Valmis uue üldplaneeringu miljööalade alusuuring
Viimsi valla uue üldplaneeringu koostamiseks valmis valla väärtusliku ajaloolise miljööga alade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste alusuuring.
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ja anda ülevaade Viimsi valla asustuse ja maakasutuse kujunemisest ja arengust, et kaardistada piirkonnale omaseid asustusmustreid ja ehitustavasid, hinnata maastike muutumist ning selgitada välja praeguse maastikumustri ja asustuse sarnasus traditsioonilisega. Uuringuga antakse sisend üldplaneeringusse, selgitades välja piirkonnad, millised vääriksid eraldiseisvat kaitset.
Töö koostamise käigus oli eesmärgiks võimalikult objektiivse alusinfokihi loomine, et selle põhjal leida üles maastikusse talletunud asustuspärandiga seotud väärtused ning langetada põhjendatud otsused erinevate piirangute määramise kohta. Arvestatud on nii väärtuslike maastike kui miljööväärtuste määramise võimalusega, mistõttu on läbivalt kogu valla territooriumil külade kaupa kaardistatud nende ajalooline kujunemine, iseloomulik struktuur ning olemasolevad kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid ja teistest hetkel kehtivatest alusdokumentidest tulenevad (miljöö)väärtuseid puudutavad piirangud.
Kuivõrd ajalooline Viimsi on olnud maaline asustuspiirkond, oli töö lähtepunktiks otsida kohti, kus oleks säilinud väärtuslik külamiljöö. Eesmärk oli leida üles need säilinud väärtusliku ajaloolise miljööga paigad, mis kujutavad endast Viimsi valla ajaloolise kujunemise seisukohast olulisi ja iseloomulikke kohti. Seejuures on teadlikult välditud topeltkaitse määramist kohtadele, mis on juba kaitstud kas muinsuskaitseliste või ajaloopärandit arvestavate looduskaitseliste piirangutega.
Väärtusliku maastikuna on uuringus kokkuvõtvalt määratletud maa-ala, kus eksisteerivad erinevad, üksteist toetavad väärtuste kihistused ning kus läbi ilusa maastiku, pärandkultuuri, loodus- ja kultuuriväärtuste ning nende kõigiga seotud identiteedi- ja turismipotentsiaali tekib ühtne maastikuline tervik. Väärtusliku maastiku piires eristatakse hajaasustatud ruumi ja külasüdameid.
Miljööväärtusliku alana on uuringus käsitletud piirkonda, kus hästi säilinud plaanistruktuur (ehk õuede, krundipiiride, teede, kõlvikute paiknemine) toetab ala tajumist ajastutüüpilise näitena Eesti konkreetse perioodi talumaastikust. Hoonestust väärtustatakse miljööväärtuse komponendina muuhulgas selle maastikulise asetuse ja arhitektuurimahu osas, arvestades lisaks sõltuvalt asustusgrupi iseloomule ja tihedusele ka erinevaid arhitektuurseid detaile nagu materjalid, aknajaotus, piirded.
Lisakategooriana on uuringus kaardistatud väärtuslikud teelõigud, et säilitada ühtsus hetkel kehtiva miljööväärtuste teemaplaneeringu väärtuste kategooriatega.
Vallale on omane rikkalik ja tähelepanuväärne ajaloopärand
Uuringu kokkuvõttena tuleb nentida, et Viimsi vallale, nii selle mandriosale kui ka saartele, on omane väga rikkalik ja tähelepanuväärne ajaloopärand ning mitmed olulised loodusväärtused, kuid paljud Viimsi kunagised väärtuste kihistused on tänaseks kas täielikult üle kirjutatud või muutunud maastikus loetamatuks. Kuigi poolsaarel on mitmed ajaloolised talud osaliselt säilinud, on vanad taluõued valdavalt jäänud uute elamiste vahele, mistõttu ei loo nad enam omaette äratuntavat miljööd, vaid mõjuvad uushoonete keskel kui väike meenutus möödanikust.
Kui Viimsi poolsaarel on ajalooliste kalurikülade kihistus tänaseks valdavalt hävinud olulise arendussurve tõttu, siis erinev on olukord Viimsi valla saartel. Ka Naissaarel on kunagised külad tänaseks hävinud, ent selle põhjuseks on saare militariseerimine nõukogude sõjaväe poolt. Kuigi sõjavägi on Naissaarelt juba pikka aega kadunud, on pikk ajajärk inimeste igapäevategevusest puutumatuna loonud Naissaarele unikaalse looduskoosluse, mille kaitseks on loodud Naissaare looduspark.
Seevastu Prangli saarel on ajaloolised külaajaloo kihistused säilinud väga hästi, kusjuures saar on oma asustuspärandi säilivuse ja miljöö mõttes tähelepanuväärne ka Eesti laiemas kontekstis. Kui valdavalt on Eesti väikesaarte asustusajalugu olnud lünklik ja seotud oluliste katkestustega (nagu iseloomustab hästi Naissaar), siis Prangli on ajaloo keerdkäikudes säilitanud oma asustuse ja sellega seoses mõjub kui rännak tagasi mingisse hoopis teise aega.
Uuringu lõpptulemusena on välja toodud ettepanekud miljööväärtuslike alade ning väärtusliku maastiku määramise osas. Väärtuslikuks maastikus on uuringus loetud Prangli saar koos naabersaarte Keri ja Aksiga. Miljööväärtuslike aladena on Pranglil välja toodud Kelnase-Idaotsa ja Lääneotsa ning poolsaarel Lännemäe piirkond. Arvestades seda, et miljöö väärtuslikkuse tajumine on selgelt seotud füüsilise ruumiga, on sõnastatud konkreetsed kaitse- ja kasutustingimused, mis suunavad edasist tegevust välja pakutud aladel.
Viimsi valla väärtusliku ajaloolise miljööga alade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste alusuuringu koostas maastikuarhitekt Minea Kaplinski-Sauk.
Miljööväärtuslike alade alusuuringuga saab tutvuda üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas.
Loe varem avaldatud alusuuringute teemal:
- Valmis uue üldplaneeringu sotsiaal-majanduslik alusuuring
- Valmis uue üldplaneeringu radooniuuring
- Valmis uue üldplaneeringu liikluse ja liikuvuse alusuuring
- Valmis uue üldplaneeringu maakasutuse analüüs
- Valmis Prangli ja Naissaare muulide ja lautrite eksperthinnang
Foto: Vaade Rohuneeme rannale ja taamal olevatele taludele 1930ndatel aastatel. Tänaseks on samas asukohas säilinud kunagine Rohuneeme vankritee. Rannarahva Muuseum SA.
Merje Muiso
planeeringute osakonna juhataja