1. aprillist kehtima hakkav heakorraeeskiri on keskkonnasõbralikum

Vallavolikogu kinnitas 18. märtsi istungil Viimsi valla uue heakorraeeskirja, mis vastab muutunud vajadustele ja peab senisest rohkem silmas ökoloogilise tasakaalu toetamist, elurikkuse hoidmist ja säästva arengu põhimõtteid. 

Terminoloogia osas on lisandunud uued mõisted nagu „põuaperiood“, „vihmaperiood“, ja „looduslähedane lahendus“. Täpsustatud on „haljasala“ ja „haljastuse“ mõisteid.
Enam me ei räägi „puhastusalast“ ja „risustamisest“, ning puhastusalaga seonduvaid kohustusi eeskiri enam ette ei näe. 
Vallavalitsuse kohustuste osas on täpsustatud ehitus- ja kommunaalosakonna ning keskkonnaosakonna ülesandeid. Lisandunud on kohustus korraldada elurikkust soodustavate niitude ja lilleniitude rajamist, tähistamist ning hooldust vallale kuuluvatel kinnistutel. Selgemalt on välja toodud koerte treening-, mängu- ja jalutusväljakute hoolduse kohustus.

Loodusega kooskõlas heakord

Avaliku koha heakorra ja üldisemalt erakinnistute osas on võimaldab eeskiri niitmiskohustuse täitmisel arvestada põua- ja vihmaperioodiga. Kui muru põua tõttu ei kasva, siis on mõistlik loodust säästa ha sel perioodil haljasala niidutöid mitte teha ja kui on väga märg pinnas, siis niitmine ainult lõhub murukamarat. Täpsustatud on talvel libeduse tõrjeks kasutatava puistematerjali fraktsiooni nõudeid (tera läbimõõt 2-6 mm). Reguleeritud on lehepuhuri kasutamine selliselt, et sellega ei tekitata teistele inimestele häiringuid tolmu õhku paisates. Teehooldusel kasutatakse lehepuhurit lehtede teekattelt kokku kogumiseks ja niidujääkide teekattelt eemaldamiseks.

Avalikus kohas asuvate objektide omanik peab edaspidi tagama heakorra objektist 3 m raadiuses (varem oli 6 m). Siin mõtleme erinevaid väikevorme nagu prügikastid, laadimistaristu, skulptuurid, pakipostkastid ja muud sarnast väikeinventari.

Rukkirääk ja lilleniidud

Kinnistu omanike niidukohustust on täpsustatud looduskaitse huvides rukkiräägu elupaigas niitmise korraldamisega rukkiräägu-sõbralikku niitmistehnikat kasutades. Lisatud on soovitus koristada maatulundusmaal niidetud hein. Heina koristamata jätmine maha purustatud või lihtsalt maha niidetud kujul ei sobi poollooduslike koosluste hooldamiseks ja see soodustab lusitaania teetigude kui võõrliigi levikut. Soodsate niiskus- ja aeratsioonitingimuste korral laguneb maha jäetud hein üsna ruttu ning vabanevad toitained, mis on taimedele lisaväetiseks. Lisaväetis soodustab aga pigem kiirekasvuliste konkurentliikide ohtruse suurenemist. Ning juhul, kui mahajäetud heina lagunemistingimused ei ole head, moodustab see maapinnal tavapärasest paksema kulukihi. Sellest saab füüsiline takistus paljude taimeliikide idanditele. Paks kulukiht muudab ka maapinnalähedasi niiskus- ja valgustingimusi ning takistab seemnetel mullapinnale jõudmist. Viimane mõjutab eelkõige looduskaitsealuseid liike, peamiselt käpalisi, mida Viimsis leidub mitmetel aladel ja mis on kaitse all aga ka mitmesuguseid puisniidu ja niidukooslusi. 

Kinnistute nõuded ja looduslähedus

Rohu niitmiskõrguse piirang jääb samaks (15 cm ehk niita tuleks ca 2 nädala tagant), kuid arvestatakse muidugi ka põua- ja vihmaperioodide erandiga. Haljastuses on lubatud looduslähedased lahendused, mis on rajatud haljastusprojekti alusel ja nendele lahendustele kehtib niitmise puhul erand – elanikel on võimalus oma kinnistutel luua lilleniite elurikkuse soodustamiseks ja selliste looduslike koosluse puhul, mis on mõeldud edendama elurikkust, ei nõuta pidevat niitmist. Siinkohal toon välja, et hooldamata aladel kasvavad takja ja maltsapõld ei ole selline looduslik kooslus. Selliselt võimaldab eeskiri looduslähedaste lahenduste eelistamist kultuurmurule.

Kinnistuomanikud ei pea enam edaspidi hooldama kinnistuga külgnevat teelõiku või haljasala. Eemaldatud on ka nõuded reovee kogumismahutitele ja kuivkäimlatele, kuna need küsimused on reguleeritud muude õigusaktidega. Täpsustatud on ka fassaadide korrashoiu ja fassaadide külge rajatiste kinnitamise nõudeid.

Avaliku ruumi heakord

Eeskirjaga palume mitte toita hulkuvaid lemmikloomi ja metsloomi avalikus ruumis väljaspool selleks kohandatud asukohta. Inimestele meeldib loomi toita, aga see saab olla vaid spetsiaalses kohas (nt metsas asuv ametlik metsloomade söödamoll vms) või siis abitus seisundis looma aitamise korral vastavalt seadusele. Erandina on lubatud talveperioodil (novembrist märtsini) toita avalikus ruumis väikelindude liike, kes on Eestis levinud aia- ja hoovilinnud, nagu tihased, leevikesed, varblased ja rohevindid. Sellel juhul peab silmas pidama, et kord alustatud toitmist ei tohiks enne lume sulamist katki jätta. Tuleb ka arvestada, et toidukohas ja selle naabruses, kuhu koguneb ebatavaliselt palju loomi, võivad hakata levima haigused ja parasiidid ning mahalangenud seemneid tahavad ka närilised. Kõikide loomadele-lindudele seatud reeglitega tagame avalikus ruumis puhtuse ja sanitaarsed tingimused, aga samal ajal loomadele suunatud vajaliku abi. 

