Volikogus läbis esimese lugemise ajutine planeerimis- ja ehituskeeld
Viimsi vallavolikogu kinnitas 10. oktoobri istungil kavatsuse rakendada valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamisel ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu valla poolsaare osas. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine on kavas eelnõu teisel lugemisel volikogu istungil, mis toimub novembris.
10. oktoobri istungil toimus Viimsi vallavolikogus valla territooriumil ajutise planeerimis- ja ehituskeelu esimene lugemine, millega volikogu kinnitati keelu kehtestamise kavatsust. Teise lugemise järel kehtima hakkav otsus peataks osal valla territooriumist (poolsaarel) planeerimis- ja ehitustegevuse kaheks aastaks, mille jooksul valmib valla uue üldplaneeringu põhilahendus.
Kavandatav planeerimis- ja ehituskeeldu kavatsetakse rakendada 132-le katastriüksusele, mis jäävad Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (koos kehtestatud muudatustega) koondkaardi kohaselt järgnevatele reservmaadele:
- perspektiivsele väikeelamumaale hajaasustusviisil (EHR);
- väikeelamute reservmaale (EVR);
- tööstuse- ja ladude reservmaale (TR);
- kergetööstuse reservmaale (TkR);
- äri- ja büroohoonete reservmaale (BR).
Kõiki maaomanikke, kellele kuuluvale katastriüksusele kavatsetakse ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kehtestada, teavitatakse kavatsusest tähtkirjaga vähemalt kaks nädalat enne otsuse langetamist.
Nimetatud reservmaadele rakendatakse keeldu juhul, kui katastriüksus ei ole tänaseks valdavas osas hoonestatud või sellele ei ole kehtestatud detailplaneeringus antud ehitusõigust. Keeldu ei rakendata katastriüksustele, mis jäävad Viimsi vallavolikogu 29.04.2008 määrusega nr 7 kehtestatud Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu planeeringualale, kuna üldplaneeringu kehtestamisega muutus planeeringualal kehtetuks Viimsi valla mandriosa üldplaneering ning kaotati senised reservmaa juhtotstarbed.
Lisaks eeltoodule ei rakendata keeldu viiele katastriüksusele, millele detailplaneeringu koostamine on lõppjärgus (detailplaneering on vastuvõetud) ning seetõttu ei oleks neile ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine kooskõlas hea halduse tavaga.
Planeerimis- ja ehitusvaldkonda koordineeriva abivallavanem Alar Miku sõnul võimaldab reservmaid puudutav keeld tagada planeerimisrahu, mille ajal saab üldplaneeringu koostamise ajal vaadata üle meie valla varasemad ruumiotsused ja koostöös maaomanikega töötada välja võimalikult paljusid osapooli ning erinevaid huve hõlmavad lahendused.
„Me vaatame kindlasti igat kaasust eraldi ja arvestame erisustega, avaliku huviga ning kogukonna soovidega. Plaanitav keeld võimaldab erandina kehtestada detailplaneeringuid, mille eesmärgiks on üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine üldkasutatavate hoonete maaks, või millega antakse ehitusõigus avalikes huvides. Näiteks ringmajanduse, veetootmise või muu sellega seotud ehitise püstitamiseks. Erandina saab ehituslube väljastada ka ehitise püstitamiseks, projekteerimistingimuste väljastamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, kui see on vajalik avalikes huvides ehitatava ehitise püstitamiseks või kasutuselevõtuks,“ sõnas abivallavanem Alar Mik.
Piirang ei laiene juba olemasolevate ehituslubade alusel toimuvale ehitusele
Planeerimisseaduse § 79 lõike 1 alusel võib üldplaneeringu koostamise korraldaja ehk vallavolikogu kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi. Keelata võib üld- ja detailplaneeringute kehtestamise, ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise, projekteerimistingimuste andmise ning katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks ning põhjendatud juhul võib keelu kehtivust pikendada nelja aastani.
Oluline on silmas pidada, et keeld ei laiene ehitamisele, milleks on antud ehitusluba või millest on teatatud enne ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist, ning ehitiste ehitamisele, milleks teatamine ega ehitusloa andmine ei ole nõutav.
Uue üldplaneeringu põhilahendus valmib 2025. aasta sügiseks
2022. aasta alguses uue valla üldplaneeringu koostamine. Protsessi käigus on läbi viidud mitmeid kaasamistegevusi ning kogukonna ootusi uuele üldplaneeringule on kogutud nii sihitud küsitluses kui ka vallaüleses rahulolu-uuringus. Mõlemad küsitlused viidi läbi eelmisel aastal. Märkimisväärne on see, et üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu koostamise küsitlusele laekus 830 viimsilase arvamus. Uus üldplaneering soovitakse põhilahenduselt valmis saada 2025. aasta septembriks.
Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb valla ruumilise arengu ja ehitustegevuse suunamisel, sealhulgas detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel, lähtuda üldplaneeringutest, mis on kehtestatud ajavahemikul 1997–2011, ning ei ole sellisena valla arengu jätkusuutlikkust ja kogukonna ootusi silmas pidades enam ajakohased. Kehtivate üldplaneeringute ja üldplaneeringu teemaplaneeringute ruumilised lahendused on osaliselt vastuolus koostatava Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus sõnastatud arengusuundade ja ruumiloome põhimõtetega.
Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda siin:
ANALÜÜS ja LISA
HÕLMATAVAD KATASTRIÜKSUSED
KATASTRIÜKSUSTE ASUKOHAKAART
Heiko Leesment
avalike suhete osakond