Visioonipäeva aruteludel oli fookuses uus üldplaneering
Laupäeva, 13. aprilli lõunaks kogunesid Viimsi gümnaasiumis kogukonna esindajad selleks, et üheskoos arutada Viimsi ruumilise planeerimise tuleviku ja koostatava üldplaneeringu üle.
Kell 12 alanud visioonipäeva juhatas sisse vallavanem Illar Lemetti, kes rääkis sellest, kuidas valmis Viimsi pikaajaline arengustrateegia „Viimsi 2045“. „Nii pikaajaline arengustrateegia kui ka uus üldplaneering on need olulised alused, mis veavad eest Viimsi arengut lähematel aastakümnetel,“ ütles Illar Lemetti. Vallavanem avas ka seda, milline oli möödunud aasta visioonipäeva panus arengustrateegia kujundamisesse. „Visioonipäev on tulnud, et jääda. Usun, et igal aastal on meil olulisi teemasid, mille üle koos arutada.“
Järgmisena kõnelenud Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd keskendus oma kõnes hea avaliku ruumi planeerimisele. Sissejuhatuseks kiitis Andro Mänd Viimsit, et siin on selgelt viimastel aastatel toimunud mõtteviisi muutus planeerimises. Arhitektide liidu presidendi sõnutsi on selliste ürituste toimumine oluline. Tema sõnul on muljetavaldav, et üldplaneeringu üle toimuv arutelu on toonud kokku saalitäie huvilisi, sest see pole tavaline kõikides omavalitsustes. Andro Männi sõnul on vallasüdame kujundamisel vaja muuta mõtteviisi ja tulla ruumiloome juurde, mis väärtustab autode kõrval inimeste liikumist ja hubast vaba aja veetmist.
Seejärel tutvustasid koostatava uue Viimsi üldplaneeringu alusuuringute läbiviijad oma järeldusi. Liikuvusuuringut tutvustanud Tarmo Sulger (Stratum OÜ) kirjeldas nende poolt loodud liiklusmudeli koostamist. Uuringu tulemused näitavad, et tulevikus Viimsi valla sees liikuvusega probleeme pole näha, kuid autostumise ja elanike hulga tõusust tingituna toimub langus keskmise kiiruse osas ehk siis ühest kohast teise jõudmine hakkab võtma rohkem aega. Probleemid kuhjuvad tulevikus aga Tallinna ühenduste juures. Tarmo Sulgeri sõnul on arenduses tehtud otsused kaasa toonud kinnised frondid, kuhu ei pääse lihtsalt ei jala ega autoga. Ka nende lahendamisega tuleb tegeleda.
Sotsiaalmajandusliku uuringu tulemusi tutvustas Veiko Sepp (Tartu Ülikool/RAKE). Veiko Sepa sõnul on keskne küsimus selles, kuidas luua siia töökohti ja kuidas tagada kiireid ühendusi Tallinnaga. Viimsi rahvastiku prognoosi vaadates ootab ees elanikkonna vananemine. Lisaks sellele on oluline, et vaid 22% elanike töökoht asub täna valla territooriumil. Alla poole gümnaasiumiealistest lastest käib Viimsi koolides ehk siis elanike käitumine ja tegevused on tugevalt seotud Tallinnaga. Väljakutse seisneb selles, kuidas seda pilti muuta ja ka selle tulemusel muutuva teenuste vajadusega kohaneda.
Kaitsealade ja rohevõrgustiku uuringust kõneles Lauri Klein (OÜ Tirts & Tigu), kelle sõnul üldplaneering ei tohiks jääda vaid inimesekeskseks, sest siin elab teisi liike veel. Lauri Klein kõneles perspektiivsete uute kohalike maastikukaitsealade loomisest. Kõigil neil aladel on väga kõrge potentsiaal ja olulisus rohevõrgustiku toimimise tagamisel ning elurikkuse säilitamisel.
Töötubades otsiti lahendusi olulistele fookusteemadele
Päev jätkus fokusseeritud sisuliste aruteludega töötubades. Seekord oli osalistel võimalik oma mõtteid väljendada viies temaatilises töötoas. Kaasa sai rääkida ettevõtluse ja arengu töötoas „Kuhu tüürime?“, looduskeskkonda käsitlevas töötoas „Las jääda Viimsi mets“, liikuvusele ja taristule keskendunud töötoas „Lase rong läbi!“, avalike alade ja ehitiste töötoas „Üheskoos ja avalikult“ ning saartele keskenduvas töötoas „Ei ole üksi ükski saar“.
Töötubade sisulisemad kokkuvõtted avaldame peagi, aga üldistavalt saab kokku võtta, et laekus palju sisukaid ja häid ideid. Kõlama jäid mõtted, et Viimsi vajab peatänavat, mis pakuks võimalusi tarbida erinevaid teenuseid. Viimsi tugevuseks on täna olemasolevad inimesed ja inspireeriv keskkond. Viimsi peaks saama konkurentsieelised Tallinna ees ja oluline kitsaskoht, millega tegeleda, on liikuvus. Selle osas laekus mitmeid mõtteid. Suur ja oluline teema on ligipääs merele ning tulevikus võiks saada kõndida Muugalt Miiduranda. Üks asi, mis vajab kindlasti teravdatud tähelepanu, on see, et saared ja nende elanike vajadused oleksid protsessi jooksul võrdselt fookuses.
See oli kahtlemata eriline päev, sest kohtusid ligi 200 viimsilast, kelle ühine soov ja tahe on, et Viimsi areneks meile kõigile sobivas suunas.
Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul on oluline, et kogukond räägiks tuleviku arenguplaanid koos läbi. „Viimsi valla ruumiline areng on kindlasti küsimus, mis puudutab vahetult meid kõiki. Loomulikult on erinevaid nägemusi ja arusaamu. Mul on hea meel, et viimsilased oskavad need välja tuua ja argumenteerida. Vaid nii jõuame lähemale lahendustele, milles peegeldub kogukonna ühine tahe,“ ütles vallavanem Illar Lemetti.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond