Viimsi valla üldplaneering: faktid ja selgitused rohealade kohta

Viimsi vald on koostamas uut üldplaneeringut, mis on osa pikaajalisest ja põhjalikult läbimõeldud protsessist, mille eesmärk on tagada meie kogukonna jätkusuutlik areng ja kvaliteetse elukeskkonna säilimine. Hiljuti ilmus Maria Aasmäe (Kogukondade Viimsi) artikkel Viimsi Uudiste portaalis, mis käsitles valla üldplaneeringuga seotud rohealasid ning tekitas mitmeid eksitavaid arusaamu. Soovime vallavalitsuse poolt selgitada faktipõhiselt üldplaneeringu tausta ning rohealade tegelikku tähendust ja mõju.

Kust pärinevad rohealad?
Maria Aasmäe väidab, et "paljud kinnistuomanikud on saanud teada kavandatavast roheala määramisest kas naabrilt või iseseisvalt üldplaneeringu materjale uurides". Tegelikkuses on rohealad üle võetud kehtivast üldplaneeringust, mis on olnud jõus juba veerand sajandit. Rannaäärsed niidud, roostikud ja maastikud on olnud rohealadena määratletud juba praegu kehtivas üldplaneeringus ning need on kantud ka piirkonna kehtestatud detailplaneeringutesse. Need mereäärsed rohealad on samuti osa rohevõrgustikust ning kajastatud rohevõrgustiku teemaplaneeringus. Uus üldplaneering ei loo uusi piiranguid, vaid võtab lahenduse olemasolevast üldplaneeringust üle ja kajastab juhtotstarbeid või sellega seotut praegu kasutusel olevate seaduste või terminite, tingmärkide, mõistete kaudu.

Mis on roheala tegelik tähendus?
Artiklis väidetakse, et "roheala kirjeldus vastab oma olemuselt avaliku kasutusega maa-alale". See ei vasta tõele. Üldplaneeringu seletuskirjas on selgelt määratletud, et roheala näitab üldplaneeringu kontekstis maakasutuse juhtotstarvet, mis on alevikus ning küla tiheasustusalal suunatud peamiselt puhkamisele, hea elukeskkonna tagamisele, elurikkuse suurendamisele ning kliimamuutustega kohanemisele. 
Rohealad asuvad nii avalikel maadel kui ka eramaadel. Eramaal olev roheala ei too kaasa võrreldes kehtivaga mingeid uusi piiranguid – see kõik tuleneb juba kehtivast üldplaneeringust, piirkonnas kehtivatest detailplaneeringutest ja rohevõrgustiku teemaplaneeringust. Eramaa puhul ei tähenda roheala avalikku kasutust. See on lihtsalt kinnistu osa, kus säilitatakse avamaastik, muruala, niit, roostik või muu looduskooslus. Kui kehtivas üldplaneeringus on rannaäärsed alad sageli loodusliku rohumaa juhtotstarbega, mis tõesti ei tee vahet avalikus kasutuses olevatel aladel ja eramaale jäävatel aladel, siis koostatavas üldplaneeringus on neil vahet tehtud ning võrreldes kehtiva üldplaneeringuga  isegi laiendatud tegevusi, mida eramaal teha tohib. Näiteks ehitada teatud tüüpi abihooneid. 

Avalik huvi üldplaneeringu kontekstis
Aasmäe artiklis väidetakse, et "avaliku huvi sisu, ulatus ja vajadus on jäänud valdavalt määratlemata". Tegelikkuses on avalik huvi üldplaneeringu dokumentides selgelt määratletud. Avalik huvi seisneb:

• kehtiva üldplaneeringuga loodud elukeskkonna toimimise tagamises;
• rohealade olemasolu ja tasakaalu säilitamises;
• rannaala hoonestusvabana hoidmise tagamises 50 meetri ulatuses (va olemasolevad hooned ning sadamat ja supelranda teenindavad hooned);
• mererannale iseloomulike maastikuvormide ja looduskoosluste säilitamises.

Roheala juhtotstarve on määratud erineva kasutusega alade vahele puhveralade loomiseks. See tähendab, et reaalne kasutusotstarve sõltub asukohast ja kontekstist. Näiteks 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistutel tähistab roheala juhtotstarve alasid, mis tuleb kinnistutel edasise planeerimis- ja ehitustegevuse käigus säilitada haljastatuna, kuid need ei kuulu avalikku kasutusse. 

