Viimsi valla veeressursist ja joogivee tarbimisest

Viimsi elanikele on igapäevaseks toimetamiseks vajalik veeressurss kindlustatud, kuid uutele suuremahulistele elamuarendustele enam ruumi ei ole. Edaspidi on valla arenguprioriteediks Viimsisse sobivate kodulähedaste töökohtade loomine, kasutades selleks esmajoones kasutusest välja läinud alasid.

Ligi 2/3 menetluses olevatest planeeringutest on kavas lõpetada
Kokku on Viimsi vallas ligi 920 kehtivat planeeringut (sh detail- ja üldplaneeringud), millest vanimad on 1970ndatest aastatest. On kehtivaid planeeringuid, mis on ellu viidud, ja on neid, mida on asutud 20 aasta tagasi ellu viima ning mille elluviimine kestab tänaseni. On neidki, mida pole asutud ellu viima või on tehtud vaid maakorraldus ja protsess seisab. Viimaste puhul kavatseb vallavalitsus kaaluda planeeringute kehtetuks tunnistamist. Eeltööna on valminud kaalutlust toetavad uuringud ning kogukonna kaasamisküsitlused – vaid põhjaliku eeltöö abil saab süsteemselt läheneda millegi kehtetuks tunnistamisele või lõpetamisele.

Hetkel on Viimsi vallas menetluses ligi 120 detailplaneeringut, mõned neist passiivses menetluses, kus protsess on veninud pikki aastaid. Vallavalitsuse soov on nendest menetlustest ligi kaks kolmandikku lõpetada ja selle tööga on juba alustatud. Paljud lõpetamisele kuuluvatest planeeringutest on viimastel aastatel seisnud, mõne puhul on omanikud vahetunud, huvi on kadunud või pole tegevus enam aja- või asjakohane, sest olud ja ootused on muutunud.

Näiteks soovitakse kvaliteetset tänapäevast elukeskkonda, mida omaaegne planeering ei pruugi enam pakkuda. Järgmine suurem töö ongi planeerimisotsuste kooskõlla viimine olemasolevate ressursside ja kogukonna ootustega.

AS Viimsi Vesi on panustanud veevõrgu arendusse
Valla vee-ettevõttele on eraldatud riigi poolt põhjaveeressurssi 4072 m3/ööpäevas. AS Viimsi Vesi on teinud investeeringuid veetaristusse ja arvestanud veekogustega nii olemasolevate elanike ja maaomanike kui ka ehitusõigust omavate maaomanike osas (kellel on kehtiv ehitusõigus). Nii on loodud lisaks olemasolevale veehaardele ühendus Tallinna veevärgiga, mille maksimaalne võimsus on ligi 1296 m3 ööpäevas ja lisaks teine sama võimsusega ühendustorustik on kasutusse võtmisel. 

Mõlema Tallinna ühenduse maksimaalne võimsus realiseerub siis, kui lisaks ühendustele rajatakse veemahutitega veejaamad. Täna selleks veel vajadust ei ole, sest kui vaadata keskmist tarbimist (ligi 3700 m3 ööpäevas), saab ASi Viimsi Vesi hinnangul praeguse tarbimise korral enamus aastast ilma Tallinna ühendusteta hakkama. 

Perspektiivsed ühendused (Tallinna I ja II ühendus ning kavandatavad veejaamad) on loodud selleks, et tagatud oleks vajalik veeressurss kehtiva ehitusõiguse omanikele ja lisaks sellele oleks maandatud tarbimise kõikumised ning tagatud tarnekindlus. Seda on valla vee-ettevõte ka viimsilastele taganud, mis muidugi ei tähenda, et joogivett võiks kasutada haljastuse kastmiseks. Veeressurss on ühine ja seda tuleb tarbida säästlikult, teistega arvestades. Joogivett tuleb meil ühiselt kokku hoida kogu aeg.

