Viimsi pallimängijate hooaeg: areng ja tagasilöögid käivad käsikäes
Kõrgliigas mängivad KK Viimsi korvpalliklubi, Viimsi/Tallinna Ülikool võrkpalliklubi ja HC Viimsi/Alexela käsipalliklubi võtavad hooaja kokku.
Viimsilased võivad uhked olla, sest pallimängude kõrgliigades mängivaid klubisid on meil palju. Kevadel lõppenud hooaja võtavad kokku kolm peatreenerit: Valdo Lips (KK Viimsi), Martin Noodla (HC Viimsi/Alexela käsipalliklubi) ja Sten Esna (Viimsi/Tallinna Ülikool võrkpalliklubi).
Valdo Lips & KK Viimsi: “Näitasime paremat mängu kui mullu, mõned võidud oleksime pidanud veel saama.”
Viimsi korvpallimeeskond kogus lõppenud Eesti-Läti liiga põhihooajal 5 võitu ja 23 kaotust ning teenis 13. koha. Eesti meistrivõistluste veerandfinaalis kohtuti Tartu Ülikool Maks&Moorits meeskonnaga, seeria kaotati mängudega 1:3, kuid võideldi kõvasti.
Peatreener Valdo Lips võtab hooaja kokku kahetiste tunnetega. “Alustasime hooaega karikavõistlustel väga hästi, saades võite, mida korvpallisõbrad meilt ei oodanud. Seega ettevalmistusetapp läks meil suurepäraselt ning olime heas seisus. Need mängud näitasid ka seda, et Eesti-Läti liiga väljakukkumismängudele jõudmist ei saanud pidada utoopiliseks,” ütles peatreener.
Eesti-Läti liiga hooaja alguses tabasid meeskonda vigastused ja haigused. Valdo Lips: “Hooaja alguses tabasid meid tagasilöögid, mängijaid said vigastusi ning mõningate oluliste mängude eel jäid haigeks. Meie mängupilti mõjutas ka Stefan Vaaksi lahkumine BC Kalev/Cramosse. Mängijate rollid meeskonnas muutusid, paljude põhimängijate vastutus suurenes ning positiivse poole pealt nad ka arenesid rohkem. Võistkondliku tulemuse mõttes saime küll ühe võidu vähem kui eelmisel hooajal, kuid samas mängisime põhimeestega tabeli ülemise otsa tiimidega pea kogu mängu võrdselt. Erandiks vaid need mängud, kus teiste haiguste ja vigastuste tõttu said nooremad mängijad rohkelt mänguaega, aga seeläbi areneti individuaalselt palju edasi. Ka meeskondlik mängupilt on läinud paremaks, kuid me oleksime pidanud vähemalt 2–3 võitu veel saama. Mitmetes mängudes läksime alt üsna lihtsates olukordades rumalate vigade tõttu. Sellepärast ongi tunded kahetised, et ühest küljest näitasime paremat mängu kui mullu, kuid ei suutnud oma taset mõnedes olulistes mängudes välja mängida.”
Veerandfinaalide eel oli seis hea. “Enne esimest veerandfinaalmängu tehtud väikesed testid näitasid, et oleme heas seisus ning mängud tõestasid seda ka. Kahju on küll teisest mängust, kus kohe alguses eksisime mitmetel visetel vabadelt positsioonidelt, mis tekitas ebakindluse. Tartus toimunud mängudega ja neljanda mängu esimese poolajaga võib väga rahule jääda. Eriti lisaaja võit kolmandas mängus näitas, milleks me oleme võimelised, kui võitleme, oleme enesekindlad ja distsiplineeritud. Viimase, neljanda mängu esimesel poolajal olime samuti head, kuid pärast vaheaega lagunesime ja saime lõpuks suure kaotuse. Väikesed eksimused mõlemal pool väljakut said määravaks – kaotasime mitmetes olukordades distsipliini mõlemal pool väljakut ning Tartu tasemel võistkonna jaoks sellest piisab, et kiiresti vahe suureks käristada. Suures plaanis võib siiski ka veerandfinaalseeriaga rahule jääda. See näitas sama, mis terve hooaeg: oleme tublisti arenenud ning kui saada mäng stabiilsemaks, siis on võimalik mängida kõrgetele kohtadele,” võttis Valdo Lips hooaja kokku.
Sten Esna & Viimsi/Tallinna Ülikool peatreener: “Võtan hooaja positiivselt kokku.”
Peamiselt noortest koosnev võrkpallinaiskond mängib enamuse oma mänge Viimsi publiku ees ning annab võimaluse meie tüdrukutele karastuda Eesti meistriliigas. Osaletakse ka Eesti U-18 meistrivõistlustel ning suvel mängivad paljud ka rannavõrkpalli. Sel hooajal ühines treenerite tiimiga Tarmo Tiits, kes juhatab jõusaalis vägesid ning kes on olnud tegev ka mitmete rahvuskoondiste juures.
Peatreener Sten Esna, kes mänginud pikki aastaid ka meie rahvuskoondises, sattus naiste võrkpalli juhuslikult, kuid nüüd läheb juba kümnes aasta. “Kõiki mängijaid tuleb võtta personaalselt, neid mõista ja järjepidevalt tegutseda. Kamandamine ei aita, pallurid peavad olema hoitud, treeneri ülesanne on turvaline keskkond luua. Mulle tundub, et tüdrukud austavad mind ja neile meeldib, mismoodi meil klubis asjad korraldatud on.”
