Alustati kaasaegse ringmajanduskeskuse planeerimist
13. veebruari istungil kiitis Viimsi vallavolikogu heaks detailplaneeringu algatamise Pringi külas Lehise ja Reinu tee L14 kinnistutel. Planeeringuga soovitakse luua võimalused Viimsisse kaasaegse ringmajanduskeskuse ehitamiseks, mis annab kogukonnale võimaluse suunata oma kasutuseta jäänud asjad taaskasutusse ning panustada jätkusuutliku tuleviku kujundamisse.
Planeeringualale kavandatav ringmajanduskeskus moodustab kogu planeeringualast aga vaid 7%, ülejäänud 93% ulatuses on kavas säilitada olemasolevat sega- ja lehtmetsa ning luua kohalikele elanikele täieväärtuslik aktiivsele liikumisele suunatud rekreatsiooniala. Kokkuvõttes peab planeeringuala panustama tervikuna terve valla kui ka kohaliku kogukonna heaolusse.
Mis on ringmajanduskeskus?
Ringmajanduse põhieesmärk on ressursside võimalikult säästlik ja jätkusuutlik kasutamine. Selleks on oluline, et kasutusse võetud loodusvarad või nendest toodetud esemed ja materjalid püsiksid kasutuses võimalikult kaua (ehk oleksid ringluses).
Ringmajanduskeskuse suur erinevus võrreldes traditsioonilise jäätmejaamaga on see, et fookuses on mitte niivõrd jäätmete äraandmine kui vanadele asjadele ning materjalidele uue elu andmine (ehk jäätmetekke vältimine). On oluliselt keskkonnasõbralikum kasutada sama asja pikemalt kui hakata seda lammutama, materjali ümber töötlema ning uueks esemeks valmistama, rääkimata täiesti uuest toorainest asja valmistamisest. Seetõttu on ringmajanduskeskusesse ette nähtud eraldi ruumid, kuhu on võimalik tuua ning hoiustada kasutuskõlblikke või ka pisiremonti vajavaid vanu esemeid ja ehitise osasid (näiteks aknaid või uksi). Lisaks on ringmajja kavas luua parandustöökojad, kus saab kas enda vanu asju parandada ja nende eluiga pikendada või siis kellegi teise vana asja korda teha, endale sobivaks ümber kujundada ja kasutusele võtta. Vähemtähtis pole ka teavitustöö ja selle jaoks ala või ruumide loomine. Ringmajanduskeskusesse jääb alles ka võimalus anda ära liigiti kogutud jäätmeid, aga eesmärk on jäätmekoguseid järk-järgult vähendada.
Miks just Reinu tee äärde?
Viimsi valla jäätmehoolduse arengukava 2022-2032 sätestas üheks tegevuseks ringmajanduskeskusele sobiva asukoha leidmise – sellega ongi vallavalitsus tegelenud tänaseks juba pea aasta. Kuna ringmajanduskeskusesse on inimestel sagedamini käimist kui tavalisse jäätmejaama, siis peaks see olema võrdlemisi lihtsasti ligipääsetav, samas aga piisavalt eraldatud, et vähendada ka nende väheste häiringute levimist elamualadeni, mis keskuse territooriumil tekkida võivad.
Hetkel tegutsev jäätmejaam asub liiga väiksel kinnistul ning on pealegi eraomandis, mis takistab investeeringute tegemist ning nendeks välisvahendite kasutamist. Kuna vallal endal sobivaid kinnistuid pole, tegi vallavalitsus esmalt ettepaneku riigile, et eraldada ringmajanduskeskuse jaoks tükike maad Viimsi metskond 79 kinnistu loodenurgast (Vardi bussipeatuse kõrvalt). Sellest ettepanekust riik keeldus, kuid pakkus omalt poolt välja Lehise kinnistu, mis kuulub samuti riigile. Kuigi antud asukoht jääb elamualadele pisut lähemale, on vallavalitsuse hinnangul võimalik seal igati tagada piirnevatele elanikele atraktiivne ja häiringuteta elukeskkond. Kinnistu plussiks on muuhulgas, et see piirneb vahetult üldplaneeringu kohase tootmispiirkonnaga ning Reinu tee tagab hea ligipääsu nii poolsaare lääne- kui idakaldalt. Kuna olemasolev jäätmejaam asub samas piirkonnas, on inimesed harjunud seal käima ning liikluskoormus ringmajanduskeskuse käivitamisel teedevõrgule ei suurene.
