ÜLDPLANEERINGU INFOKIRI XXIV: ajakohastatud eskiis avalikul väljapanekul
Käesolev üldplaneeringu igakuine infokiri on järjekorranumbrilt kahekümne neljas, mis tähendab, et üldplaneeringu aktiivne koostamine on tänaseks väldanud kaks aastat. Selle aja jooksul on valminud hulgaliselt uuringuid, mis on kogukonnalt saadud sisendi kõrval olnud oluliseks alusmaterjaliks planeeringulahenduse koostamisel.
Esimest korda tutvustati üldplaneeringu eskiislahendust avalikul väljapanekul mullu oktoobris. Saadud tagasiside põhjal on eskiisi parandatud ja täiendatud ning käimasoleva aprilli lõpuni toimuval teisel avalikul väljapanekul on kõigil huvilistel võimalik tutvuda üldplaneeringu eskiisi ajakohastatud versiooniga.
Võrreldes sügisel tutvustatud eskiislahendusega võib välja tuua kolm olulisemat teemavaldkonda, mida uue eskiisi puhul tähele panna.
Esiteks on loobutud esialgsest kavatsusest moodustada uusi või laiendada olemasolevaid kohalikke kaitsealasid üldplaneeringu menetluses. Esimesel avalikul väljapanekul kujunes see üheks põhiteemaks, mis maaomanikel küsimusi tekitas ning sellest tuleneval jõudsime seisukohale, et uute kaitsealade moodustamiseks on vajalik koostada täiendavaid uuringuid, mis iga ettepanekut detailsemalt analüüsiksid. See ei tähenda, et vald oleks loobunud eesmärgist väärtuslikke looduskooslusi kaitsta, ent seda tehakse põhjendatud juhul eraldiseisva menetluse käigus, mis võimaldab iga otsust üldplaneeringu üldistustasemega võrreldes põhjalikumalt kaaluda.
Teiseks toimus tihe koostöö huvitatud isikutega avalike ja erahuvide tasakaalustatud lahenduse leidmiseks. Toimus kümneid kohtumisi avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutega, mille käigus otsiti ja leiti lahendusi, mis erinevaid huvisid parimal viisil esindaksid. Mõnel juhul pakuti alternatiivseid variante, mille hulgast tehti valik keskkonna mõjude strateegilisele hinnangule tuginedes. Arutelude tulemusena täpsustati näiteks valla keskusala lahendust Haabneeme alevikus ja Miiduranna külas, et isegi üldplaneeringu üldistusastmes kogukonna ootused selgemini välja joonistuksid.
Loomulikult ei lõppenud sarnased kohtumised ja arutelud viimase eskiislahenduse valmimisega. Üldplaneeringu koostamine jätkub ka käimasoleva avaliku väljapaneku ajal ja pärast selle lõppu, et erinevad huvid saaksid võimalikult laiapõhjaliselt kaalutud ja sobivaimad lahendused jõuaksid üldplaneeringu lõppversiooni.
Kolmandaks keskendub käimasolev avalik väljapanek võimalikele maaomanikele seatavatest avalikust huvidest tingitud kitsendustele. See puudutab eelkõige maaomanikke, kellele kuulvale katastriüksusele võib jääda tulevikus avalikult kasutatav sõidu- või kergliiklustee või juurdepääs kallasrajale või avalikult kasutatavale paadivalgmale. Enam kui tuhat viimsilast sai vallalt vastavasisulise teate. Paljudel juhtudel ei too see maaomanike jaoks kaasa muudatusi, sest tegu on kas kehtestatud detailplaneeringu või kehtiva kokkuleppe alusel seatud kitsendusega. Kui tekib kahtlus, et olete teate saanud ekslikult, pöörduge kindlasti valla poole – senise tagasiside põhjal on selgunud, et mitmel juhul on tegemist kartograafilise ebatäpsusega. Nimelt ulatub avaliku huvina kirjeldatud objekt vaid maaomanikule kuulva katastriüksuse piirini, aga masinlugemisel on arvuti seda siiski arvestanud joonobjekti ja pindobjekti kattuvusena. Selline ebatäpsus parandatakse üldplaneeringu edasise koostamise käigus.
Soovitan kõigil, kes ei ole veel jõudnud üldplaneeringu uue eskiislahendusega tutvuda, seda esimesel võimalusel teha, sest üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapaneku lõpuni on jäänud vaid loetud päevad! Ettepanekuid ja arvamusi saab esitada kuni 30. aprillini 2025.
Enrik Mänd
valla peaarhitekt