Vallavalitsus andis volikogule üle planeerimis- ja ehituskeelu analüüsi
Viimsi vallavalitsus edastas Viimsi vallavolikogu ning komisjonide liikmetele tutvumiseks ajutise planeerimis- ja ehituskeelu analüüsi, mille alusel on volikogul võimalik otsustada, millisel alal ning mis ulatuses vallas ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu rakendatakse.
Volikogule üle antud analüüsiga tehakse ettepanek rakendada ajutist ehituskeeldu valla maismaa osas, jättes välja saared. See on mõistlik, sest mandri ja saarte problemaatika on erinev. Saared on oma ruumilise keskkonna poolest eriilmelised ja mandril on oluliselt suurem arendushuvi. Seetõttu ei näe analüüs ette saarte kaasamist piirangu rakendamise alasse.
Analüüs teeb ettepaneku rakendada ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga kehtestatud reservmaadele Viimsi poolsaarel. Planeerimis- ja ehituskeeluga tehakse ettepanek hõlmata:
- perspektiivne väikeelamute maa hajaasustus viisil (üldplaneeringu kaardil tähis EHR);
- väikeelamute reservmaa (üldplaneeringu kaardil tähis EVR);
- tööstuse ja ladude reservmaa (üldplaneeringu kaardil tähis TR) või kergetööstuse reservmaa (üldplaneeringu kaardil tähis TkR);
- äri- ja büroohoonete reservmaa (üldplaneeringu kaardil tähis BR).
Kokku hõlmab analüüsi algne ettepanek (toodud analüüsi lisas oleval kaardil) 161 kinnistut. Oluline on siinkohal silmas pidada, et tegu on analüüsiga, mille põhjal volikogu otsustab võimaliku keelu ulatust.
„Viimsi valla uue üldplaneeringu koostamise ajakavast lähtuvalt valmib uue planeeringu ruumilist põhilahendust käsitlev eskiis 2025. aasta septembriks. Täna on teada, et mitmel juhul ei ole kehtivate üld- ja teemaplaneeringute tingimused kooskõlas kogukonna ootuste, seatud arengusuundade ja ruumiloome põhimõtetega. Või on planeeringulahendused liiga üldised, et tagada piirkonna terviklik ja jätkusuutlik ruumiline areng,“ tõi välja planeeringute valdkonda kureeriv abivallavanem Alar Mik.
Võimalikku keeldu hakatakse komisjonides arutama augustis
Valla peaarhitekti poolt koostatud analüüs esitab ettepanekud võimaliku planeerimis- ja ehituskeelu rakendamise osas. Analüüs jõudis 11. juulil volikogu ja valdkondlike komisjonide liikmeteni. Dokumendi põhjal saab volikogu teha otsuse keelu rakendamise ja selle ulatuse osas. Analüüs tuleb arutlusele augustis volikogu komisjonides, misjärel tehakse vajadusel analüüsis täpsustusi ning kui on soov keeldu rakendada, siis koostatakse eelnõu. Enne eelnõu istungile esitamist teavitatakse maaomanikke kavatsusest rakendada planeerimis- ja ehituskeeldu ja sellele järgneb eelnõu vastuvõtmine.
Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu rakendamist reguleerib planeerimisseadus §79, mille kohaselt võib vallavolikogu, kes on üldplaneeringu koostamise korraldaja, kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi.
Kuna uue üldplaneeringu koostamise protsess on pikk, siis ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võimaldab üldplaneeringu koostamise ajal peatada kaheks aastaks (ja pikendada kuni neljaks aastaks) teatud maa-aladel ehitamise ja maakorralduse teostamise.
Keeld puudutab valdavalt reservmaid
Abivallavanem Alar Miku sõnul on ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise analüüsis esitatud alad ja juhud, mis ei ole enam kooskõlas valla arengusuundade ja ruumiloome põhimõtetega ega vasta kogukonna ootustele.
„Meil on ühel pool maaomanikud, kellel on ootus võtta kasutusele seni hoonestamata rohealasid ehk reservmaid. Teisalt on kogukonnal ootus metsaalade ja väärtuslike avamaastike säilimise osas. Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld annaks vajaliku ajalise puhvri, mis võimaldaks üldplaneeringu loomise protsessi raames kogukonnal ja maaomanikel kokku leppida, kuidas on parim viis edasi liikuda,“ selgitas Mik.
Erandina on avalikes huvides lubatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu alal üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine, millega kaasneb üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine üldkasutatavate hoonete maaks, ning ehitusloa andmine ehitise püstitamiseks, projekteerimistingimuste andmine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, kui see on vajalik avalikult kasutatava ehitise ehitamiseks või kasutuselevõtuks.
Analüüsi koostamise sai vallavalitsus ülesandeks volikogult 2023. aasta jaanuaris.
Analüüsi leiab SIIT ja selle lisaks oleva kaardi SIIT.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond
Foto: Margus Vilisoo