Uue üldplaneeringu lahendus jõudis avalikkuse ette

Oktoobris algas valla uue üldplaneeringu eskiisi ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine. Sellega esitletakse avalikkusele üldplaneeringu eskiislahendust ja seonduvaid dokumente.

Üldplaneering eeldab koostööd ja tasakaalu leidmist
Lahendus, mis eskiisina avalikkuse ette jõudis, ei ole lõplik ega muutumatu. Selle eesmärk on just kogukonna, sealhulgas maaomanike, ettepanekute esitamise ning nende kaalutlemise läbi jõuda tasakaalustatud ja kõiki osapooli kaasava lahenduseni. Usun, et koos suudame leida Viimsile parimad arengusuunad, raamistiku, mis toetab valla jätkusuutlikku ja loodusega arvestavat arengut. Planeeringulahendus põhineb lähteseisukohtade põhimõtetel, erinevatel alusuuringutel ning kogukonna senistel arvamustel ja soovidel – eriti elanike arvu kasvu ja rohevõrgustiku kujundamise osas. 

Kehtivast rohelisem üldplaneering
Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on uues planeeringulahenduses suurendatud rohealade osakaalu, rõhutades nii mitmekesist looduskeskkonda kui ka kogu valda katvat rohevõrgustikku. See samm aitab tagada tasakaalu looduse ja inimeste tehiskeskkonna vahel, võimaldades loodusel ja kogukonnal koos areneda. Samuti on see elutähtis kohaliku elurikkuse säilitamiseks, alates avamaastikest kuni lodumetsadeni. Poolsaart nähakse ca 55% ulatuses rohealadena ja need alad on ka läbivalt põimitud erinevasse asumimustrisse – elamualadele, ettevõtusaladele, ühiskondlikele aladele jm. Saared jäävad ülekaalukas osas rohealadega kaetuks.

Kaitsealade pindala suureneb
Me kõik oleme osa sellest erilisest keskkonnast, mis meid ümbritseb – meie kodukohast ja loodusest, millest sõltub nii meie tervis, heaolu kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteet. Looduse kaitsmine ja kaitsealade loomine ei ole ainult kohustus, vaid võimalus hoida alles need unikaalsed väärtused, mida oleme pärinud. Üldplaneering teeb ettepaneku 10 ala osas kohalike kaitsealade loomiseks, millest pooled on olemasolevate kaitsealade laiendamised.

Kaitsealade eesmärk on piirkonnale omaste looduskoosluste, pärandmaastike ja -kultuuriobjektide pikaajaline säilimine ning rohevõrgustiku ja loodushüvede hoidmine soodsatel tingimustel. See pole maaomanikule piirang, vaid pigem maa kasutamist suunav tingimuste komplekt, misläbi tagatakse looduskeskkonna säilimine tervikuna (kinnistu piire ületavalt, kuna loodus ei taju neid piire).

Üldplaneering loob võimaluse, mitte ei kohusta
Lisaks luuakse võimalus kavandada ülevallaline tervise- ja rekreatsiooniradade võrgustik. Seeläbi saab olema võimalik liikuda külast külla mööda rohealasid. Mitmes kohas on kajastatud juba olemasolevast üldplaneeringust üle võetud supelrandasid, aga neid on ka lisatud tulenevalt kogukonna ettepanekutest. Planeeringulahendus kajastab lisaks teedevõrgule ja matkaradadele kallasrajale pääse – need on kohad, kuhu kavandatakse ligipääs (tee, rada vms) kallasrajale liikumiseks. Kokku moodustab kergliiklusteede ja matka-terviseradade võrgustik terviku, mis võimaldab luua ligipääse nii merele kui ka metsadele. Täpsemad maakasutused lepitakse eraldi kokku – oluline ongi siinkohal mõista, et üldplaneering loob vaid võimaluse, mitte ei kohusta. 

Avalik huvi ja eramaa
Üldplaneeringu lahenduse kaardilt võib leida ka eramaadelt mõne avaliku huviga objekti (tee, rada, kallasrajale pääs) või maastikukaitseala ettepaneku. Nendes asukohtades on kavas teha eraldi täiendav kaasamine ja kõiki maaomanikke eraldi teavitada. Kuna praegu on eskiisi väljapanek, mille lahendus pole veel lõplik, siis nende ruumiotsuste osas on vaja rohkem kaalutleda ja analüüsida ning seetõttu toimub eramaade omanikega koostöö täiendava etapina.

Endiste tootmisalade korrastumine
Endistele tootmisaladele on Haabneemes ja Miidurannas määratud arenguala juhtfunktsioon. Ekspertide soovitusel on uutele eluruumidele määratud ehitusõigus üksnes keskuse piirkonnas – valdavalt alakasutatud äri- ja tootmismaadele rajatavas multifunktsionaalses hoonestuses. Uue üldplaneeringu ruumilise arengu strateegia ettepaneku elluviimisega kaasneks täiendav elanike arvu kasv vaid keskuse piirkonna arengualadel, kus kaalutlusel põhiargumendiks on nende alade korrastamisele arengutõuke andmine.