Ehitustöö tegijale on lisatud kohustus paigaldada ehitusobjekti juurde infotahvel (v.a väikeehitised, üksikelamud jms) ning täpsustatud on tolmu leviku tõkestamise meetmeid.

Teemaa haljasalal parkimise keeld ja lubatavus

Täpsustatud on haljasaladel parkimise lubatavust ja tingimusi. Üldjuhul on parkimine haljasaladel keelatud ilma omaniku nõusolekuta. Seni ei ole Viimsi vallas olnud haljasaladel parkimine lubatud, kuna see rikub murukamarat ja tekitab sageli porimülkaid sinna, kus peaks olema kena roheline plats. Eelnõu annab üldise loa parkida Viimsi vallale kuuluvatel haljasaladel, aga ainult, kui see ei kahjusta haljasala või ei takista teehooldust. Seeläbi antakse heakorraeeskirjaga liiklusseaduses nõutav maaomaniku nõusolek. Riigi omandis olevatel haljasaladel ei ole parkimine endiselt lubatud.  Hoolimata antavast loast palume siiski haljasaladel parkimist vältida, ning teha seda ainult juhul, kui on oodata mõne ürituse puhul külalisi, kelle autodele ei ole võimalik lähiümbruses leida parkimiskohta. Oma sõidukid võiksid olla pargitud kas oma kinnistule või sissesõidule.

Heakorraeeskirja jõustumise järgselt on vallavalitsusel plaanis sõnastada pisut täpsemalt parkimise hea tava ja reeglid, et saavutada kogukonnas ühtne arusaam, kuidas vältida avalikus ruumis asuva haljasmaa kahjustamist ning parkida nii, et see oleks ohutu.  

Vähem keelde ja piiranguid

Uues eeskirjas on keelud koondatud ja lihtsustatud, keskendudes peamiselt avaliku ruumi heakorrale ja keskkonna kaitsele. Eraõiguslikke suhteid puudutavad keelud, mida oli paarkümmend punkti, on uuest eeskirjast välja jäetud, kuna eraõiguslikke suhteid vald ei lahenda. Osade keeldude väljajätmine on õigustatud nende olemasoluga muudes seadustes ning eeskirjas ei ole neid tarvis dubleerida.

Lisaks eelnevale on eemaldatud küttekoldevälise tule tegemist puudutav peatükk, müügikoha omaniku kohustusi puudutav osa, välireklaami paigaldaja kohustusi puudutav osa ja supluskohtade kasutamise piirangud. Need reeglid sisalduvad seaduses või määrustes. 

Mida enam heakorraeeskirjast ei leia?

Uuendatud eeskirjast on välja jäetud eraõiguslikke suhteid reguleerivad sätted. Kadunud on keelud kasutada lodžal või rõdul tahkekütusel töötavat teisaldatavat grillahju, kuivatada pesu üldkasutataval maa-alal selleks mitteettenähtud kohas, kloppida riiet ja vaipa korterelamu rõdul, aknal ja uksel, asetada akna välisküljele mittesobivaid esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal, ronida avalikus kohas pinkidele ja piiretele, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte, rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta, telkida ja/või ööbida avalikel haljasaladel ning parkides selleks tähistamata kohtades, sõita spordirajatistel mootorsõidukitega, sõita pinnatud ja asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega, kütta koldeid ohtliku ja/või õhku saastava küttega, eriloata tarastada korterelamute juurde kuuluvat territooriumi ja kortermajade juures asuvaid aiamaid, paigaldada ilma projektita ning ehitisteatiseta keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütusemahuteid ja -süsteeme, ilma omaniku ja vallavalitsuse kooskõlastuseta ehitada ümber rõdu, Naissaarelt välja viia militaarpärandit, kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks kergliiklusteedel, kuhjata kloriidisegust liiva või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti parki või haljasalale, tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu, matta loomseid jäätmeid selleks mitteettenähtud kohta, kasutada mürkainet ja pestitsiide kasutuseeskirja vastaselt ning supluskohtadega seotud keelud. 

Eraõiguslikud suhted on reguleeritud eriseadustega ning nende lahendamine toimub kohtumenetluse korras, mitte kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Selline muudatus tagab eeskirja vastavuse õigusselguse põhimõttele ning keskendub valdkondadele, mis kuuluvad otseselt kohaliku omavalitsuse pädevusse. 

Parem elukeskkond ja loodusega arvestamine

Uus eeskiri peegeldab kaasaegsemat ja loodussõbralikumat lähenemist, kus keskkonnateadlikkus on tõstetud esikohale. Märkimisväärselt on suurenenud rõhuasetus elurikkuse säilitamisele ja soodustamisele, lubades looduslähedasemaid lahendusi igapäevaelus. Kokkuvõtvalt püüame eeskirjaga luua paremat elukeskkonda, vähendada keelde ja nõudeid ning olla arusaadavamad oma elanike jaoks ja arvestada enam looduskeskkonnaga.

Uus valla heakorraeeskiri hakkab kehtima alates 1. aprillist 2025.

Eeskirja eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Alar Mik
abivallavanem