Viimsi 105 – rohkem kui sajand ühtse kogukonnana
11. mail tähistab Viimsi vald väärikat 105. sünnipäeva. See on päev, mil me kõik võiksime mõelda sellele, mida Viimsi tähendab meile ja mida tähendab olla viimsilane.
Varaseimad ülestähendused Eesti alade jaotumise kohta räägivad 12. sajandi lõpu muinaskihelkondadest. Need olid piirkonnad, mida asustasid ühte hõimu kuuluvad elanikud ja nende ühiste majandushuvidega küladest moodustus liit. Soov ühte hoida, kokku kuuluda ja ühiseid sidemeid väärtustada on sajandeid vana.
Rahvuslik ärkamisaeg 19. sajandil kannustas ka kohaliku tasandi enesemääratlust ja nii sündis 1866. aastal Aegna, Haabneeme ja Viimsi mõisavalduste pinnalt eraldi vald, mille ülesandeks oli kooli, kohtu ja teatud riiklike kohustuste täitmise korraldamine. Oluline on siinkohal teada, et selleaegsed vallad polnud territoriaalsed, vaid seisusepõhised omavalitsused ja valla võim kehtis ainult talupoegade üle. Oma valda jagus viimsilastele kuni 1891. aastani, mil eraldiseisev Viimsi vald kaotati. Sellele vaatamata oli piirkondlik kogukonnatunnetus selleks ajaks piisavalt tugev ja juba 1917. aastal asusid viimsilased endale taas oma valda nõutama. 11. mail 1919 andis noor Eesti Vabariik selleks loa ja seejärel moodustatud Viimsi vald kestma kahekümneks aastaks.
Järgnenud maailmasõda ja okupatsiooniaastad muutsid Viimsit palju. Siinse kogukonna tuumikuks ja eestvedajaks kujunes kalurikolhoos. Viimsist arenes 20. sajandi teises pooles piirkond, mis eristus ja milles nähti edulugu mitte ainult Eestis, vaid ka kaugemal. Viimsi, selle piirkonna märkimisväärne loodus ja maine, aga ka lähedus pealinnale andsid 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel hoo sisse valla järgmisele suuremale arenguprotsessile.
Viimsi poolsaar ja saared moodustavad erinäolise koosluse. Kõik külad ja alevikud kannavad oma tugevat identiteeti ning väärtustatakse kohalikku kogukonda. Nii nagu muinasajal, kus inimesi liitis lisaks territooriumile ka miski muu, on meie ühendajaks tänagi terve rida erinevaid tegureid. Ühelt poolt on selleks armastus Viimsi, selle loodusliku ilu ja kauni asukoha vastu, teisalt ühine ajalugu, traditsioonid ja kogukonnatunne. Ehkki arusaamad ja suhtumine võivad erineda, on asja tuum alati sama: meile kõigile on oluline, kuidas Viimsil läheb. Hoiame Viimsit ja hoiame oma väärika ajalooga kogukonda.
Palju õnne kõigile viimsilastele!
Illar Lemetti
vallavanem