Viimsi muusikakool tähistab sünnipäeva

1977. aasta suvel võttis S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosi juhatus vastu otsuse avada kolhoositöötajate lastele kaks kooli – üks muusika- ja teine kunstihariduse omandamiseks. 8. septembril toimuski kolhoosi juhatuse hoones muusikakooli avaaktus. Kool avati 34 õpilasega. 

Õppida sai klaveri-, akordioni-, viiuli- ja klarnetimängu. Esimesel aastal toimusid tunnid tolleaegse kolhoosi kultuuriosakonna ja raamatukoguga samades ruumides. Järgmise aasta hilissügisel kohandati koolile endine individuaalelamu aadressil Rohuneeme tee 9, kus klassiruume oli kokku seitse ja üldpinda 77 ruutmeetrit. 

Üheksakümnendate aastate alguses võttis kooli oma tiiva alla Viimsi vallavalitsus ja kooli nimeks sai Viimsi muusikakool. Kuna aga oma maja oli juba ammu kitsaks jäänud, ostis vallavalitsus koolile uue kodu aadressil Rohuneeme tee 38. Hoone kohandati muusikakooli tarbeks ja 1996. aasta detsembris asuti ümber uue katuse alla. Oma maja ja eriti oma saal, mille pind oli sama suur kui eelmises majas kõik klassid kokku, andis tõuke edasiseks arenguks nii õpilaste arvus kui ka tasemes.

Muusikakool keskendub ennekõike pillimängu õpetamisele, instrumentide valik on aja jooksul ka suurenenud. Juba aastal 1978 lisandus loetellu kitarr, mida asus õpetama Heiki Mätlik, aastal 1980 avati trompetiklass, mõni aasta hiljem flöödieriala. Üheksakümnendatest alates on võimalik õppida mängima saksofoni ja kontrabassi. Aastal 2002 asus tööle löökpilliõpetaja Enn Tammik, kes vedas aastanu 2010 nii löökpilliõpetust kui ka rivitrummide rühma, mis oli sellisel tasemel ainuke rivitrummirühm Eestis ja kellel oli au avada kahe järjestikuse laste ja noorte laulupeo kontserdid. Tšelloklass alustas tööd aastal 2006 Kalev Vaidla käe all, kes aastal 2013 liikus edasi Kiili kunstide kooli direktoriks. Aastat 2014 saab muusikakoolis õppida ka kromaatilist kannelt.

Tänaseks ongi valikuvõimalused oluliselt avardunud: klahvpillid (klaver, akordion), poognaga keelpillid (viiul, tšello, kontrabass), näppekeelpillid (kitarr, kromaatiline kannel), puupuhkpillid (flööt, klarnet, saksofon), vaskpillid (trompet, tromboon) ja löökpillid. Lisaks on käivitumas ka pop-jazzmuusika osakond ning üha suuremat tähelepanu pööratakse koosmängule. Koolis tegutseb tänasel päeval keelpilliorkester, puhkpilliorkestrid, bigbänd ja mitmed ansamblid.

Uued tuuled

Viimastel aastatel on pikisilmi oodatud ühte peamist muudatust ning selleks on ruumid. Aastal 1996 oli Viimsi vallavalitsuse suurim investeering kaunitesse kunstidesse ja valla muusikakoolile ligi nelja miljoni krooni eest uue maja ostmine. “Maja asukoht on hea, pinda 450 ruutmeetrit, esmakordselt sai muusikakool endale ka päris saali,” kirjeldas muusiku kõrgharidusega abivallavanem Jaan Alver toona 3,5 miljoni krooni eest laste muusikahariduse edendamiseks soetatud kinnisvara. 

Käesoleva aasta 4. juunil toimus viimane aktus Rohuneeme tänaval ning algas suur kolimine, sest valmis kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Sealsed spetsiaalselt muusikaõppeks ehitatud klassiruumid ja kaasaegsed kontserdisaalid olid Viimsi muusikakooli edasise käekäigu jaoks hädavajalikud. „Vanas majas ei olnud enam ruumi ja muusikakool ilma korraliku kontserdipaigata ei saa anda kõrgkvaliteetsed muusikaõpet,“ tõdes muusikakooli direktor Edmar Tuul. 
1. septembrist alustas Viimsi muusikakoolis õpinguid üle 100 uue õpilase, mis on suurim number kooli ajaloos. „See on võimalik tänu uuele õpikeskkonnale, heale asukohale, aga ka seepärast, et reaalselt on ruumi rohkem,“ sõnas direktor.

