XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu: Viimsi segakoorid teel peole 

Tutvustame kahte omanäolist ja erilist segakoori: Segakoor Viimsi ja MTÜ ViiKerKoor, kes pürgivad samuti suurele peole ning on juba pikki aastaid tegutsenud. 

Viimsi vanima taidluskollektiiv segakoor Viimsi esimene ettelaulmine oli edukas 

Ene Liivaleht on kooris laulnud juba kakskümmend aastat ning on aastaid tegutsenud ka koori kroonikuna, et väärikas ajalugu saaks ikka talletatud. “Meie koori asutaja ja dirigent Vaike Sarn on koori juhtinud 40 aastat ning tema palus mul olla seekord eestkõneleja,” rääkis Ene Liivaleht. 

Segakoor Viimsi on valla kõige vanem taidluskollektiiv - nagu neid eelmisel sajandil kutsuti -, mis asutati juba 1982. aastal S.M. Kirovi nimelise Kalurikolhoosi keskuse kultuuriklubi juurde. Seoses riigikorra ja ühiskonnakorralduse muutumisega, mil kalurikolhoos likvideeriti ja ühtlasi ka kultuuriklubi, on tegutsetud Viimsi Huvikeskuse tiiva all. 

Koor on unikaalne juba selle poolest, et dirigendiks on kõik need aastad olnud üks ja sama naine, Vaike Sarn. “Teda toetab hindamatu kontsertmeistrina Viiu Kallas, kes on meie kooris algusest peale laulnud,” ütles kroonik Ene. 

Praegu tegutseb kooris 46 lauljat ning enamvähem on see number püsinud sama, isegi koroonaaeg ei suutnud koori ridu hõrendada. “Nendel aastatel ei saanud nii palju koos harjutada kui vaja. Tänu Vaikele hakkasime uutmoodi partiisid õppima. Tema laulis need sisse ja igaüks pidi ise kodus omandama.” 

Ene Liivalehe sõnul on segakoori repertuaar väga huvitav ja mitmekesine. See sisaldab nii kooriklassikat, aga ka vaimulikku ja jõulumuusikat, samuti erinevaid kergemuusikaseadeid. Tänu nii laialdasele repertuaarile on neil üpris tihe kontserttegevus.  “Esineme koduvalla üritustel, oleme omandanud mitmekesise  repertuaari ja esinenud kõikidel Eesti üldlaulupidudel, Harjumaa ja sõpruskooride maakondade laulupidudel. Oleme osalenud rahvusvahelistel koorifestivalidel Varssavis, Prahas ja Barcelonas.” 

Traditsioonid on väärikad. 2002. aastal salvestati ka plaat “Hetked muusikas”, 2007. aastal plaat “Hetked talvemuusikas” ning alles hiljuti, 2023. aastal “Muusika, sind tänan”. Igakevadiseks traditsiooniks on saanud hooaja lõpureis mööda Eestimaad, kus esinetakse kohalikes kirikutes või kultuurikeskustes. “Mullune käisime Saaremaal, kus andsime kontserdi Kuressaare lossi kapiitlisaalis. Sellel hooajal on peaeesmärgiks loomulikult eeloleva suve suursündmus – 28. Laulupidu ISEOMA vägagi nõudliku repertuaariga. Ühe ettelaulmise juba läbisime, närveerimist oli parasjagu ning teine ootab veel aprilli lõpus ees,” kirjeldas Ene kogu koori nimel.  

MTÜ ViiKerKoor valmistub suviseks laulupeoks suure hoolega 

ViiKerKoor on tegutsenud juba üle 15 aasta. “Mõte tekkis sellest, et sellise veidi klassikalisema segakoor Viimsi kõrvale veidi teistsugune, natuke kergemat muusikat viljelev koor luua,” rääkis Indrek Umberg, kes tänasel päeval on koori juht ning varasemalt olnud pikalt seotud ka rahvusmeeskoori tegemistega.  

Kooris laulab hetkel 35 lauljat, kellest 9 on mehed. “See on täiesti tavapärane olukord Eestis, et mehi on kõvasti vähem. On ka hullemaid olukordi, meeste põud on Eesti koorides läbiv teema.” naeris Indrek. 

