COVID-19

Viiruse leviku ja haigestumise vältimiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks tuleb järgida kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Vabariigi Valitsus koostöös teadusnõukojaga hindab iganädalaselt nakatumisriski riigis ja kehtestab või leevendab meetmeid vastavalt riskitasemele.

Täiendavat infot koroonaviiruse ja sellega seotud otsuste ning elukorralduse muutuste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247. Välismaalt helistades +372 600 1247.

  • Kaitsemask on avalikes siseruumides ja ühistranspordis soovituslik.  Avalikes siseruumides ja ühistranspordis on soovitatav maski. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse edasikandumist tõhusalt. Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, muuseume, teatreid, kinosid, aga ka avalikke koosolekuid, üritusi jm, kus koos palju inimesi, kellega tavapäraselt kokku ei puututa.

  • Haiged jäävad kümneks päevaks karantiini. Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, peavad alates sümptomite ilmnemisest (või positiivsest testitulemusest, kui sümptomid puuduvad) vähemalt 10 päeva püsima oma kodus või püsivas viibimiskohas karantiinis. See kehtib ka varjupaikade ja turvakodude elanikele, kes peavad jääma kohapeale karantiini. Isolatsioonipäevi aitab arvutada Eesti Perearstide Seltsi kalkulaator.

  • Lähikontaktsed on seitse päeva eneseisolatsioonis. COVID-19 haigega koos elavad või temaga kokku puutunud lähikontaktsed peavad jääma seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni, välja arvatud juhul, kui nad on vaktsineeritud, haiguse viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud või vaktsineerituga võrdsustatud (s.o. haiguse läbi põdenud ja vaktsineeritud). Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Sel juhul tuleks vähemalt seitsmeks päevaks jääda koju ja teha võimalusel kaugtööd. Kui kodus töötada ei saa, väljastab perearst haiguslehe ning inimene saab ravikindlustushüvitist.
  • Kui lähikontakt koroonaviiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, huvihariduses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, saavad lapsed ja noored, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud jääda lihtsustatud karantiini.
  • Kehtivaid piiranguid hariduses, noorsootöös, huvitegevuses ja spordis vaata siit.
  • Kehtivaid piiranguid kultuuris ja meelelahutuses vaata siit.
  • Lisainfot Viimsis vaktsineerimise võimaluste kohta vaata siit.

 

  • Viimsi vallas töötavad lasteaiad ja lapsehoiud järgivad riigis kehtivaid juhiseid.
  • Lapsevanemad on lasteaiaruumidesse lubatud ja maski kandmine on soovituslik
  • Lasteaedade lisainfo kriis.ee lehel

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis viibijale

  • Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine toitlustus- ja majutusasutustele ning ürituste korraldajatele

  • Teavitage külastajaid, et korduskasutatav mask on keskkonnasõbralikum ning nad on teie juurde oodatud korduskasutatavat maski kandes.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele pealt kinnised prügikastid, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud.
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti.
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Jäätmetega toimimine haiglates, tervishoiukeskustes, kliinikutes jm, kus on võimalik kokkupuude COVID-19 viirusega

  • Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid arvestada nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.
  • Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist. 
  • Ärge visake kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Jäätmetega toimimine asutustes ja ettevõtetes (ostukeskused, toidupoed, koolid) COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Loo võimalus, et töötajad saaksid kasutada korduskasutatavaid maske või visiire, mis on keskkonnale ohutum ning pikemas perspektiivis majanduslikult soodsam valik.
  • Paigutage oma ruumidesse ja välialadele sellised prügikastid, mis on pealt kinnised või väikeste avadega, et välistada maski sattumine ümbritsevasse keskkonda.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. Võimalusel markeerige prügikastid vastava infoga.
  • Võtke kasutusele meetmed, et kaitsemaski ei visataks kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse! Lisage tualettruumidesse vastavad sildid.

Jäätmetega toimimine jäätmejaamades ja kogumiskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Isikutuvastus korraldada jäätmejaamas võimalikult kontaktivabalt ja distantsi hoides. ID-kaardiga tuvastada isik vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul võib tuvastada isiku näiteks küsides elaniku aadressi.
  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Võimalusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et nakkusohtu välistada.
  • Tagada läbi töökorralduse või ruumilahenduste piisav distants inimeste vahel, et vältida maksimaalselt isikutevahelist kokkupuudet jäätmejaamas viibides, näiteks järjekordades.
  • Jäätmejaama külastajatele võimaldada käte desinfitseerimist.
  • Jäätmejaamas kasutada regulaarselt desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sagedamini kasutatavad seadmed ja kontaktpinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Avatud jäätmejaamadel soovitame informeerida elanikke võimalusel hoiduma jäätmejaama kasutamisest kuni viiruse levik on kontrolli all, tagades seeläbi jäätmejaama töötajate ohutus.
  • Tuletada meelde jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötajatele, et äärmiselt oluline on pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. 

​​​​Käitumine jäätmekäitluskohtades COVID-19 viiruse leviku perioodil

  • Jäätmete käitlemisel tuleb endiselt  järgida kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid nõudeid, sh ohutusnõudeid.
  • Segaolmejäätmeid, mis sisaldavad viirusohtlikke jäätmeid, enne põletamist või ladestamist käsitsi mitte töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk nii, et inimesed ei puutu jäätmetega kokku.
  • Enne jäätmekäitluskohta saabunud liigiti kogutud jäätmete käsitsi töötlemist tuleb võimalusel oodata vähemalt 72 tundi, et välistada nakkusohtu.
  • Sagedamini kasutatavad kontaktpinnad nagu uksenupud ja –lingid, käsipuud, seadmed jm tuleb regulaarselt desinfitseerida.
  • Võimaldada töötajatele võimalikult sagedast kätepesu sooja vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendeid.