juurdepääs neile, sealhulgas eriti mereäärsele rannamaastikule, kõigi jaoks tagatud. Selle tulemusena lähtume üldplaneeringu koostamisel arusaamast, et rohevõrgustiku elujõulisuse tagamiseks on vajalik laiendada kohalikke kaitsealasid ja seada asjakohased kasutustingimused rohekoridoridele ning intensiivsem ehitustegevus on lubatud eelkõige Haabneeme ja Viimsi alevikus, eesmärgiga kujundada vallale selge ruumistruktuuriga, toimiv ja elujõuline keskuse ala. Nendele põhimõtetele oleme tööprotsessi vältel leidnud tuge nii koostatud alusuuringutest kui ka läbiviidud kaasamissündmuste aruteludest ja üldplaneeringu koostamiseks esitatud ettepanekutest.
Sest ega hea üldplaneering ole dokument, mida Eesti teisest otsast tulnud planeerijad ametnike ja poliitikute näpunäidete kohaselt kabinetivaikuses nohistades kokku joonistavad. Siinkohal on mul veelkord suur heameel tänada kõiki, kes on planeeringu koostamisse aktiivselt panustanud, osaledes kaasamisaruteludes või siis tehes ettepanekuid valla elu ja elukeskkonna edendamiseks üldplaneeringu kaasamiskeskkonna kaudu või saates need meile kirjalikult.
Tänaseks on kaasamiskeskkonnas registreeritud 106 ettepanekut ning kirjalikult saabunud 31 ettepanekut. Kui kirjalikud ettepanekud käsitlevad valdavalt esitaja maaomandiga seonduvat, siis kaasamiskeskkonna kaudu esitatud ettepanekud on enamasti tõukunud soovist edendada valla elukeskkonda laiemalt. Enam ettepanekuid on esitatud valdkondades pargid ja rohealad (28), ehitus- ja arendustegevus (20), avalik ruum ja juurdepääs (18), liikuvus ja ühistransport (14) ning kultuur, sport ja vaba aeg (14). Ülejäänud kategooriates on ettepanekuid alla kümne, mis aga kindlasti ei kahanda nende ettepanekute sisulist väärtust sisendina üldplaneeringusse.
Nagu sellisel puhul ikka, on ettepanekuid seinast seina ning nii mõnedki on ka omavahel või üldplaneeringu lähteseisukohtadega vastuolus, osa aga ei ole lahendatavad üldplaneeringu ülesannete raames. Viimasel juhul edastatakse ettepanek valla struktuuriüksusele, kelle valdkonda see igapäevaselt kuulub. Olenemata sellest, kas esitatud ettepanekud jõuavad üldplaneeringu lõplikku ruumilahendusse, kaalutakse neid põhjalikult ja ettepanekute esitajatele antakse ka vastav tagasiside. Selleks, et üldplaneering valmimise hetkel oleks lahendus veelgi enam viimsilase nägu, toimuvad augusti viimastel nädalatel ka arutelud küla- ja saarevanemate, külaseltside ja muidu ärksate kogukonnaliikmete osavõtul.
Aasta teine pool tuleb töötihe
Seega tõotab augusti lõpp ja septembri algus üldplaneeringu koostajatele kujuneda sama töömahukateks kui puhkusele eelnenud nädaladki, sest just selleks ajaks on kavandatud tagasisidestamine ning arutelud ettepanekute esitajate ja kogukondade esindajatega. Septembri teine pool kulub üldplaneeringu eskiislahenduse vormistamisele, et juba oktoobris esitada see üldplaneeringu kaasamiskeskkonna kaudu esmakordselt avalikkusele arutamiseks.
Paralleelselt üldplaneeringu lahenduse koostamisega valmib ka üldplaneeringu keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu, mis avalikustatakse koos üldplaneeringu eskiisiga. Oktoobris-novembris on kuu aja vältel kõigil soovijail võimalik avaldada arvamust üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu kohta. Sõltuvalt esitatud arvamuste hulgast kujundab vald avalikule väljapanekule järgneva 45 päeva jooksul (st orienteeruvalt aasta lõpuks) arvamuste osas oma seisukoha, teavitab sellest arvamuste esitajaid ning korraldab üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu. Pärast üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu täiendamist, lähtuvalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest, oleme valmis uue aasta alguses saatma planeeringu riigiasutustele kooskõlastamiseks.
Endrik Mänd
peaarhitekt
Foto: Allar Lehtsalu