“Viimsi/Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskonna eesmärk on läbi aastate olnud Eesti koondisele järelkasvu kindlustamine ning Viimsi tüdrukutele võimaluste loomine. Kui mõned nimed vaid mainida, siis koondisesse on jõudnud Silvia Pertens, Nora Lember, Karolina Kibermann, Marily Lass, Ave Kuusk, Eva Liisa Kuivonen on meie klubist tuule tiibadesse saanud. Klubi kontekstis olema oma tööd edukalt teinud ja jätkame samamoodi edasi. Kõik tüdrukud ei koputa võibolla koondise uksele, aga pikk perspektiiv on meil alati tulevikule suunatud,” räägib Sten Esna.
Naiste kõrgliigas jäädi tänavu küll viimaseks, kuid peatreener peab oluliseks verinoorte mängijate arendamist. “Kui ma sooviksin mängida medalitele, siis komplekteeriksin naiskonna teistmoodi, aga meie eesmärk on jätkuvalt, nagu eelpool mainitud, järelkasvu eest hoolitsemine, nendega tööd teha ja rõõmustada, kui nad edasi arenevad.”
Suurimaks väljakutseks oli läbi hooaja tüdrukute tervena püsimine ja haigustest hoidumine. Treeningutel käimine on samuti kompromisside kunst, sest ega Eestis naiste võrkpalli ei mängita üheski klubis professionaalsel tasemel, kõik käivad kas tööl või õpivad. “Hea planeerimine on kõige alus ja aeg-ajalt tulebki elus millestki loobuda, aga hea tahtmise korral on see võimalik. Kool ongi tähtis, aga alati on võimalik kompromiss leida ning selleks peavad pingutama nii treener kui ka mängija. Suvel teeme samamoodi trenni edasi, aga kindlasti on võimalus ka puhata.”
Martin Noodla ja Jarno Nurm & HC Viimsi/Alexela: “Korra võitsime ka Põlva Servitit!"
Peatreener Martin Noodla, kes on ka Eesti rahvuskoondise peatreener, ning treener Jarno Nurm jäävad hooajaga rahule. Võiduprotsent jäi väikeseks, kuid korra õnnestus võita koduse käsipalli suurt hiidu Põlva Servitit. “Jääme kindlasti rahule, et võtsime vastu julge otsuse astuda samm kõrgemale. On olnud väga õpetlik ja arendav hooaeg ning seda nii korralduse kui ka sportliku poole pealt. Hetkel areneb kogu klubi väga orgaaniliselt ja sujuvalt, mis tekitab väga hea tunde! Oleme rahul ka sellega, et tribüünile on tekkinud stabiilne toetajaskond, mängudel lüüakse trummi ja hõigatakse toetavaid sõnu. Meistriliiga mängudel oli stabiilselt üle saja pealtvaataja. Suvel hakkame vaeva nägema, et ka konkreetsem fännklubi luua – juba tunnevad meie klubi lapsevanemad ja tuttavad inimesed huvi,” räägivad mehed.
Korraldusliku poole pealt astuti samuti samm edasi. “Iga mänguga läksime paremaks ja proovisime pakkuda pealtvaatajatele lisaks käsipallile ka meelelahutust ning elamust. Küll aga sõltub pealtvaatajate arv ja emotsioon täielikult tulemustest. Peame järgmisel hooajal kindlasti saama rohkem võite ja vältima kodupubliku ees läbipõlemist. Kahel mängul tõmbasime täitsa krampi ja jäime juba esimestel minutitel vastaste rongi alla. Sportliku poole pealt kulgeski hooaeg väga üle kivide ja kändude. Vigastusi tuli ootamatult palju – nii suuremaid kui ka väiksemaid traumasid. Nii mõnigi eeldatav põhitegija on alles tänaseks liitunud treeningutega. Siinkohal peame kõikide treeneritega maha istuma ja arutama, kuidas tuleval hooajal paremini toimetada.”
Pilk on suunatud tulevikku. “Kõige positiivsem on tervikliku ja laiapõhjalise klubitegevuse teke Eesti käsipallimaastikul ja selle väärtus ulatub kaugelt üle Viimsi piiride. Mõtestatud ja tänapäevane noorte sportlik arendamine ja klubi arenemine on midagi, mille üle uhke olla. Sportlikus mõttes saadud võidud veidi kogenenumate vastu olid loomulikult ka eneseusku süstivad hetked. Miinuspoolele jäävad sportlikud vigastused, aga nendest tullakse tugevamana tagasi ja suund on kogu võistkonnal kvaliteedi tõstmine eri aspektides,” ütlevad endised käsipallurid.
Tulevikus loodetakse mängida medalitele, aga see sõltub mitmest asjaolust: “Osaliselt sõltub adekvaatse eesmärgi seadmine ka meistriliigas mängivate võistkondade arvust ja kvaliteedist ehk need saab paika sügise poole enne hooaja algust. Regulaarselt jätkub mängijate arendamine sportlikus tegevuses ja loodetavasti läbi tugeva sisekonkurentsi tõuseb meeskonnas kvaliteet, mis oligi algselt esimese paari hooaja põhieesmärk. Tugev ja toimiv klubi, võitluslik ja pidevalt arenev tegevus palliplatsil ning säde silmis on need tegurid, mis toovad rahva saali ja varsti loodetavasti ka läike medalitele.”
Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor
Fotod: arhiiv