Viimsis on kõik elanikud kulla hinnaga 

Elanike arv on Viimsi vallas viimase paarikümne aasta jooksul kiiresti kasvanud (vt joonis). Kõige kiirem oli kasv aastatel 2001–2007 – viiel aastal seitsmest lisandus üle 1000 elaniku ja 2002. aastal koguni 1829 elanikku. Edasine juurdekasv on olnud tunduvalt aeglasem, kulgenud lainetena ja seda on mõneaastase ajalise viivitusega mõjutanud ka üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine vallas.

Vastavalt toonasele prognoosile ning Viimsi poolsaare veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavas tehtud arvutustele pidi 2000. aasta jaanuaris kehtestatud üldplaneeringu (ÜP) kohaselt tulevikus Viimsi valla maismaa osas elama ligikaudu 13 500 inimest. 

Üldplaneeringut asuti aga muutma ja seda on tänaseks tehtud üle 100 korra. 

Praegusest 23 000 elanikust on umbes 9000 lisandunud kehtiva üldplaneeringu kohaselt (enne üldplaneeringu kehtestamist oli elanike arv ligi 5000 inimest). Ülejäänud ligikaudu 9000 inimest on lisandunud üldplaneeringu muutmistega. Suuremad üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud kehtestati vahemikus 2002–2008, aga see protsess muutus tavapäraseks. Rekordaasta oli suure tõenäosusega 2007, mil kehtestatud detailplaneeringutega anti õigus ligi 350 elamuühiku (1 korter või üks ridaelamuboks või üks individuaalmajapidamine) rajamiseks ja ÜP-d muutvad planeeringud olid ülekaalus. 

Näiteks Antenniväljaku detailplaneering kehtestati samuti 2007. aastal üldplaneeringut muutvana (hajaviisil ette nähtud elamuala asendati tiheasumiga) ja see nägi sinna ette ligikaudu 250 elamuühikut. Terved alad Hundi teest põhja poole olid algselt hajaviisil elamualad, mille lahendused nägid ette roheala ja avara haljastuse. Järk-järgult planeeriti need alad üle ja tihendati, muutes seeläbi ÜP mõtet. Läbi aegade on erineval viisil üldplaneeringut muudetud, kavandades elamumaid maatulundusmaadele ja rohevõrgustiku elementidele, nähes hajaviisil alade asemel ette hoopis tiheasumeid, planeerides selliselt, et esmalt kavandatakse hajaviisil elamualad ÜP kohasena ja siis muudetakse DP lahendust veel omakorda seda tihendades ja niiviisi üldplaneeringust kõrvale hiilides. Läbi aastate on erineval viisil ajavahemikus 2000–2020 ÜP-d muutvate planeeringutega valda lisandunud hinnanguliselt ligikaudu 9000 elanikku. Kui me arvutame selle elamuühikuteks, siis saame neid ligikaudu 3000 – see teeb 20 aasta peale hinnanguliselt umbes 140–150 üldplaneeringut muutvat elamuühikut aasta kohta. 

2021. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lepiti kokku, et „keeldume üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisest, kui planeeringu eesmärgiks ei ole avalikult kasutatavad ehitised või taristu“. Selle kokkuleppe eesmärk oli pidurdada Viimsi elanikkonna liiga kiiret juurdekasvu ja pöörata suuremat tähelepanu ettevõtluse arengule ning avalikult kasutava infrastruktuuri loomisele. Sellest põhimõttest on ka kinni peetud – üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutega on viimastel aastatel lisandunud keskmiselt ainult üks elamuühik aastas. Neidki erandeid on võimaldatud ainult seal, kus ÜP-kohane juhtotstarve on olnud elamumaa – erandid on olnud seotud krundi suurusega, ehituskeeluvööndiga ja avaliku ruumi loomisega. 

Rahvastikuregistri andmetel elab Viimsi vallas käesoleva aasta 1. juuli seisuga 23 020 inimest. Möödunud aasta 1. jaanuari seisuga elas meie koduvallas 22 889 elanikku, aastaga lisandus neid ainult 54 ja võib eeldada, et sel ning järgnevatel aastatel on kasv samuti tagasihoidlik. 

