Valmis uue üldplaneeringu sotsiaal-majanduslik alusuuring
Viimsi valla uue üldplaneeringu alusuuringu raames valmis viienda alusuuringuna sotsiaal-majanduslik alusuuring.
Valminud uuringu keskseks ülesandeks oli analüüsida erinevate arengustsenaariumite teostatavust ja mõjusid elanike heaolule, elukeskkonna kvaliteedile ning sellega kaasnevaid arenguvajadusi ja anda kokkuvõttes soovitusi üldplaneeringuga kavandatavale ruumilisele arengule.
Alusuuringu fookusesse võeti erinevad rahvastiku stsenaariumid (sh kogukonna ootused), mille puhul määrati nende mõju võimalikele ruumilistele arengutele. Muuhulgas arvestati teenuste ja töökohtade arendamise vajadusega ja võeti arvesse erinevate ruumiotsuste mõju mitmetele valdkondadele (haridusest kuni tööhõiveni). Uuringus töötati eelneva põhjal välja neli stsenaariumit, igaühe korral analüüsiti stsenaariumi mõju valla arengule. Alusuuring toob välja ka mõningase vastuolu. Näiteks töökohtade loomine eeldab keskuse piirkonnas erinevate kasutusest välja läinud alade uuesti kasutusse võtmist, see aga omakorda tingib aladel arengutõukeks eelduste loomist, mis võib olla osaliselt vastuolus eelistatud rahvastiku rände stsenaariumitega. Alusuuringu analüüsidele tuginev Viimsi valla ruumilise arengu strateegia kujundamise ettepanek püüab nendes ootuste, mõjude ja teostatavuse vastuoludes ja pingetes lahendust leida stsenaariumite kompromissis.
Sotsiaal-majandusliku alusuuringu ettepaneku lähtekohaks on võetud üldplaneeringu protsessi raames läbi viidud valla visioonipäeval enamuse osalejate eelistuse pälvinud mõõduka rahvastikukasvu ja koduläheduse põhimõtteid kõige tugevamalt esile tõstnud stsenaarium B. See on enim kooskõlas ka valla arengukava eesmärkide ja sellele tugineva üldplaneeringu lähteseisukohtadega. Stsenaariumit arendatakse ekspertide poolt edasi sellisena, et leevendada vastuolusid ootuste ja teostatavuse vahel ning leevendada selle mõningaid negatiivseid mõjusid elukeskkonnale ja ruumilisele arengule.
Ekspertide poolt on alusuuringus tehtud rahvastikuarengu osas ettepanek arvestada vajadusega jätkuvalt n-ö siluda 2001–2011 perioodi väga kiiret, valdavalt (nooremas) keskeas perede sisserändel põhinevat rahvastikukasvu tulemusel kujunenud kohordi üleesindatust rahvastiku vanusstruktuuris. Uuringu koostajate hinnangul on oluline sealjuures valla tulubaasi hoidmine, teenusnõudluse säilitamine ja rahvastiku järsu vananemise leevendamine, mis kõik nõuavad mõõduka rändepõhise rahvastikukasvu jätku ka pärast olemasoleva ehitusõiguse ammendumist 2030. aastate keskel. Negatiivsete mõjude leevendamiseks koondatakse ekspertide soovitusel uute eluruumide ehitusõigus üksnes Haabneemes asuvasse keskuse piirkonda – valdavalt alakasutatud äri- ja tootmismaadele rajatavas multifunktsionaalses hoonestuses. Uue üldplaneeringu ruumilise arengu strateegia ettepaneku elluviimisega kaasneks täiendav elanike arvu kasv vaid keskuse piirkonna arengualadele (endised tööstusalad, tootmispiirkonnad) ja peamiselt nende korrastamisele arengutõuke andmise eesmärgil. Arengualadele lisanduks keskmiselt ligi 140 inimest aastas, mis on mitmeid kordi väiksem, kui senine valla elanike arvu kasv. Sotsiaalmajandusliku uuringu ettepanekuid ja soovitatud arengustsenaariume arvesse võttes toimuks põhiline areng valla keskuses (Haabneeme-Miiduranna piirkonnas) ning koos juba olemasoleva ehitusõiguse realiseerimisega jääks valla elanikkond üldplaneeringu perioodi lõpuks (2051) umbes 30 000 elaniku juurde.
Sotsiaal-majandusliku alusuuringu koostas rakendusuuringute keskus RAKE meeskond koosseisus Veiko Sepp, Allan Allik ja Jaanus Veemaa.
Sotsiaalmajandusliku alusuuringuga saab tutvuda üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas.
Uue üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas saab esitada ettepanekuid ja seeläbi aidata lahendust luua. Olge aktiivsed ja rääkige üldplaneeringu valmimisel kaasa!
Loe varem avaldatud alusuuringute teemal:
- Valmis uue üldplaneeringu radooniuuring
- Valmis uue üldplaneeringu liikluse ja liikuvuse alusuuring
- Valmis uue üldplaneeringu maakasutuse analüüs
- Valmis Prangli ja Naissaare muulide ja lautrite eksperthinnang
Alar Mik
abivallavanem
Foto: Vaade Haabneeme keskusele, kus asub enim kasutusest maha langenud endisi tootmisalasid. Ekspertide koostatud alusuuring annab mh soovituse alade korda kavandamiseks. Foto Maa-amet, 2024.