Mis vahe on detailplaneeringu algatamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel?
Detailplaneering on protsess, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel juhtida ja suunata valla arengut vastavalt ühiskondlikele, majanduslikele ja keskkonnaalastele eesmärkidele.
Detailplaneeringu koostamine on keerukas protsess, mis hõlmab erinevate huvigruppide kaasamist, olemasoleva olukorra analüüsi, arenguvajaduste hindamist ning lõpuks planeeringulahenduse väljatöötamist. Kehtiv detailplaneering on aluseks ehitusprojektidele, lubadele ja ka maakorraldusele, mistõttu on selle koostamine vastutusrikas ülesanne, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust ja professionaalset lähenemist.
Detailplaneeringu menetlus on oluline samm valla ruumilise arengu kavandamisel, mis hõlmab mitmeid etappe, alates detailplaneeringu algatamisest kuni kehtestamiseni. Esialgu võib detailplaneeringumenetlus tunduda keerulise ja raskena, kuid koostöös valla spetsialistidega on kõik ületatav ja tehtav.
Mis on detailplaneeringu algatamine?
Detailplaneeringu algatamine on esimene samm, milles on tuvastatud detailplaneeringu vajadus ja eesmärk. Sisuliselt on tegemist detailplaneeringu menetluse raamistikuga, milles määratletakse täpsem ja selgem tegevusplaan, ajakava jms. Detailplaneeringu algatamisel ei tehta planeeringu sisu puudutavaid lõplike otsuseid. Konkreetsemad detailid lahendatakse detailplaneeringu menetluse hilisemates etappides.
Detailplaneeringu algatamise ettepanekule tuleb lisada detailplaneeringu eesmärk. Algatamise ettepanekule võib lisada eskiislahenduse, selgituse või planeeringulahenduse illustratsiooni, et selgitada vallale oma seisukohti, mida soovitakse või mida kindlasti ei soovita detailplaneeringus näha.
Viimsi vallal tuleb enne detailplaneeringu algatamist veenduda, et detailplaneeringu algatamise taotleja on võimeline detailplaneeringut ellu viima.
Detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus ehk Viimsi vald, kes kontrollib muu hulgas, kas taotletud detailplaneering on kooskõlas valla üldiste eesmärkidega. Samuti tasakaalustab Viimsi vald erinevaid huve, kaalub põhimõtteid, võtab arvesse analüüse, kehtivaid planeeringuid jms. Viimsi vallas saab näiteks detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitada Viimsi vallavalitsuse iseteeninduskeskkonnas (VAAL).
Viimsi vallal on õigus detailplaneering põhjendatud juhul algatamata jätta. Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui algatamine on vastuolus üldplaneeringuga, on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive jms.
Mis on detailplaneeringu vastuvõtmine?
Detailplaneeringu vastuvõtmine on keskne etapp, millele eelneb algatamine, eskiisi koostamine (ja vajadusel avalikustamine), eskiisi kooskõlastamine ja arvamuste saamine. Kui kõik eelnevad etapid on läbitud, teeb Viimsi vald detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Planeeringulahendust tutvustatakse seejärel avalikkusele, pakkudes võimalust detailplaneeringu üle arutleda ning anda väärtuslikku tagasisidet ja ettepanekuid.
Detailplaneeringu avalikustamine hõlmab avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamist, mis annab kõigile huvitatud osapooltele võimaluse tutvuda planeeringuga ning jagada oma mõtteid ja seisukohti. Tagasiside põhjal võidakse planeeringusse viia sisse täiendavaid tingimusi või teha muudatusi, et see vastaks veelgi paremini vajadustele ja ootustele ning valla ruumilise arengu eesmärkidele.
Detailplaneeringu vastuvõtmine on menetluse vaheetapp, mis asetseb detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise vahel. Tasub meelde jätta, et detailplaneeringu vastuvõtmine ei tähenda selle kehtestamist – see ei ole lõplik ning selles võib teha muudatusi.
Mis on detailplaneeringu kehtestamine?
Avalikustamise ja arutelu järel vajadusel kiidetakse detailplaneering heaks ministeeriumis. Nüüd, kui kogu eelnev detailplaneeringu menetlus on läbitud ja kõik vajalikud toimingud tehtud, jõutakse otsuseni, kas kehtestada detailplaneering või mitte. Küll aga sellise otsuseni võidakse jõuda ka varasemates etappides.
Detailplaneeringu kehtestamisega kinnitab Viimsi vald, et need põhimõtted, tingimused ja nõuded, mis on detailplaneeringu joonistel ja seletuskirjas märgitud, on nüüd lõplikud ning kehtestatud detailplaneeringu alusel on nüüd võimalik asuda näiteks ehitusluba taotlema vms. Kehtestatud detailplaneering on aluseks edasistele arendustegevustele ja see määrab kindlaks maakasutuse, ehitustingimused ning muud olulised aspektid. Siiski, on olukordi, kus detailplaneeringut ei pruugita kehtestada, kui selleks on mõjuvad põhjused. Sellisel juhul peab Viimsi vald esitama hoolikalt kaalutletud otsuse, selgitades, miks detailplaneering jäi kehtestamata.
Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmisega lõpeb detailplaneeringumenetlus ning selle kohta enam seisukohti esitada ei ole võimalik. Küll aga on võimalik otsust vaidlustada, edastades vaide Viimsi vallale või kaevata otsus kohtusse.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et detailplaneeringu algatamine on sisuliselt detailplaneeringumenetluse start, millest alates hakatakse valmistama, koostama ja koguma materjale, dokumente, uuringuid, jooniseid jms. Kui kõik vajalikud dokumendid kokku kogutud ning kooskõlastused kätte saadud, siis võetakse detailplaneering vastu – tegemist on kinnitusega, et nüüd avalikustatakse detailplaneering arvamuse andmiseks. Avalikustamise ja arutelu järel vajadusel kiidetakse detailplaneering heaks ministeeriumis ning nüüd on detailplaneering valmis otsustamiseks – kas algatada või mitte algatada, kas võtta vastu või jätta vastu võtmata ning lõpuks kas kehtestada või jätta kehtestamata.
Viide detailplaneeringu menetlusskeemidele on leitav veebilehel planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/menetlused.
Kristiina Laura Järve
jurist