Planeerimisprotsess ja lahendused
On laialtlevinud eksiarvamus, et planeeringu algatamisega on otsus juba tehtud. Vastupidi, planeerimisprotsess ongi see, mille käigus töötatakse välja asukohta sobiv ruumilahendus, selgitakse välja konkreetsed keskkonnamõjud, nähakse ette leevendavad meetmed ning tehakse ettepanekuid keskuse ehitusliku ja tehnilise lahenduse osas. Kõige selle juures kaasatakse aktiivselt kohalikke elanikke ning püüeldakse kõiki osapooli rahuldava lõpptulemuse suunas. Praeguse algatamise juures olev maakasutusplaan on esialgne ettepanek, millega saame edasi liikuda. Lisaks on kaalumisel mitmeid erinevaid lahendusi nii ringmaja kui kogumisala osas. Kindlasti uurime põhjalikult, milliseid lahendusi on juba ellu viidud või kavandatud nii Eestis kui mujal maailmas. Tallinna kavandatakse juba praegu täiesti kinnise jäätmete kogumisalaga moodsat ringmajanduskeskust. Mujal maailmas on ka avatud lahendusi, kus kogumisalad on pinnase, haljastuse jt kavalate lahendustega pea täielikult ümbritseva eest varjatud. Ka Lehise kinnistul on võimalus ära kasutada kinnistule ladustatud saviseid pinnasehunnikuid, et kujundada neist atraktiivsed haljastatud kaitsevallid, mis varjaksid ringmajanduskeskuse visuaalselt elamualade suunalt ning töötaksid ka efektiivse mürabarjäärina, tõkestades selle vähesegi müra, mis keskuses tekkida võib. Võimalikult tõhusa lahenduse väljatöötamiseks viiakse planeeringumenetluse käigus läbi muuhulgas müratasemete modelleerimine.
Muutused hoiakutes
Ainult taristu või hoonetega me kogu maailma kestlikuks ja keskkonnasõbralikuks ei muuda, aga need loovad selleks võimalused ja aitavad ka muuta inimeste hoiakuid. Ilus, puhas ja kaasaegne ringmajanduskeskus aitab muuhulgas muuta seda mõttelaadi, et meie vanadest esemetest saab prügi sellel hetkel, kui me nende kasutamise lõpetame. Vallavalitsuse soov on, et ringmajanduskeskusest saaks muuhulgas kogukonnale oluline koht, kus võib vanale mööbliesemele uut elu andes kohata naabrit, kes tuli suusaspordiga alustamiseks kasutatud suuski otsima või külaseltsi liiget, kes õmblemiskoolitusele saabus.
Mitte vaid ringmajanduskeskus
Algatatud planeering ei keskendu vaid ringmajanduskeskusele. Nimelt kavandatakse planeeringualale ligi 90% ulatuses erinevaid haljasalasid ja rekreatsiooniga tegelemise alasid. Kui näiteks ringmajanduskeskuse ümber rajatakse pinnasega vallid või maastikumäng (et ringmajanduskeskuse välialasid varjestada või takistada mistahes müra kandumist), siis on võimalik see integreerida rekreatsioonialaga. Lehise teelt ligipääsetav ja ülejäänud aladega kergteid pidi ühendatavale alale saab rajada Pringi elanike poolt välja käidud pumptrack raja või rattakrossi alad. Lisaks jääb alale mets ning olemasolevad puistud, mida saab vajadusel tihendada. Ringmajanduskeskuse ümber rajatavat maastikuvalli saab osaliselt kujundada madalaks kelgumäeks - nii saab ala kasutada võimalikult erinevate tegevuste läbiviimiseks. Põhjamaades on palju näiteid, kus ringmajanduskeskused asuvad hoonestatud aladel ja on sellisena kujundatud osaks kogukonna tegevusalast, pargist vm alast, kus inimestel on hea ligipääs. Vallavalitsus soovib kogu ala tervikuna korrastada ja luua sinna roheluse rüpes asuva ringmajanduskeskuse, mis aitab kaasa jätkusuutliku Viimsi loomisesse.
Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhataja
Foto: Maa-ameti 14.04.2023 kaldaerofoto