Kogukonnakohtumine 22. jaanuaril: üldplaneering tekitas pika ja elava arutelu
Kolmapäeva, 22. jaanuari õhtupoolikul kogunesid Viimsi küla- ja saarevanemad ning külaseltside ja vallavalitsuse esindajad raamatukogu saalis, et arutada selle aasta olulisemaid teemasid.
Osalejaid tervitas vallavanem Illar Lemetti, kes õnnitles ka "Harjumaa aasta küla 2024” tunnustuse pälvinud Miiduranna küla.
Sotsiaalse heaolu aasta: märka oma kogukonna abivajajaid
Kui eelmine aasta oli pühendatud ettevõtluse teemadele, siis 2025. aasta fookus vallas on sotsiaalsel heaolul. Aasta eesmärk on anda kogukonnale parem ülevaade meie ühist heaolu mõjutavatest asjaoludest ning samuti on see suurepärane võimalus tõsta esile selles valdkonnas töötavate inimeste olulist panust ja väärtust kogukonnale. Saame tuua pilti teenused ja tugisüsteemid, mis aitavad abivajajaid ning mille teadmine-tundmine on kõigile oluline – me ei tea kunagi, millal võime ise olla abivajajad.
Abivallavanem Annika Vaikla sõnul annab sotsiaalse heaolu aasta võimaluse luua kogukonnas suuremat turvatunnet, tõsta teadlikkust ja aidata viimsilastel paremini hakkama saada. Läbivad sõnumid sel aastal on märkamine, hoolimine ja üksteisega arvestamine.
Seejuures on olulisim tegevus sel aastal vana muusikakooli rekonstrueerimine erivajadustega inimeste teenuskeskuseks, kuhu on planeeritud igapäevaelu toetamise, toetatud töötamise ning päeva- ja nädalahoiu teenused. Kogukonna esindajatel palus Annika Vaikla, aga märgata ja vallale teada anda nii vanemaealistest kui ka muus vanuses inimestest, kes tunduvad olevat mingil moel raskustes. Seejuures tekkis arutelu abivajajate andmete vahendamise osas, mida vald ei saa isikuandmete kaitse reeglistiku tõttu teha.
Kindel on ka, et heaolu teema veab 22. märtsil toimuvat Visioonipäeva, mille formaat on sarnane varasemate kordadega. Alustuseks on oodata inspireerivaid külalisesinejaid ja seejärel saavad viimsilased valida viie töötoa vahel, mille laudkondades kõiki teemasse puutuvaid mõtteid avaldada. Päev lõppeb suures saalis kokkuvõtete tegemisega, et osalejad saaks ülevaate teistes töötubades toimunust. Paralleelselt toimub black box-is noortekonverents, mis keskendub samuti heaoluteemadele.
Nii sotsiaalse heaolu aasta kui visioonipäeva kava avaldatakse peagi valla kommunikatsioonikanalites ning mõlema puhul on vallaelanikud oodatud aktiivselt kaasa lööma.
Üldplaneeringu koostamine: vald ühildab erinevaid ootusi, lubades hoida kogukonna poole
Kohtumisest võttis enim aega üldplaneeringu koostamise teema, mille arenguid tutvustasid abivallavanem Alar Mik ja peaarhitekt Endrik Mänd. Nii jaanuaris kui ka osaliselt veebruaris jätkuvad kohtumised inimestega, kellele arvamuse tagasisidestamisel on seda lubatud. Uuendatud eskiisile on kavas korraldada teine eskiisi avalik väljapanek märtsis-aprillis.
Seejuures on Endrik Männi sõnul üldplaneeringus kaitsealad ettepanekutena sees, kuid kaitsealade moodustamine saab olema eraldi ja paralleelselt üldplaneeringu koostamisega kulgev protsess, kus on vaja erinevatel aastaaegadel teha veel täiendavaid uuringuid. Ka saab sellega põhjalikumalt kaasata teemast puudutatud inimesi.
Kogukonna esindajatel oli palju ja eelkõige oma piirkonda puudutavaid planeeringuküsimusi ning abivallavanem Alar Mik kinnitas, et vald püüab erinevate huvide korral liikuda võimalikult lähedale kogukonna soovidele. Üldplaneeringut koostades on juba põhjamaiste tavade kohaselt tehtud kaks korda enam kaasamist ja teavitust, kui õiguslik raamistik tegelikult ette näeb. Samas tuli tõdeda, et valla pikaajalisema jätkusuutlikkuse huvides on vaja arvesse võtta ka töökohti loovate ettevõtjate plaane ning kahaneva-vananeva elanikkonna tingimustes tagada alusuuringutest lähtuv mõistlik rahvaarvu kasv.
Kogukonna rahastusvõimalused premeerivad aktiivsust
Valla kaasava eelarve ideede kogumine toimub taas VOLIS-platvormil aprillis-mais ja vähemalt kuu aega, nagu eelmisel aastal uuendatud kord ette näeb. Sellel aastal on aga plaanis pikendada ideede läbivaatamise aega ning need rahvahääletusele panna suve lõpus või sügise alguses. Kuna enamik toetust saanud ideedest on olnud valla teostatavad rajatised, siis tegime ettepaneku ideedesse suvekuudel paremini süveneda ja anda võimaluse neid enne hääletusele minemist veel vajadusel täpsustada.
Tuletasime meelde ka erinevaid kogukonnaelu rahastusallikaid. Vallalt saavad külaseltsid taotleda baastoetust ning omaosaluse tasumist, kui mingist meetmest on õnnestunud toetust saada. Samuti saab jätkuvalt neli korda aastas taotleda kultuuriprogrammide ja -ürituste toetust.
Vabal ajal külavanemana tegutsev ja Viimsi arendusosakonnas projekte koordineeriv Meeli Kuul jagas aga infot ja kogemust KÜSK, LEADER, KOP programmide ning teiste rahastusvõimaluste kohta.
Külades, kus sellel aastal ootavad ees külavanemate valimised, on lisaks paberil hääletamisele võimalik piloteerida ka e-hääletust ja nii oma valijaskonda laiendada. Nimelt on riigil katsetamise järgus valimiste mobiiliäpp, mida nad on valmis koostöös Viimsi vallavalitsusega külade käsutusse andma. Huvitatud küladega saab korraldusküsimusi täpsemalt edasi rääkida ning eelnevalt on vajalik ära teha ka mõned muudatused valla põhimääruses.
Ave Mellik
Viimsi valla partnerlussuhete juht