Millest räägib ühe prügikasti lõhkumine?

14. mai 2024
Lõhutud prügikast

Hariduspsühholoog Grete Arro* kirjutas hiljuti sellest, kuidas noored peegeldavad enda ümbritsevat keskkonda. Märkides seda, et noored õpivad täiskasvanutelt hoiakuid ja jäljendavad nende käitumist. Selleks, et senisest mentaliteedist ja käitumismustrist välja murda, on vaja suurt lisapingutust, mille eelduseks on teistsuguse maailmapildi tundmine ja julgus erineda.

Kui mõelda sellele, et noored on viimasel ajal Viimsis hakanud kahjustama avalikku taristut ja seda pahatahtlikult kahjustama, on meil paslik küsida, miks üldse tekib noortes inimestes soov midagi sellist teha ja miks ei ole ümberringi inimesi, kes märkaks või sekkuks „aru kaotanud“ inimese tegevusse? Mis meie keskkonnas on sellist, et taoline käitumine tundub üleüldse mõeldav?

Midagi on ilmselgelt valesti ja diagnoosi panek ei ole siinkohal meie ülesanne ega siinkirjutaja võimuses. Ilmselt ei olegi seda „haigust“ ühe ravimiga võimalik ka lõpuni ravida. Küll aga saame kogukonnas omalt poolt anda parima, et selline käitumine ei kujuneks Viimsis sotsiaalseks normiks. Meie kõigi hüvanguks loodud prügikastid, spordiväljakud ja bussiootekojad on päriselt head asjad. Kui ise ei kasuta, siis on oluline teada, et on terve rida neid, kes kasutavad ja kelle jaoks see taristu on oluline. Võimalus tasku asemel prügikasti oma prügi panna, on kõva eelis. Korvpalli ja jalgpalli on ka parem mängida tervel ja tasase kattega platsil.

Kahjustatud plats

Ma panen kõigile lapsevanematele südamele, et kodus räägitaks ühise avaliku vara väärtusest ja olulisusest. Rääkige nendest juhtumitest kodus ja mõistke selline käitumine selgelt hukka. Kuigi kõrvalt näib, et need asjad avalikus ruumis on tekkinud iseenesest, on see reaalsuses meie kõigi ühine (rahaline) investeering sellesse, et Viimsis oleks hea ja meeldiv elada. 

Lisaks panen ma kõigile viimsilastele südamele, et märgates vandalismi või meie ühise avaliku vara kahjustamist, tuleks kas sekkuda või anda sellest viivitamatult teada politseile. Selleks peab lihtsalt valima 112 või tegema vandaalidest pilti ja saatma selle politseile e-kirjaga. Ühiselu reeglitele vilistamisest ei tohi kujuneda sotsiaalne norm ja selle ennetamiseks saame täiskasvanutena näidata välja selgeid hoiakuid ning üheselt hukka mõista igasuguse korrarikkumise ja vandalismi. 

Teame, et enamik Viimsi noori on mõistlikud ja sisustavad oma vaba aega tegevustega, mis ei kahjusta kedagi. Sellele vaatamata, ei saa me jätta reageerimata neile, kes meie ühist elurütmi kahjustavad ja segavad. Kui omad infot siin uudises juures piltidel kuvatud juhtumite osas, edasta need palun taavi.valgmae@viimsivv.ee.

Oleme sulle tänulikud ja omalt poolt lubame pingutada selle nimel, et vandaalid saaksid aru oma tegevuse tähendusest ning mõjust.

Taavi Valgmäe
ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja

*GRETE ARRO: Noored peegeldavad meie enda käitumist meile tagasi (Sakala, 8.05.2024)