Igal kooril on oma nägu ja tegu. “Oleme püüdnud hoida kooris laulmise rõõmsa tegevusena, et see ei muutuks piinarikkaks pingutuseks ja tööks, et ikka rõõmsal meelel tuldaks nädalas korra proovi. Samamoodi suhtume publikusse, et neil oleks meid vaadates ja kuulates ka kerge olla ja nad naudiksid meie etteasteid. Usun, et enamvähem on see ka õnnestunud.” 

Käiakse ka esinemas nii Eestis kui ka välismaal, sest Indreku sõnul pole niisama proove mõtet teha. “Viimsis on omad traditsioonilised esinemised ja ülesastumised, alustades iga-aastase jõulukontserdiga, lisaks advendiküünla süütamine, valla laulupäev. Veel oleme käinud esinemas erinevais Eestimaa paikades-Suure-Jaanis, Jõelähtmel ja mujal. Oleme käinud piiritagustel festivalidel - Poolas, Krakowis ja ka Prantsusmaal. Loodetavasti ootab meid tuleval hooajal jälle ees koorireis välismaale.” 

Koorijuhi sõnul on välisreisidel mitu olulist aspekti. “Koosolemine ja reisimine mõjub kollektiivile alati hästi ja innustavalt ning samuti on tore näha, kuidas mujal lauldakse ja tegutsetakse, läbi reiside saame ka silmaringi avardada.”  

Indreku sõnul on harrastuskoore kahte liiki. Ühed, kes üritavad tegutseda võimaluste piires nii professionaalselt kui võimalik ja konkureerida pidevalt erinevatel konkurssidel. Teised tunnevad rohkem heameelt kooslaulmisest, mis ei välista ka suurtel pidudel ja festivalidel osalemast. Viimaste hulka kuuluvad ka nemad.  

“Eesti kooride helilooming on ääretult kõrgel tasemel ja maailmas vägagi hinnatud. Alates sellistest suurkujudest nagu Mart Saar, kes oli helilooja ja rahvaviiside koguja. Edasi Cyrillus Kreek, Arvo Pärt, Veljo Tormis. Veljo Tormis on väga tuntud ja hinnatud koorimuusika looja terves maailmas. Tema teosed on võrdselt menukad nii Euroopas, aga ka näiteks Jaapanis. Pidevalt kerkib Eestis esile ka noori talente.” 

"ISEOMA” laulupeo programmi peab koorijuht heaks ja vaheldusrikkaks. “Programmis on legendaarsed teosed, mis jäävad ja mida lauldakse igal laulupeol ja see ongi õige. Uute laulude puhul on alati raske ennustada nende edu laululava all. Suures plaanis ei ole laulud rasked. Igas loos on mingid spetsiifilised kohad või karid, mis võivad lauljatele olla komistuskiviks, aga selleks me ju proove teemegi, et nendest üle saada. Otsast lõpuni ei ole mõtet kogu aeg kõiki laule läbi laulda, sest aega tuleb eesmärgipäraselt kasutada.” 

Indrek Umberg on ise laulupidudel olnud rivis, kuid konkursse ta eriti ei mäleta, sest laulis heas mõttes Eesti koorekihti kuuluvates Jaan Tombi nimelise Eesti Kultuuripalee poistekooris ja rahvusmeeskooris. “Praegu on olukord suure osalemishuvi tõttu muidugi pingelisem. Lauluväljak ise ja ka turvameetmed seavad omad piirid. Nii suure ettevalmistuse ja pingega laulupeo ettevalmistust oma elus ei mäletagi. Põhiline, et suure pingekoorma all see rõõm ära ei kaoks,” ütles koorijuht lõpetuseks.  

Üks asjalik nõuanne on staažikal lauljal ka kõikidele kaasa anda: “Kõikideks tegevusteks laulupeo eel ja ajal varuge aega. Nii lavale tulek või sealt minek, söömas käimine, kõik võtab aega, sest rahvast on meeletult palju. Kaare all peab arvestama sellega, et ruumi on vähe, kuumus tõuseb just üles ja vesi peab kindlasti kaasas olema, et vastu peaks. Aga kindlasti nautige ja tundke peost rõõmu kui olete sinna jõudnud!” 

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor

Segakoor Viimsi on valla vanim koor. Foto Kairi Leibold