Miks on Viimsis viimastel aastatel suhtutud elanikkonna juurdekasvu negatiivselt, kuigi mujal Eestis on see vastupidi ja igal elanikul on kulla hind? Üheks põhjuseks on olnud ehitamine aladele, mis oleksid võinud jääda loodusele. Teiseks põhjuseks on veeressurss ja kolmandaks infrastruktuuriga seotud küsimused. 

Millised on lahendused? 

1. Uus üldplaneering suunab ehitustegevuse aladele, mis on juba olnud inimkasutuses ja vajavad nii või teisiti korrastamist. Eelistatud on kõik ettevõtlusega seonduv, aga juurde tekivad ka segafunktsiooniga alad. Viimastel aastatel oleme aga lõpetanud või kehtetuks tunnistanud mitmeid planeeringuid, mis nägid ette ehitamist rohealadele. 

2. Kasutada olev ööpäevane veeressurss on viimastel aastatel kasvanud ligi 4700 m3-lt ligikaudu 6200 m3-ni ja kasvab pärast kavandatud tegevuste elluviimist lähiaastatel ligi 9000 m3-ni. 

3. Oleme viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu avalikult kasutatava infrastruktuuri kaasajastamisele ja uute võimaluste loomisele. Viimsi Artium on meie uus kultuurikeskus ja kodu huvikoolidele – vastuvõtt nii muusika- kui ka kunstikooli on oluliselt suurenenud. Oleme juurde loonud nii lasteaia- kui ka koolikohti. Valmiv jalgpalli- ja kergejõustikuhall parandab tunduvalt meie sportimisvõimalusi ning sellest on kavas kujundada ka Eesti kõige kaasaegsem kriisi- ja evakuatsioonikeskus. Erihoolekandekeskuse hoone on ehitusjärgus ja ka muid investeeringuid on tehtud väga palju. Tulevikus vajab kindlasti tähelepanu ka kõik transpordikoridoridega ja transpordivõimaluste mitmekesistamisega (sh rööbastransport) seonduv

Seega oleme saavutamas head tasakaalu elanike arvu ja taristu pakutavate võimaluste vahel. 

Viimsi elanikud võivad olla rahulikud – elanikkonna kontrollimatut juurdekasvu ei toimu ja meil on piisavalt ressursse ning sobiv taristu, et tagada kõigile elanikele parim võimalik elukeskkond. 

Kui aga millegi pärast nii Eestis üldiselt kui ka Viimsis muret tunda, siis selleks on madal sündimus. Kui aastatel 2019–2023 sündis meie vallas igal aastal üle 200 lapse (olenevalt aastast 213–242), siis alates 2023. aastast on sündimus koos ärevate aegade saabumisega vähenenud. Tänavu on kuue kuu jooksul sündinud ainult 63 uut ilmakodanikku. 

Kui vaatame rahvastiku keskmist vanust, siis nagu Eestis üldiselt, oleme ka meie vananeva rahvastikuga. Inimese keskmine vanus on meil küll tunduvalt madalam, aga kui me ei taha tulevikus olla kiiresti vananeva ja väheneva rahvastikuga omavalitsus, peame sellele mõtlema juba täna. 

Me peame tegutsema selle nimel, et Viimsisse tuleksid tagasi kõik siin sündinud ja koolis käinud noored, kes täna elavad ja omandavad kõrgharidust kas Tartus, Tallinnas või kusagil välismaal. Head elukeskkonda luues peame tagama, et ka järgneva paarikümne aasta jooksul toimuks elanikkonna aeglane juurdekasv ja seda esmajoones sündimuse suurenemise arvelt. Niimoodi tagame, et meil oleks ka tulevikus piisavalt maksumaksjaid ja suutlikkus teha vajalikke investeeringuid, pakkuda väärikasse ikka jõudnud elanikele kodu- ja muid vajalikke teenuseid, anda lastele head haridust ja teha kõike muud vajalikku. 

Me võimegi jääda kurtma selle üle, mis aastaid tagasi toimus, aga tänaseks on poliitika täielikult muutunud, poolsaar on endiselt roheline, siin on väga hea elukeskkond ja mis samuti väga oluline – meil on piisavalt inimesi, et omavalitsusena väärikalt toime tulla. 

Seega on ka meil kõik elanikud kulla hinnaga!

Illar Lemetti
Viimsi vallavanem