Kaasamine üldplaneeringu koostamisel
Artiklis väidetakse, et "puudub tegelik kaasamine" ja et "kinnistuomanikke pole kutsutud laua taha". Tegelikkuses on üldplaneeringu koostamisel toimunud üle 30 kaasamistegevuse, sealhulgas laiaulatuslikud kaasamised lähteseisukohtade tutvustamisel ja kahe eskiisi avalikustamisel. Viimsi vald rakendab kaasamispraktikas oluliselt rohkem meetmeid, kui seadus ette näeb:

• iga kuu edastatakse elanikele infokirjaga ülevaade esile kerkinud või aktuaalsetel teemadel;
• kõik teated, uuringud ja muud materjalid avalikustatakse koheselt valla veebilehel;
• Rohealade teemat käsitleti põhjalikult eraldi teemaplokina esimesel avalikul väljapanekul;
• kõigile küsimustele vastatakse põhjalikult ning soovi korral korraldatakse täiendavaid kohtumisi selgituste andmiseks

Mitmed kinnistuomanikud on pöördunud valla poole täiendavalt selgituste saamiseks ning pärast selgituste kuulamist ja materjalidega tutvumist on nad mõistnud, et rohealade määramine ei ole midagi uut ega tekita täiendavaid piiranguid. Vallaametnikud on alati valmis selgitusi jagama ja küsimustele vastama.

Rohealad ja eraomandi kaitse
Aasmäe artikkel püüab luua muljet, et "rohealade kehtestamine antud kujul ei ole põhjendatud, see on vastuolus eraomandi kaitse põhimõtetega ning riivab põhiseaduslikke õigusi". Tegelikkuses on rohealad neis piirkondades kehtinud juba 25 aastat ning need on ette nähtud planeeringutes ja projektides. Keskkond on nende alusel kujundatud ning uus üldplaneering jätkab sama põhimõtet. Autor spekuleerib, et "roheala määramine tähendab maa kasutusviisi muutmist", kuid ei esita ühtegi konkreetset näidet väidetavate piirangute kohta. Samuti väidab autor ekslikult, et "kitsendus loob õiguse avalikuks juurdepääsuks", mis ei vasta tõele eraomandil asuvate rohealade puhul ning see tuleb ka seletuskirjast välja. Osaline roheala juhtotstarve näiteks elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel ei too endaga kaasa kohustust muuta katastriüksuse sihtotstarvet – selleks võib endiselt jääda elamumaa 100% ning see ei ole vastuolus üldplaneeringuga.
Rohealad on ka ettevõtlusala (endine tootmismaa) kruntidel, kus see on eelkõige vajalik puhverala tekitamiseks elanikkonna kaitseks häiringute vastu. Ka nendel juhtude saab neid katastriüksuseid edaspidigi kasutada 100% äri-  või tootmismaa sihtotstarbel, kusjuures puhveralale võib rajada näiteks juurdepääsuteid ja parklaid, kui need on haljastusega kombineeritud.

Kokkuvõte
Viimsi valla üldplaneering on kogukonna ja valla ühistöö, mis põhineb pikaajalisel planeerimisel ja kaasamisel. Rohealade kajastamine üldplaneeringus ei ole uus algatus, vaid juba veerand sajandit kehtinud planeeringu lahenduste edasikandmine.
Meie eesmärk on tagada Viimsi elanikele parim võimalik elukeskkond, toetades samal ajal looduslikku mitmekesisust ja jätkusuutlikku arengut. Vald peab kinni kogukonnas kokku lepitud ja juba aastakümneid toiminud lahendustest, mis on kujundanud Viimsi näo ja väärtused. Kutsume kõiki Viimsi elanikke üles osalema üldplaneeringu aruteludes ja jagama oma mõtteid. Kui teil on küsimusi rohealade või muude planeeringut puudutavate teemade kohta, võtke julgelt ühendust vallavalitsusega. Me oleme siin selleks, et selgitada, nõustada ja leida parimad võimalikud lahendused meie kogukonna jaoks. 

Alar Mik
abivallavanem

Foto: Koostamisel oleva üldplaneeringu eskiisi võrdluses kehtiva üldplaneeringu joonisega, kus on näha rannaäärse roheala juhtotstarve kattuvus.