Viimasel aastal elanike arvu kasv vähenes, veetarbimine tipuajal suurenes
Perioodil juuli 2022 kuni juuli 2023 on valda lisandunud 347 uut elanikku. Võrreldes keskmisi tarbimisi suvel 2022 ja suvel 2023 perioodil, mil see jääb põuaperioodi välisele ajale, on võrreldaval ajal (juuli esimene nädal) keskmiste tarbimiste erinevus ca 50 m3. Kõikumised võivad olla seotud erinevate tarbimist mõjutavate asjaoludega. See näitab, et tavatarbimisel ei ole suurt kasvu.

Kui aga võrrelda eelmise aasta mõnenädalase põuaperioodi tarbimise tippu (ligi 4700 m3/ööpäevas) käesoleva aasta mõnenädalase põuaperioodi tipunäitajatega (ligi 5300 m3/ööpäevas), siis tõusis tipuaja tarbimine ligi 600 m3/ööpäevas. Seda peamiselt muru, puude ja põõsaste kastmisega. Keskmise tarbimisega võrreldes (3450 m3/ööpäevas), mis oli enne põuaperioodi, suurenes vee tarbimine ligi 2000 m3, mis on 37% kasv kogumahust. Võrreldes eelmise suve ja käesoleva aasta põuaperioodi tipuaja veetarbimise vahet (kasvu), siis moodustas kogu saadaolevast põhjaveeressursist ligi 15% (või hetkel kogu saadaolevast veeressursist ligi 12%). Kui tuua paralleel elanike arvu kasvuga samal ajal, on see suurenenud vaid 1,5%. Need suhtarvud näitavad, et peamiselt on tegu olemasolevate tarbijate käitumisharjumustega. Pikemad põuaperioodid on seotud globaalsete ilmastikumuutustega – neid esineb üha sagedamini ja me peame kohanema selliste perioodidega, aga samal ajal joogivett ühiselt kokku hoidma. Peame arvestama, et põhjaveeressurss on taastumatu looduvara.

Viimsilastele on veeressurss tagatud
Meil on olemas põhjaveeressurss (4072 m3/ööpäevas), mis katab tavatarbimise, ja meil on hetkel ka vaba ressurss Tallinna I ja II ühenduse näol. Samas on see vaba ressurss juba suures osas jagatud kehtivate ehitusõiguste katteks ning osaliselt broneeritud tuleviku tarbeks (koostamisel olevate töökohti loovate planeeringute katteks) ja võimalike veetarbimise kõikumiste maandamiseks. See tähendab, et viimsilastele on vesi ka tulevikus tagatud, aga seda eeldusel, et planeerimistegevus saab olema märksa piiratum ja fokusseeritum (töökohad, teenusmajandus, ettevõtlus). 

Osadele aladele on juba nõutud keskseid sademeveesüsteeme ja ei saa välistada, et mõne tervikliku ärikvartali varustamiseks tuleb edaspidi kasutada eraldi majandusvee ringsüsteeme.

Veekasutus vajab nii meil kui ka tegelikult kogu maailmas järjest suuremat tähelepanu. Vastutustundlik lähenemine loodusressursside kasutamisele tagab aga meile kõigile pikaajalise jätkusuutliku arengu.

AS Viimsi Vesi veeressurss
Põhjavesi 4072 m3/ööpäevas
Tallinna I ühendus 1296 m3/ööpäevas
Tallinna II ühendus 1296 m3/ööpäevas
KOKKU max valmisolek 6664 m3/ööpäevas
Viimsi tänane keskmine tarbimine ca 3700 m3/ööpäevas 
(tarbimine enne kastmisperioodi 3450 m3/ööpäevas) 
Tulevikus reserv max valmisolekul ca 3000 m3/ööpäevas

Alar Mik
abivallavanem

Foto
Viimsi vald kasutab sademevett haljastuse kastmiseks, oleme lisaks loonud sademevee näidislahendusi ning kavandamisel on pinna- ja sademeveel töötav purskkaevude ala. Viimsi vald on sademevee kasutamise lahendustega eeskujuks nii Eestis kui ka Euroopas. Vaade Haabneeme rajatud kastmisvee tiigile (kasutusel ka viibetiigina). Foto: Alar Mik