Hoonete ehitusõigus, sh kõrgus
Seletuskirja eskiis kirjeldab mh ka lubatud hoonestuse kõrguste ettepanekut, mille kontseptsioon tugineb paljuski kehtivale üldplaneeringule ning kus jäädakse madala hoonestuse juurde. Elamute puhul on selleks jätkuvalt ette nähtud 8,5 m. Ettevõtlusaladel ning ühiskondlike ehitiste aladel on kõrgus üldjuhul 12,5 m (3–4 korrust) külades ja keskuses kuni 16 m (4–5 korrust), arengualadel hoonete maksimaalne kõrgus kuni 16 m ehk 4–5 korrust (tuginedes paljuski olemasolevatele hoonetele nendel aladel). Ettevõtlus- ja rohealal on see 12,5 m (3–4 korrust). Seda kõike täiendab täisehitusprotsendi määramine ja mitmete teiste ehitusõigust suunavate tingimuste pakett (sh rohealade osakaal jms).

Külade piirid
Planeeringulahendus teeb mh ettepaneku muuta asustusüksuste lahkmejooni ehk küla ja aleviku piire. See on tingitud aadressisüsteemi loogilisest paiknemisest ja inimese poolt tajutavast. Näiteks asub ARTIUM ametlikult Lubja külas, aga seda ala tajutakse Haabneemena. Kõik sellelaadsed ruumipiirkonna tajumised ja aadressisüsteemi selgemaks muutmised kajastuvadki külade piirde muutmise ettepanekuna.

Kuu aega kaasamist
Terve oktoobrikuu on kogukonnal võimalik anda tagasisidet – kutsun kõiki seda tegema! Palun kirjutage, mida peaks teie arvates täiendama, aga tooge ka välja see, mis on lahenduse juures hea. Nii saame mõlemasuunalist tagasisidet. Suur tänu juba ette!

Aitäh ka üldplaneeringu tiimile – kõik need 20 inimest, kes on selle koostamisega seotud olnud! Teiega on olnud tulemuslik koostöö, jätkame sama tublilt edasi. 

Avalikul väljapanekul olev üldplaneering koosneb:

• Üldplaneeringu seletuskirja eskiis
• Üldplaneeringu kaartide eskiis 
• Üldplaneeringu KSH aruanne
• Uuringud ja ettepanekud, kokku 8 dokumenti

Üldplaneeringu eskiisi planeeringulahendus hõlmab järgnevaid teemasid:

• Maakasutuse juhtotstarbed 
• Tiheasustuse ja hajaasustuse piirid
• Ehituskeeluvööndi ulatus ja selle vähendamise juhud
• Tehnotaristu (teedest-tehnovõrkudest ÜVK aladeni) 
• Kultuur (pärandkultuurist miljööväärtuslike aladeni)
• Loodus (rohevõrgustikust kaitsealadeni)
• Küla ja aleviku piiride muutmise ettepanekud

Planeeringulahenduse kaardil olevat infot (ligi 60 erinevat andmekihti) täiendab seletuskiri, mis kajastab alade juurde käivat lisainfot, tingimusi ja suuniseid ning selgitab rakendamisega seonduvat.

Uue üldplaneeringu koostamisel on valminud järgnevad uuringud:

• Viimsi valla üldplaneeringu sotsiaal-majanduslik alusuuring, TÜ RAKE, 2024
• Viimsi valla väärtusliku ajaloolise miljööga alad ja nende kaitse- ning kasutustingimused, Minea Kaplinski-Sauk, 2024
• Viimsi kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepanekute I osa: Metsakasti-Äigrumäe MKA, Mäealuse MKA laienduse, Randvere MKA, Rohuneeme MKA laienduse ja Muuga MKA loomise ettepanek, ÜP töörühm ja konsultant Lauri Klein, 2024
• Viimsi valla radoonisisalduse mõõtmine pinnasest, Radoonitõrjekeskus, 2024
• Viimsi valla üldplaneeringu koostamine. Alusuuring – liiklus ja liikuvus, Inseneribüroo Stratum OÜ, 2024
• Viimsi valla maakasutuse analüüs, Kobras OÜ, 2024 
• Naissaare ja Prangli väikesadamate, muulide ja lautrite eksperthinnang, Lainemudel OÜ, 2024
• Viimsi üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisana Perspektiivse teedevõrgu mürakaart, OÜ Hendrikson & Ko, 2024

Alar Mik
abivallavanem

Maakasutuse juhtotstarvete eskiisid: Kobras OÜ