Valla keskuses soovitakse elavdada ettevõtlust
Aprillikuu istungil asub Viimsi vallavolikogu arutama Viimsi alevikus asuva Uustalu katastriüksuse detailplaneeringut. Avalikul väljapanekul kogutud tagasisidest lähtuvalt on planeeringulahendust muudetud oluliselt rohelisemaks.
Volikogus arutlusele tulev detailplaneering sai avalikustamise käigus naabruskonna elanikelt mitmeid ettepanekuid, millest lähtuvalt on lahendust muudetud loodusrikkamaks ja on vähendatud hoone mahtu. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja sellega tehakse ettepanek kehtestada osale krundist ärimaa sihtotstarve ning määrata ehitusõigus ärihoonele.
Planeeritav ärihoone on nüüd kavandatud 2-korruselisena, hoone kõrgus maapinnast on kuni 10 meetrit ja ehitisealune pind 700m². Varem avalikule väljapanekule esitatud detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt oli Uustalu krundile planeeritud 4-korruseline ärihoone, mille kõrgus maapinnast oli 15 meetrit ja ehitisealune pind 1100m². Planeeritava hoone teise korruse pind ei tohi nüüd ületada 600m² ja see võimaldab hoonet paremini arhitektuurselt liigendada. Planeeringulahenduse kohaselt tuleb krundil asuv tiik suures osas säilitada ning parkimiskohti on krundile planeeritud varasema 47 asemel 14. Sellisena jääb suurem osa planeeringualast roheliseks.
Avalikul väljapanekul kogutud tagasisides sooviti enamikes vastustes, et ala jääks hoonestuseta rohealaks, kuid teise alternatiivina tehti avalikul arutelul ettepanek vähendada ärihoone mahtu selliselt, et see harmoneeruks Nelgi teest lõuna pool asuva elamurajooni hoonestuslaadiga, kus planeeringuala vahetus naabruses on valdavalt väikeelamud.
Teine probleem, mis eskiislahenduse avalikustamisel välja toodi, puudutas sademevee ärajuhtimise küsimust. Eskiislahendus nägi ette tiigi ¾ ulatuses osas likvideerimise, aga tiik on elanikele sademevee kogumise seisukohalt oluline reservuaar, lisaks on alal maapinna kalle lõuna suunas, kus asuvad inimeste elamud. Uue lahendusega säilitatakse tiik valdavas osas.
Detailplaneeringule telliti ka sademeveekäitluse analüüs, mille põhjal ekspert selgitas, et kui tiigi kallas jääb olemasolevale kõrgusele ning normaalveetasemeks jääb mõõdistustööde aegne 28,66 meetrit, siis jääb maksimaalne veetase umbes 1 meeter madalamaks kui tiigi kallas ja see ei tekitaks tavapärase planeerimise ja projekteerimisega mittelahendatavaid probleeme. Alternatiivselt on detailplaneeringuga antud siiski ka sademevee ärajuhtimise lahendus, kus sademevee pumpla abil juhitakse liigvesi tänaval asuvasse sademeveetorustikku.
Väiksem ehitusmaht annab ruumi rohkemale rohelusele
Kuivõrd parkla ulatust võrreldes eskiislahenduses tooduga vähendati 33 parkimiskoha võrra, siis sellest vabanenud maa-ala jääb rohealaks. Planeeritavast krundist 40% on määratud haljasala maaks. Sellele alale on planeeritud avalik park, mis ehitatakse arendaja poolt välja haljastusprojekti alusel. Lisaks annab arendaja vallale tasuta Nelgi tee äärde planeeritud 134m² suuruse teekrundi, et laiendada Nelgi tee äärset kõnniteed.
Detailplaneering näeb ette ka krundipiiride korrektuuri Astri tee 9 elamukrundiga piirnevas osas, sest sellel alal on varasemate maakorralduslike vigade tõttu krundipiiride kattuvus.
Ärihoone planeerimine alevikukeskusesse ühtib valla pikaajalise strateegilise plaaniga, millega soovime aidata kaasa kohaliku äritegevuse kasvule, luua tingimusi valda uute töökohtade tekkeks, avardada uute kohapealsete teenuste võrgustikku ning panustada seeläbi pendelrände vähendamisesse. Väga oluline on siin ka see, et roheala moodustab üle poole planeeringualast.
Anne Siitan
planeeringute vanemspetsialist