Lisaks uuele keskkonnale on vahetunud ka muusikakooli juhtkond. Viimsi muusikakooli direktoriks oli kooli asutamisest alates kuni 31. oktoobrini 2021 Urvi Haasma. Alates 20. detsembrist 2021 on muusikakooli direktor Edmar Tuul. „Olen võtnud eesmärgiks esialgu mitte muuta, vaid arendada juba olemasolevat. Minu esmane huvi ja soov on säilitada töörahu ning meeldiv keskkond, mis meie kollektiivis on. Usun, et kolimine ja uus töökeskkond on olnud selleks aastaks piisavalt suur muudatus ning palju stressi pakkuv tegevus,“ rääkis Tuul. Ka edaspidi on plaanis pigem arendada kui muuta. „Viimsi muusikakoolil on nii pikk ja tugev ajalugu, et drastilisi muudatusi ei ole tarvis teha,” lisas ta.

Täpsed tulevikuplaanid on aga koostamisel. Kool on käesoleval aastal saanud juba ühe kingituse uute ruumide näol ning teine kingitus saab olema ajaloo esimene arengukava, mis valmib talveks. See plaan on valmimas mitmete osapoolte koostöös: õpilased, õpetajad, hoolekogu, vallavalitsus, Artiumi SA, noortekeskus ja lapsevanemad.

Üks oluline punkt, mida soovitakse tulevikus saavutada, puudutab kõiki huvikoole. Jutt on rahastusest ning eelkõige just õpetajate palkadest. Kuna huvikoolide pidajad on kohalikud omavalitsused, siis puudub tegevusel riiklik toetus, mis omakorda tähendab, et tuleva aasta üldharidusõpetajate palgatõusuga kasvab palkade vahe Edmar Tuule sõnul drastiliselt suureks. „Probleemi lahendamine peaks olema meie kõigi südameasi, sest ilma õpetajateta ei ole meil ka tulevikku. Mul on hea meel, et Viimsi vallavalitsus suhtub antud teemasse täie tõsidusega ning teeb kõik endast oleneva, et olukorda leevendada. Selle eest suur aitäh meie abivallavanemale Marju Aolaidile ja kogu haridusosakonnale!“ sõnas Tuul.

Veel on muusikakoolil plaanis suurendada õppekavade hulka, kuna on tekkinud palju uusi alasid, mida noored soovivad õppida. Olulisel kohal on IT-tehnoloogia, produtseerimine ja uued žanrid. Soov on ka veel suuremas vormis taastada koolis sümfooniaorkester. „Tänaseks on auasi, et muusikakoolis oleks oma sümfooniaorkester ning nüüd, kui meil on Viimsis korralik kontserdisaal, peaks see olema ka elementaarne,“ tõdes Tuul. Väike näide või tõuge protsessile antakse kooli sünnipäevakontserdil 6. novembril, kui keelpilli- ja puhkpilliorkestrite kõrval astub üles ka sümfooniaorkester. Tänasel päeval kuuluvad kollektiivi ka õpetajad ja vilistlased, aga tulevikus soovitakse, et hakkama saadaks ilma nn lisajõududeta.

Soov on veelgi suuremal määral avada muusikakool ka täiskasvanud õppijatele. „Juba täna on võimalik täiskasvanutel tulla meie muusikakooli õppima, aga meie soov oleks võimalusi laiendada ja muusikaõpet populariseerida,“ unistas Tuul. „Muusikakool on üks erilisi koole, kus ema, isa, vanavanemad ja lapsed saavad üheskoos ühes majas õppida ning muusikat teha. Just sellist harmoonilist keskkonda soovime me Viimsi muusikakooli luua.“

Koolijuht soovib muusikakoolile palju toredaid ja innukaid õpilasi ning õpetajatele jõudu, tervist ja jaksu. „Ma soovin, et Viimsi muusikakooli järgmised 45 aastad oleksid veel edukamad, kui olid eelmised. Nüüd, kui Viimsi muusikakoolil on lõpuks korralikud sihtotstarbelised ruumid, soovin ma koolile avatud meelt ja fantaasiarikkust! See, mida kõike on nüüdsest võimalik ellu viia Viimsi vallavalitsuse toel, on kadestamist väärt üle-eestiliselt.“

Fotod: Tiit Mõtus, erakogu

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja